Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale

(1) Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale (edaspidi kord) sätestab Pala valla poolt puudega lapse hooldusvajaduse hindamise, hooldajatoetuse taotlemise, määramise, maksmise ja maksmise lõpetamise.

(2) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3–18 aastase õigusaktides sätestatud korras tuvastatud puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest.

(3) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Pala vald ja kelle tegelik elukoht on Pala vallas.

(4) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on vastavalt perekonnaseadusele lapsevanem, võõrasvanem, eeskostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu (edaspidi hooldaja).

(4¹) Erandkorras võib vallavalitsus hooldajaks määrata isiku, kes ei ole lapse vanem.

(5) Hooldusvajadus on vallavolikogu poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel tuvastatud kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadus. Hooldusvajadus jaguneb osaliseks ja pidevaks.

(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt

1) 3-15. aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu;

2) 16-18. aastase raske või sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

(2) Hooldajatoetust ei maksta

1) isikule, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud raske või sügav puue;

2) kui vallavalitsus korraldab abi vajava puudega lapse toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel.

(1) Hooldajatoetuse määra kehtestab vallavolikogu.

(2) Osalise hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 50% hooldajatoetuse määrast.

(3) Pideva hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 100% hooldajatoetuse määrast.

(4) Mitme puudega lapse hooldamise eest makstakse ühele hooldajale hooldajatoetust vastavalt iga lapse hooldusvajadusele.

(1) Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku avalduse.

(2) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid

1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;

2) arstliku ekspertiisi komisjoni või sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise koha;

3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;

4) abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem;

5) lapsele eeskoste määramisel kohtuotsus või perekonnas hooldamisel vastav leping;

6) vanema nõusolek toetuse määramiseks kolmandale isikule.

(1) Sotsiaalspetsialist selgitab puudega lapse elukohas hindamisinstrumendi abil välja hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

(2) Sotsiaalspetsialist koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muuhulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(1) 10 tööpäeva jooksul peale taotluse vastuvõtmist selgitab sotsiaalspetsialist välja puudega lapse hooldusvajaduse.

(2) Hindamistulemuste põhjal teeb sotsiaalspetsialist vallavalitsusele kaalutletud ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise ja toetuse suuruse kohta ning kordushindamise tähtaja.

(3) Hooldajatoetuse maksmisest keeldumisest tevitatakse taotlejat kirjalikult, esitades keeldumise põhjused, mis tulenevad hooldusvajaduse ja hoolduse hindamise tulemustest.

(4) Toetus määratakse vallavalitsuse korraldusega ja makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu 16. kuupäevaks. Toetus kantakse hooldaja pangakontole.

(1) Hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks ning hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse

1) hooldusvajaduse äralangemisel;

2) hooldaja tööle asumisel;

3) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;

4) hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil;

5) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamisel;

6) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;

(2) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.

(1) Puudega lapse hooldajatoetuse riigieelarvest eraldavate vahendite ülejäävat osa võib kasutada puuetega laste ja nende perede toetamiseks

1) sotsiaalteenuste osutamisel;

2) täiendavate sotsiaaltoetuste maksmisel;

3) tervislikust seisundist lähtuvalt lisakulutuste maksumuse kompenseerimisel (retseptiravimid, abivahendid, sotsiaalse rehabilitatsiooni kulud jms);

4) perekonna toimetuleku soodustamiseks vajalike tugiteenuste osutamisel.

(2) Vallavalitsus võib riigieelarvest rahastatava puudega lapse hooldajatele makstava toetuse rahaliste vahendite ülejäävat osa kasutada ka sotsiaalteenuste arendamiseks ja/või sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulude katmiseks ning sotsiaalprojektide, mis on seotud puuetega laste ja nende perede toimetuleku soodustamisega, kaasfinantseerimiseks.

(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama sotsiaalspetsialisti kirjalikult tööle asumisest ja kõikidest teistest asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise 10 tööpäeva jooksul nende asjaolude ilmnemisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.

Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2009.