Harku valla hankekord

(1) Hankekord reguleerib Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt riigihangete planeerimist ning riigihangete korraldamist.

(2) Riigihange on asjade ostmine, teenuste, ideekavandi ja ehitustööde tellimine ning kontsessioonilepingu sõlmimine.

(3) Riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda riigihangete seadusest (RHS) ja järgida riigihanke üldpõhimõtteid, tegutseda läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohelda kõiki isikuid võrdselt, tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning arvestada eelarves selleks planeeritud rahaliste vahenditega.

(4) Käesolevas määruses sätestatud korda ei ole vallavalitsus kohustatud rakendama sisetehingute osas. Sisetehing on hankeleping, mille vallavalitsus sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab RHS § 12 sätestatud tingimustele.

(1) Riigihange jaguneb käesoleva määruse tähenduses

1) ostumenetlus – asjade või teenuste ostmine, mille maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alla 20 000 euro ilma käibemaksuta;

2) väikehange – asjade või teenuste ostmine, mille maksumus on alates 10 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 30 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 60 000 euro ilma käibemaksuta;

3) lihthankemenetlus – maksumus asjade või teenuste ostmisel on alates 30 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid jääb alla 60 000 euro ilma käibemaksuta ning ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid ehitustööde puhul jääb alla 150 000 euro ilma käibemaksuta;

4) avatud hankemenetlus – maksumus on asjade või teenuste ostmisel alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta, ehitustööde hankelepingu korral alates 150 000 eurost ilma käibemaksuta ja teenuste kontsessioonilepingu korral vastavalt kontsessiooni liigile riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatule.

(2) Ostumenetluse ja väikehanke läbiviimisel järgitakse riigihanke üldpõhimõtteid ja hankekorra 2. peatükis sätestatut.

(3) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära hankemenetluse läbiviimisel järgitakse RHS-is ja hankekorra 4. peatükis sätestatut.

(4) Hallatava asutuse riigihanked, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära korraldab vallavalitsus.

(1) Kui asja ostmisel ning teenuse ja ehitustöö tellimisel selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb alla lihthanke piirmäära, siis rakendatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.

(2) Riigihanke korraldamise eest alla lihthanke piirmäära vastutab riigihanke vajadusega teenistuja (edaspidi vastutav isik), hallatava asutuse juht ja/või tema poolt määratud töötaja, hankelepingu allkirjastab vastutava isiku osakonna juhataja või hallatava asutuse juht.

(3) Vastutav isik

1) teeb vajadusel enne hankemenetluse alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks turu-uuringu;

2) koostab hanke alusdokumendid ja pakkumuse esitamise ettepaneku;

3) registreerib pakkumuse esitamise ettepaneku dokumendihaldussüsteemis pealkirjastades need vastavalt sisule;

4) hindab pakkumusi ja tunnistab parima pakkumuse edukaks;

5) teavitab pakkumuse esitanud isikuid hanke tulemustest;

6) vastutab hankelepingu täitmise ja tulemuse saavutamise eest.

(4) Pakkumuse esitamise ettepanek või hinnapäring peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid

1) hankelepingu eseme arusaadav ja täpne tehniline kirjeldus;

2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis;

3) kriteeriumid pakkumuse hindamiseks.

(1) Ostumenetlus on

1) asjade ostmine ja teenuste tellimine, mille maksumus on väiksem kui 10 000 euro ilma käibemaksuta;

2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on väiksem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta.

(2) Asjade ja teenuste tellimisel, mille maksumus jääb alla 1000 euro ilma käibemaksuta võib asja osta või teenuse tellida ilma võrdlevate pakkumisteta. Ost ja hind peavad olema põhjendatavad.

(3) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on alates 1000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 10 000 euro ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul alla 20 000 euro ilma käibemaksuta, koostatakse pakkumuse esitamise ettepanek ja edastatakse see vähemalt kolmele pakkujale või võetakse kolme e-poe pakkumise võrdlused tehes pakkumistest kuvatõmmised, tagades rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise.

(4) Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust on põhjendatud esitada pakkumuse kutse ühele pakkujale, siis võib võtta pakkumuse ühelt pakkujalt.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel

1) avariitööde teostamise teenuse või ehitustööde tellimisel või muul kiireloomulisel põhjendatud vajadusel;

2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud asja müüja isikuga või teenusepakkujaga;

3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga;

4) kui asi ostetakse oksjonil (nt pankrotivara omandamine vms).

(6) Pakkumusi hindab ja tunnistab edukaks riigihanke eest vastutav isik.

(7) Ostumenetluses ei ole kirjaliku lepingu sõlmimine kohustuslik, kuid hange tuleb dokumenteerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt hinnapäring, hinnapakkumus, teostatud ehitustöö või teenuse või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, arve vms).

(8) Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikult, kui

1) hankeobjekt eeldab lepingutingimuste täpsustamist poolte vahel (nt sõlmitakse erikokkulepped);

2) hankeobjekti suhtes kehtivad kokkulepped, mis eeldavad kirjalikku vormi (nt autorõiguste kasutamine jne).

(1) Väikehange on

1) asjade ostmine või teenuste tellimine, mille maksumus on alates 10 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 30 000 eurot ilma käibemaksuta;

2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 60 000 eurot ilma käibemaksuta.

(2) Vastutav isik koostab väikehanke läbiviimise korra, milles tuuakse ära vähemalt

1) väikehanke nimetus;

2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis;

3) läbirääkimiste pidamise tingimused;

4) pakkumuse vastavustingimused;

5) pakkujate kvalifitseerimisnõuded;

6) hindamiskriteeriumid;

7) hankeobjekti tehniline kirjeldus;

8) hanke teostamise tähtaeg;

9) maksetingimused;

10) vajadusel hankelepingu projekt.

(3) Vastutav isik koostab pakkumuse esitamise kutse ja võtab hanke läbiviimiseks võimalusel vähemalt kolm pakkumust. Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust võib esitada pakkumuse kutse ühele pakkujale.

(4) Pakkujate kvalifitseerimise vajaduse otsustab ning pakkumusi hindab ja tunnistab edukaks vastutav isik.

(5) Väikehankes sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga kirjalik hankeleping. Hankelepingu sõlmimine toimub Harku valla põhimääruses ja Harku Vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu pealkirjas kasutatakse sõna ”hankeleping”.

(6) Hankelepingu projekti valmistab ette riigihanke eest vastutav isik ja kooskõlastab selle juristiga või hallatava asutuse juhiga.

(1) Lihthanke piirmäär on

1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot ilma käibemaksuta;

2) ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral 60 000 eurot ilma käibemaksuta;

(2) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui lihthanke piirmäär ega ületa riigihanke piirmäära hankemenetluse läbiviimisel järgitakse RHS §-s 125 sätestatud ja hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda.

(3) Riigihanke piirmäär on

1) asjade või teenuste hankelepingu, eriteenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 60 000 eurot ilma käibemaksuta;

2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot ilma käibemaksuta;

3) sotsiaalteenuste hankelepingu ja kontsessioonilepingute korral 300 000 eurot ilma käibemaksuta

(4) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära viiakse läbi avatud hankemenetlus ja järgitakse riigihangete seaduse teises peatükis ja hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda.

(1) Eelarveaasta planeeritavate riigihangete kohta koostatakse hankeplaan ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt ühe kuu jooksul arvates eelarve vastuvõtmisest.

(2) Struktuuriüksuste juhid esitavad kolme nädala jooksul alates eelarve vastuvõtmisest oma riigihankevajadused ja jurist koostab nende alusel hankeplaani eelnõu.

(3) Hankeplaan peab sisaldama järgmisi andmeid

1) riigihanke nimetus;

2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus;

3) hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostaja ametikoht;

4) hankemenetluse liik;

5) riigihanke eeldatav väljakuulutamise aeg;

6) hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg;

7) hankelepingu rahastamise allikas.

(1) Hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks moodustatakse vastavalt kavandatavatele riigihangetele riigihangete komisjon (edaspidi komisjon)

(2) Komisjoni moodustamine toimub teenistuskohapõhiselt ja komisjoni liikme teenistusest vabastamise korral arvestatakse komisjoni uueks liikmeks vastava teenistuskoha täitnud ametnik.

(3) Komisjon moodustatakse samaaegselt hankeplaaniga hankeplaanis kavandatavate riigihangete läbiviimiseks.

(4) Komisjoni esimehe ja liikmete määramiseks koostab jurist korralduse eelnõu ja esitab selle vallavalitsusele kinnitamiseks. Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.

(5) Komisjoni ülesanded on

1) alusdokumentide koostamine;

2) pakkujate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine ning hankemenetlusest kõrvaldamine;

3) pakkumuste hindamine;

4) põhjendatud ettepanekute esitamine vallavalitsusele välja valitud pakkumuse edukaks tunnistamiseks;

5) muud menetlustoimingud.

(1) Riigihangete korraldamine toimub hankeplaani alusel. Hankeplaanis otsustatud riigihangete läbiviimist eraldi korraldusena ei vormistata. Hankeplaanis kavandamata riigihanke algatamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

(2) Vallavalitsuse korraldus hankeplaanis kavandamata riigihanke algatamiseks peab sisaldama järgmisi andmeid

1) ) riigihanke nimetus;

2) hankemenetluse liik;

3) riigihanke komisjoni koosseis;

4) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse alusdokumendid.

(3) Kui võetakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, tegemist ei ole jooksva majanduskulu hankega ja sellega ei ole arvestatud valla eelarvestrateegias ning tegevust ei ole Harku valla tegevuskavas, siis otsustab riigihanke algatamise ja hankelepingu sõlmimise või vallavalitsusele selleks volituste andmise Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

(4) Hankemenetlusega seotud toimingute läbiviimise õiguse võib vallavalitsus anda üle kolmandale isikule halduslepinguga, kes teeb hankemenetluse lõppedes vallavalitsusele ettepaneku eduka pakkuja kinnitamiseks.

(5) Keskses või ühishankes osalemise otsustab vallavalitsus eraldi korraldusega.

(1) Riigihanked maksumusega üle lihthanke piirmäära ja minikonkursid ning juhul kui see on otstarbekas, siis ka alla lihthanke piirmäära jäävad hanked viiakse läbi elektrooniliselt Riigihangete registris (edaspidi RHR).

(2) Riigihanke alusdokumendid (pakkumuse kutse, tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt) ning kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumid valmistab ette riigihanke eest vastutav isik.

(3) RHS nõuetele vastava ja pakkujale vajalikku teavet sisaldavad alusdokumendid koostab jurist koostöös vastutava isikuga.

(1) Hankedokumendid laetakse RHR-i ja säilitatakse RHR-keskkonnas. RHR-i väline hankedokumentatsioon (hankeleping) säilitatakse vallavalitsuse dokumendihalduse reeglite kohaselt.

(2) Hankemenetluses esitatud küsimused edastab jurist vastamiseks vastutavale isikule, kellel on kohustus kolme tööpäeva jooksul esitada küsimusele vastus. Jurist sisestab ja avaldab vastuse RHR-is.

(1) Komisjon avab pakkumused alusdokumentides näidatud tähtajal ning teeb RHS-s nimetatud toimingud.

(2) Vallavalitsus tagab pakkumuste konfidentsiaalsuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses ärisaladusena märgistatud teavet ei avalikustata.

(1) Komisjon kontrollib pakkumuste vastavust alusdokumentides näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule.

(2) Komisjonil on õigus teha otsus

1) pakkuja kvalifitseerituks tunnistamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks;

2) pakkumuse vastavaks tunnistamiseks;

3) pakkumuse tagasilükkamiseks;

4) kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks.

(3) Komisjon hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

(1) Hindamise tulemusel teeb komisjon vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku pakkumuse edukaks tunnistamiseks või hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

(2) Vallavalitsus tunnistab pakkumuse edukaks korraldusega.

(1) Eduka pakkumuse teinud pakkujaga sõlmitakse hankeleping järgides RHS-is ettenähtud tähtaegu ja alusdokumentides esitatud tingimusi.

(2) Hankelepingu sõlmimine toimub Harku valla põhimääruses ja Harku Vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu pealkirjas kasutatakse sõna ”hankeleping”.

(3) Hankelepingu täitmise eest vastutab vastutav isik.

(4) Hankelepingu muutmine toimub lepingu lisa vormistamisega, mis peab sisaldama põhjendusi kooskõlas RHS-i §-ga 123.

(1) Hankelepingu täitmisel tehtud töö, osutatud teenuse või soetatud asjade vastuvõtmise igakülgse ja põhjaliku dokumenteerimise tagab vastutav isik.

(2) Tehtud töö või soetatud asjade üleandmise ja osutatud teenuse vastuvõtmise kuupäev, komplektsus ja funktsioneerimine ning vajadusel ka üleandmisel ilmnenud puudused või vaegtööd ja nende kõrvaldamise tähtaeg kajastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis.

(3) Vastutav isik edastab viivitamatult peale hankelepingu lõppemist juristile sellekohase info ja hankelepingu tegeliku maksumuse riigihangete registrisse kande tegemiseks.

(1) Riigihanke komisjoni liikmed on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.

(2) Hallatava asutuse korraldatavates riigihangetes ei tohi esineda huvide konflikti asutuse juhil, riigihanke eest vastutaval ja muudel riigihankega seotud isikutel.

(3) Riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma otsest juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.

Juristi ülesanded üle lihthanke piirmäära hankemenetluse läbiviimisel on

1) korraldab riigihanke alusdokumentide koostamise;

2) teostab toimingud riigihanke väljakuulutamiseks;

3) laeb alusdokumendid RHR-i ja annab selgitusi alusdokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele kooskõlas RHS §-ga 46;

4) korraldab kõigi vajalike teadete, aruannete jms õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise ning riigihanke korraldamise vastavalt seadusele;

5) koostab RHR-is vajalikud komisjoni otsused ja edastab komisjoni liikmetele allkirjastamiseks;

6) edastab RHR-i kaudu otsused hankes osalenud pakkujatele;

7) sisestab hankelepingute lõpetamised RHR-i;

8) koostab hankemenetluses vajalikud vallavalitsuse või vallavolikogu haldusaktide eelnõud;

9) tagab RHR-i välise hankedokumentatsiooni nõuetekohase säilimise.

(1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents. Teenuse hind peab olema mõistlik ja põhjendatud.

(2) Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on alates 5000 eurost kuid jääb alla 300 000 euro ja eriteenuste puhul, mille eeldatav maksumus on alates 5000 eurost, kuid jääb alla 60 000 euro ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha konkurentsi olemasolul ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

(3) Pakkumuse esitamiseks ettepaneku tegemisel tuleb koostada soovitavate teenuste tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

(4) Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda, siis kohaldub RHS 3. peatüki 2. jaos sätestatud kord.

(1) Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse määrus 09.10.2017 nr 10 ”Harku valla hankekord”.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.