Haapsalu Linnavalitsuse 14.11.2018.a määruse nr 11 „Haapsalu linna raamatupidamise sise-eeskiri“ muutmine

Haapsalu Linnavalitsuse 14.11.2018.a määruses nr 11 "Haapsalu linna raamatupidamise sise-eeskiri" tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Haapsalu Linnavalitsuse, kui ametiasutuse hallatavad asutused (edaspidi allasutused) on

1) Haapsalu Lasteaed Vikerkaar;

2) Haapsalu Lasteaed Pääsupesa;

3) Haapsalu Vanalinna Lasteaiad;

4) Haapsalu Lasteaed Tareke;

5) Haapsalu Põhikool;

6) Haapsalu Linna Algkool;

7) Ridala Põhikool;

8) Uuemõisa Lasteaed-Algkool;

9) Läänemaa Spordikool;

10) Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool;

11) Haapsalu Kunstikool;

12) Haapsalu Noorte Huvikeskus;

13) Lääne Maakonna Keskraamatukogu;

14) Haapsalu Kultuurikeskus;

15) Haapsalu Sotsiaalmaja;

16) Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskus.“.

2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Saldoandmik ja makseandmik koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadeks.“.

3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Haapsalu Linnavalitsuse ja allasutuste eelarvet ja eelarve täitmise aruandlust kajastatakse eelarvestamise tarkvaras Veera.“.

4) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Krediitkaarte maksevahendina üldjuhul ei kasutata. Krediitkaardi kasutamise õigus on Haapsalu Kultuurikeskusel. Maksimaalne limiit ühe krediitkaardi kohta on 1000 eurot. Krediitkaardi kasutamise õiguse ja limiidid määrab pangasüsteemis finantsjuht. Krediitkaartide limiitide summa koos arvelduskrediidi limiidiga ei tohi ületada volikogu poolt eelarveaastaks kehtestatud arvelduskrediidi limiiti. Krediitkaardi võlgnevused peavad olema tasutud aastavahetuse seisuga.“.

5) paragrahvi 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(6) Vastavalt FA juhendi §26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa ei ületa saadud ja antud sihtfinantseerimiste puhul 10000 eurot (FA § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise kahekordne alampiir).“.

6) paragrahvi 21 lõige 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10000 eurot ilma käibemaksuta maksumuses.

(2) Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on 1000-10000 eurot ilma käibemaksuta maksumuses, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. ning võetakse arvele bilansiväliselt.“.

7) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 10000 eurot ilma käibemaksuta maksumuses. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata maksumusest. Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.“.

8) paragrahvi 22 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(24) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses põhivara akti alusel. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik).“.

9) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 1000 eurot kuni 10000 eurot käibemaksuta maksumuses.“.

10) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) Esitab raamatupidamisele projekti rahastamise lepingu;“.

11) paragrahvi 29 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

12) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Ametiasutus kajastab allasutusele finantseerimiseks ülekantud summasi antud siiretena eelarvest ja allasutustelt laekunud tulusid saadud siiretena eelarvesse. Samuti kajastatakse siiretena linna allasutuste vahelisi muid tehinguid.“.

13) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Raamatupidamise algdokumente hoitakse raamatupidamises 7 aastat. Erandina tuleb lähtuda välisfinantseerija poolt rahastavate projektide projektipõhise raamatupidamise algdokumentatsiooni säilitamise tingimustest ja tähtaegadest sh. vastavalt Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 lõige 17, Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 18 (1) sätestatule.“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.