Vihula valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Vihula vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete ohtlikkust ja koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

(2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Vihula valla haldusterritooriumil.

(3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Vihula valla territooriumil viibivatele füüsilistele ja asuvatele juriidilistele isikutele.

(4) Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Vihula valla haldusterritooriumil Vihula Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele. Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt

1) nõustab elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;

2) korraldab jäätmete liigiti kogumist ja käitlust;

3) kontrollib jäätmete käitlemist ja jäätmekäitluslepinguid;

4) teostab väärteomenetlusi.

(5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

(1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisted alljärgnevas tähenduses

1) Aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed oksad jne;

2) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp;

3) Ehitus-ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;

4) Hajaasustusala on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel (hajali) või neid ei ole üldse. Hajaasustusala moodustavad kõik Vihula valla külad k.a. külade keskused, v.a. üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad (Võsu, Käsmu ja Vergi);

5) Järelevalve all mõistetakse keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist;

6) Jäätmed on mistahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

7) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

8) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;

9) Jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmed majandus-või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või on registreeritud Keskkonnaametis;

10) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

11) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;

12) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks;

13) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;

14) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

15) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, st samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;

16) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming;

17) Jäätmete ringlusessevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlusessevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus;

18) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

19) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

20) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutust. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse;

21) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik (ka isik, kellele on välja antud ehitusluba) või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. (Jäätmeseadus § 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (Jäätmeseadus § 69 lg 2);

22) Kogumisring on vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumine kindlaks määratud ajal ja kindlaks määratud kohtades;

23) Komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav kinnine mahuti;

24) Kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;

25) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

26) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

27) Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused;

28) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;

29) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

30) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

31) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, välja arvatud tootmisjäätmed;

32) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

33) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;

34) Püsijäätmed on tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;

35) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad jäätmenimistu koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;

36) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);

37) Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse § 10 1 kohaselt keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt pakendiseaduse sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses;

38) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

39) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, kinnistu valdajat, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku;

40) Tiheasustusala on kompaktse hoonestusega ala (tihedalt üksteise kõrval paiknevate ehitistega ala). Tiheasustusalad on Vihula valla üldplaneeringu alusel Võsu, Käsmu ja Vergi;

41) Tootja on isik, kes

a) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;

b) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;

c) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõisteid kasutatakse eeskirjas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal - hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal - ehitise omanik.

(2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka jäätmemahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

(3) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(5) Jäätmeid tuleb koguda nende tekkekohas liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(6) Jäätmed tuleb paigutada kinnistul või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse või selleks määratud kohta käesolevas eeskirjas sätestatud korras. Jäätmete jätmine jäätmemahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud.

(7) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

(8) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(9) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi ja kartongi.

(10) Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistul tuulevaikse ilmaga aastaringselt, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutav isik on jäätmevaldaja.

(2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks .

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud

1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktides kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;

2) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedamiseks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et jäätmeid vastu võttev isik omab jäätmekäitleja registreerimistõendit;

3) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;

4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;

5) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud mahutitesse.

(4) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib erandjuhul jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. Väikeelamute jäätmemahutid tohib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

(5) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja ‑hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.

(6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigustekkinud jäätmed.

(1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(2) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

(3) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid)

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotise 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);

5) probleemtoodete jäätmed;

* sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud rehvid (16 01 03),

* elektroonikaromud ja nende osad (16 02),

* patareid ja akud (16 06);

6) suurjäätmed (20 03 07);

7) metallid (20 01 40).

(4) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna

1) ehitus-ja lammutusjäätmeid;

2) ohtlikke jäätmeid;

3) kuuma tuhka;

4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;

6) käimlajäätmeid;

7) kogumiskaevude setteid;

8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

9) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;

10) aineid ja esemeid, mis võivad jäätmevedaja töötajaid ohustada või mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

11) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele.

(5) Lõikes4 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumiskohta või andma üle vastavat õigust omavale ettevõttele.

(6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele, mis on avalikustatud jäätmekäitleja poolt.

(7) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

(8) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse (kogumispunktide asukohad on ära toodud Vihula valla veebilehel: www.vihula.ee) või anda üle vastavat teenust osutavale taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

(4) Müügikohas või selle teenindusmaa piires peab olema korraldatud tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal.

(5) Pakendi kogumispunktil või mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega eestikeelne tähis, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

(6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse.

(7) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Paber ja kartong tuleb toimetada selleks paigaldatud konteinerisse või kogumispunkti, v.a elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui nimetatud jäätmed põletatakse küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigaldada ka eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks.

(2) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel (tootmismaa, ärimaa) tuleb koguda eraldi paberit ja kartongi, kui neid tekib jäätmetena üle 20 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, millega toimingud teostatakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(3) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat jäätmeluba keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele või toimetada lähimasse metallijäätmeid koguvasse jäätmekäitluskohta.

(4) Puidujäätmeid võib põletada käesoleva eeskirja § 3 lg 9 ja 10 toodud tingimustel või üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut.

(5) Suurjäätmeid, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, tuleb jäätmevaldajal toimetada, antud jäätmeliiki koguvasse jäätmekäitluskohta või tellida vastav teenus jäätmevedajalt või anda üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele.

(6) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja § 6.

(7) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutud jäätmed ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega seguneda.

(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokku kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka enne vastuvõtukohustuse jõustumist tekkinud probleemtoodete jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise kohutus. Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda jäätmejaama või vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(3) Vanad rehvid tuleb üle anda jäätmejaama või vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või otse vanarehvide käitlejale või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4) Kasutatud patareid ja akud tuleb üle anda jäätmejaama või vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus või kauplustesse, kus on patareid ja/või akud müügil.

(1) Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või aunad tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja Vihula Vallavalitsusega.

(2) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Jäätmekotid ei ole käesoleva eeskirja tähenduses jäätmete kogumismahutid. Jäätmekotte võib erandkorras kasutada Vihula Vallavolikogu määruses „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ sätestatud juhtudel.

(3) Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(4) Olmejäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite miinimumsuurused

1) tiheasustusalal ühepereelamul vähemalt 60 liitrised kaanega konteinerid, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada;

2) hajaasustusalal ühepereelamul vähemalt 100 liitriseid kaanega konteinerid, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada;

3) juriidilistel isikutel vähemalt 140 liitriseid kaanega konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada;

4) korterelamutel arvestatakse konteineri minimaalset suurust arvestusega, et ühe korteri kohta minimaalne jäätmemaht on 60 liitrit.

(5) Jäätmemahutil (v.a segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märgis, mis viitab mahutisse kogutavale jäätmeliigile.

(6) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(7) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguse konstruktsiooniga mahuteid.

(8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(10) Käsitsi teisaldatavad kuni 240 (k.a) liitrised konteinerid, tuleb paigutada veopäeval nii, et konteiner asuks avalikult kasutatavale teele võimalikult lähedal, kuid sellest mitte kaugemal kui 10 meetrit ja oleks nähtaval kohal.

(11) Suuremad kui 240 liitrised teisaldatavad mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, tihendatud kruus, killustik jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4m v.a juhul, kui jäätmekäitlejaga ei ole kokku lepitud teisiti.

(12) Suuremad kui 800liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(13) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval.

(14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(1) Ühepereelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

(2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema ümbruskonda häirimata, vältides halva lõhna ja kahjurite teket.

(3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle edaspidi kasutamiskõlbmatuks.

(4) Kompostitavaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) võib üle anda ka vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele.

(5) Ühepereelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida, tiheasustuses selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõus (kompostris).

(6) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(7) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust mitte lähemal kui 3m kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(8) Reovee kogumiskaevude ja septikute setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada kinnistul komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee- ja/või fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub omaniku ja vastavat teenust pakkuva ettevõtte vahelise lepingu alusel. Reovee- ja/või fekaalide kogumiskaevude omanik peab tagama kaevude korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

(9) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise. Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda selleks tunnustatud ettevõttesse või matta selleks lubatud kohta. Oma krundile või kinnistule võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

(1) Ehitus- ja lammutusprahi (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke aineid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde käigus ei kasutata.

(2) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide).

(3) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(4) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(5) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

4) koguma ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ nõuetele. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(7) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub

majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda üle teenustööna töötlemiseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele.

(8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(9) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

(3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ korrale.

(4) Ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema suletavad ja valvatavad.

(5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, elavhõbedalambid ja –termomeetrid jms) tuleb viia jäätmejaama või anda üle vallavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus.

(7) Jäätmejaamades võetakse vastu ohtlikke jäätmeid ainult eraisikutelt.

(8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud järelevalveametnikule andma informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Vihula valla haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

(2) Kõik tervishoiuasutused peavad registreerima end vallavalitsuses.

(3) Iga tervishoiuteenuse osutaja peab koostama jäätmete käitlemise juhendi, kus on ära toodud põhimõtted jäätmete kogumisel, jäätmete kahjutustamisel ja jäätmete äraveol.

(4) Olmejäätmed käesoleva paragrahvi tähenduses on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

(5) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja klaasanumad. Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavat klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutisse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist.

(6) Tervishoiujäätmed tuleb käidelda eraldi liikide kaupa järgmiselt

1) bioloogilised jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid, koeproovid, vere ülekandekotid, verised, märjad ning eritistega määrdunud riided, sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Markeeritud plastikkotid viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse eraldi jäätmemahutis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale jäätmekäitlejale;

2) teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, ühekordsed süstlad) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse plastikanumasse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täitunud kanister viiakse jäätmehoidlasse, kus need omakorda pakitakse vastavalt markeeritud plastikkotti või pakendisse. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid antakse üle vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale jäätmekäitlejale;

3) nakkusohtlikud jäätmed tuleb koguda kollast värvi jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Kotile märgitakse raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse (ventileeritud lukustatav ruum). Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale üle nädala jooksul. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda vastavalt sotsiaalministri 31.10.2003 määrusele nr 119 „Nakkusohtliku materjali käitlemise kord“ §6;

4) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või millede kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: pakitakse plastikkotti, millel on markeering «Ravimijäätmed» ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, hävitatakse tekkekohal (eelnevalt tuleb esitada taotlus Riigi Ravimiametile) või tagastada tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev;

5) elavhõbedajäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metalliline elavhõbe tuleb hoida veega anumas nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Elavhõbedajäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse.

(2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja halva lõhna teket, kuid mitte harvemini, kui

1) üks kord nelja nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal, korterelamute juurest ning tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutel ja/või juriidilistel isikutel;

2) üks kord kaheteistkümne nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal.

(3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab halba lõhna või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini.

(4) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist.

(5) Suurjäätmete äravedu, mahutite paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt

jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.

(6) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Nende jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja.

(7) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta, eelistades piirkonda rajatavat jäätmekeskust (Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus). Kui jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada soovitavalt lähimasse, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta (võimalikud jäätmekäitluskohad on ära toodud Vihula valla veebilehel: www.vihula.ee). Jäätmekäitluskoha valdaja peab jäätmevaldajale väljastama kviitungi jäätmete vastuvõtmise kohta.

(8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(9) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud käituma järgmiselt

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;

3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;

4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;

5) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;

6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;

7) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas tagama noormaaltingimustes ajavahemikul kell 23.00-6.00 elanike öörahu.

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab Vihula Vallavalitsus.

(2) Vihula valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

(3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramine kehtestatakse Vihula Vallavolikogu määrusega „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

(1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning võimalusel taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(4) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Vihula valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti Viru regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik.

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud käesoleva määruse nõuete täitmise kohta andma teavet järelvalvet teostavatele ametnikele nende nõudel.

(3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus “Keskkonnajärelevalve seaduses” sätestatud korras.

(4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse “Jäätmeseaduse”, “Väärteomenetluse seadustiku” ja “Karistusseadustiku” sätteid.

(1) Tunnistada kehtetuks Vihula Vallavolikogu 10.03.2011 määrus nr 34 “Vihula valla jäätmehoolduseeskiri”.

(2) Käesoleva eeskirja § 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõue, kasutada jäätmete kogumiseks jäätmekottide asemel konteinerit, tuleb täita hiljemalt 2012. aasta 30. aprilliks.

(3) Määrus jõustub 20. mail 2011.

(4) Määrust rakendatakse 01. oktoobrist 2011.