Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga sätestatakse järgmist

1) korraldatud jäätmeveo piirkond;

2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid;

3) korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg;

4) korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping;

5) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord;

6) teenustasu, teenustasu piirmäär ja piirmäära kujunemine;

7) jäätmeveo teenustasu muutmine;

8) jäätmeveo teenustasudest teavitamise kord;

9) jäätmevedaja valik ja korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus;

10) jäätmevedajalt ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine.

(1) Käesolevas korras kasutatakse järgmisi põhimõisteid

1) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;

2) jäätmeveo piirkond – omavalitsuse volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni ehk ainuõigust omav ettevõte;

3) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik (ka isik, kellele on välja antud ehitusluba) või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseadus § 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (Jäätmeseadus § 69 lg 2);

4) jäätmevedaja ehk kontsessionäär – on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon ehk ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiseks ja vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;

5) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitud kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 5 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Vihula valla jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

Vihula valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatakse regulaarne paragrahvis 4 toodud jäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni ehk ainuõigust omav ettevõtja.

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse jäätmeliigile, mida Vabariigi Valituse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” tähistatakse koodinumbriga 20 03 01 ehk prügi (segaolmejäätmed).

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad segaolmejäätmed, bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine.

(3) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

(1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, halba lõhna ja kahjurite teket ning ümbruskonna häiringut.

(2) Tiheasustusaladel (Võsu, Käsmu ja Vergi) asuvate ühepereelamute juurest peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 60 liitrit.

(3) Hajaasustusaladel asuvate ühepereelamute juurest peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 100 liitrit.

(4) Tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutel ja/või juriidilistel isikutel nende asukohast olenemata peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja jäätmemahuti minimaalne arvestuslik maht on 140 liitrine konteiner.

(5) Korterelamute juurest peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja minimaalne konteineri suurus saadakse arvestusega, et ühe korteri kohta minimaalne jäätmemaht on 60 liitrit.

(6) Jäätmekotte on lubatud kasutada hajaasustuses juhul, kui kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega ning selle valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.

(7) Jäätmevedajal on õigus jätta tühjendamata jäätmemahutid, milles on Vihula valla jäätmehoolduseeskirja § 5 lõikes 4 nimetatud jäätmeid, teavitades sellest kohe kohalikku omavalitsust.

(8) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 5 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab halba lõhna või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 5 sätestatust sagedamini.

(9) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine elumajade juures võib toimuda ajavahemikul kella 6.00 – 23.00.

(10) Veopiirkonnas kogutavad jäätmed suunatakse Lääne-Viru Jäätmekeskusesse tingimusel, et sealne vastuvõtuhind on võrdne või soodsam piirkonna muude tehnoloogiliselt sobivate, tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavate ning tekkekohale võimalikult lähedal asuvate jäätmekäitluskohtade vastuvõtuhindadega võrreldes. Kuni Lääne-Viru Jäätmekeskuse käivitumiseni tuleb jäätmeveo piirkonnas kogutud jäätmed käitlemiseks üle anda nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(1) Vihula valla haldusterritooriumi kõikides piirkondades on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates käesoleva määruse jõustumisest. Jäätmevedaja sõlmib jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepingud.

(3) Vihula Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes ja valla veebilehel.

(4) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja jäätmevedaja vahel ei muuda kehtetuks olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(5) Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesoleva korra § 5 lõigetes 2, 3, 4 või 5 sätestatud sagedusel.

(6) Jäätmevedajal on õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja jätta jäätmemahuti tühjendamata, kui jäätmemahutisse on pandud jäätmeid, mida sinna ei tohi panna (ohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed jms) või kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Tasu tühisõidu eest võib olla maksimaalselt sama suur, kui on § 5 lõigetes 2-5 kehtestatud jäätmemahutite minimaalsed suurused. Juhul, kui jäätmevedaja soovib rakendada tasu tühisõidu eest peab jäätmevedaja tegema jäätmemahuti asukohast ja sisust või juurdepääsu takistavatest asjaoludest fotod ning need edastama koos vastava pretensiooniga hiljemalt 5 tööpäeva jooksul jäätmevaldajale.

(7) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse

1) kas olmejäätmete valdaja rendib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;

2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg kooskõlas Vihula Vallavolikogu määrusega “Vihula valla jäätmehoolduseeskiri“;

3) poolte õigused ja kohustused.

(8) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

(9) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid. Sellisel juhul peavad Jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatud kinnistud, jäätmemahuti eest vastutav isik, jäätmemahuti asukoht ja suurus.

(10) Kinnistu kaasomanikud võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühist jäätmemahutit. Sellisel juhul peavad Jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatav kinnistu, jäätmekäitluse eest vastutav isik, ühismahuti asukoht ja suurus.

(11) Ühismahuti minimaalse mahutavuse määramisel liidetakse ühismahutit kasutavatele kinnistutele kehtestatud minimaalsed jäätmemahutite mahud, mis on sätestatud käesoleva määruse § 5 lõigetes 2, 3, 4 ja 5.

(12) Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad esitavad vallavalitsusele ühiselt kirjaliku taotluse, milles märgitakse ühismahutit kasutada sooviv (ad) kinnistu (d), nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühismahutit kasutada soovivate kinnistu (te) valdajate poolt. Avalduse vorm ühismahuti kasutamiseks on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

(1) Vihula Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja vastav taotlus. Taotluste vormid (avaldused) on käesoleva määruse lisades 1 ja 2.

(2) Vihula Vallavalitsus võib vabastada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest kuni 3 aastaks või 3 perioodiks (1. oktoober – 30. aprill).

(3) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik, käesoleva määruse lisade 1 või 2 kohane taotlus peab sisaldama

1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);

2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjust (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);

3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatuks.

(4) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks Vihula Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Vallavalitsus võib jäätmevaldajalt asjaolude kontrollimise eesmärgil küsida lisateavet.

(6) Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(7) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldajast ja vabastamise tähtajast.

(8) Olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb vallavalitsuse korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel.

(9) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine ja lugeda ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks kui

1) olmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud kinnitust või selles on esitatud valeandmeid;

2) korraldatud jäätmeveost vabastatud olmejäätmete valdaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete käitlust.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstav ühe kuupmeetri (1 m3) olmejäätmete käitlustasu, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid: jäätmekäitluskoha teenustasu, jäätmete veokulu, jäätmemahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m. Jäätmevaldajate ja jäätmevedaja vahelises lepingus märgitud teenustasus ei tohi sisalduda jäätmemahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused juhul kui jäätmemahuti ei kuulu jäätmevedajale.

(2) Jäätmeveo teenustasu suurus sõltub kinnistule paigaldatud jäätmemahuti (te) mahust ja veosagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast.

(3) Jäätmeveo teenustasu suurus kujuneb parima pakkumuse esitanud ettevõtte jäätmete 1 m3 äraveo teenustasu määrast, mis on siduv ja muutumatu kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse lõpuni ning millele lisandub iga aasta muutuv segaolmejäätmetele kehtestatud saastetasumäär.

(4) Vihula Vallavalitsus kehtestab kontsessiooni perioodiks 1 m3 jäätmete äraveo teenustasu piirhinna. Piirhinnas arvestatakse Vihula vallas jäätmete kogumise, äraveo ja lõppkäitluse hinnangulist maksimaalset maksumust. Teenustasu piirhinnas ei sisalda saastetasu.

(5) Vedaja äraveo teenustasud ei saa kõrgemad olla teenustasu piirhinnast.

(6) Saastetasumäära arvutamiseks tonnilt m3-le kasutatakse koefitsienti 0,18.

(7) Piirhind kehtestatakse Vihula Vallavalitsuse määrusega.

(1) Jäätmevedajal on õigustaotleda jäätmeveo teenustasude muutmist veopiirkonnas, kui esinevad seadustest tulenevad asjaolud.

(2) Saastetasu määra muudetakse Keskkonnatasude seaduse kohaselt kehtestatud saastetasu määrade alusel.

(3) Saastetasu 1 m3 segaolmejäätmete veo kohta leitakse järgneva valemi alusel

[Saastetasu 1 m3 segaolmejäätmete kohta] = [Saastetasu määr tonni kohta] x [0,18].

(4) Saastetasu muutusest tulenev jäätmeveo teenustasu muutus leitakse järgneva valemi alusel

[Jäätmeveo teenustasu muutus] = [Järgneval kalendriaastal kehtima hakkav saastetasu 1m3 jäätmete kohta] – [Kehtiv saastetasu 1m3 jäätmete kohta].

(5) Kontsessiooni perioodi jooksul muutub saastetasu määr 1 m3 jäätmete käitlemise kohta iga kalendriaasta 1. jaanuaril.

(6) Saastetasu muutusest tulenevat jäätmeveo teenustasu muutumist rakendatakse ainult segaolmejäätmeveo teenustasude puhul.

(7) Jäätmevedajal on õigus koguda saastetasu ainult lõppladestamisele minevate jäätmete pealt.

(8) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise kinnitab vallavalitsus oma korraldusega, teavitades sellest jäätmevedajat 45 kalendripäeva enne uue ühe aasta pikkuse perioodi algust.

(1) Jäätmevedaja teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid kaheksa nädala jooksul pärast Vihula Vallavalitsusega hankelepingu sõlmimist jäätmeveo ja toimingute teenustasudest, mille eest jäätmevedaja võtab lisatasu, kuid mitte hiljem kui on kontsessiooni alguskuupäev.

(2) Kontsessiooni kehtivusajal täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid teavitatakse jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.

(3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo teenustasude muutumisest 30 kalendripäeva varem.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andjaks on Vihula Vallavalitsus.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks, annab Vihula Vallavalitsus ettevõtjale, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.

(3) Vihula Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vaheline hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist. Hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

(1) Vihula Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu

1) Jäätmevedaja ei ole pöördunud antud eeskirja paragrahvis 11 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul hankelepingu sõlmimiseks Vihula Vallavalitsuse poole;

2) Jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;

3) Jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hankelepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;

4) Jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;

5) Jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;

6) Jäätmevedajale väljastatud jäätmeluba on tunnistatud kehtetuks.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Vihula Vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt.

(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt lõikes 1 nimetatud rikkumisi, otsustab Vihula Vallavalitsus jäätmevedajalt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas.

(4) Jäätmevedaja kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena väljaselgitatud uus jäätmevedaja veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2) Määrus jõustub 20. mail 2011.

(3) Määrust rakendatakse 01. oktoobrist 2011.