Tartu valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Tartu valla haldusterritooriumil.

(2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Tartu vallas, jäätmete koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine

(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Tartu valla haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.

(4) Jäätmehooldust Tartu vallas korraldavad ja kontrollivad Tartu vallavalitsus (edaspidi kasutatud vallavalitsus) ja Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

(5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

(6) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeliikide kogumiskohad määrab vallavalitsus ja avaldab vastava informatsiooni koduleheküljel.

Eeskirjas kasutakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;

5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed (köögi- ja sööklajäätmed), aia- ja pargijäätmed (, aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne);

6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;

7) segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sorteerimist ning mille käitlemiseks korraldatakse vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkurss;

8) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

9) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusprahti, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

10) ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;

11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseadus paragrahv 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (Jäätmeseadus paragrahv 69 lõige 2);

12) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

13) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

14) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või mu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

15) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

16) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis;

17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;

18) keskkonnajaam (jäätmejaam) on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner;

19) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

20) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

21) jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;

22) jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus;

23) jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;

24) jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse;

25) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);

26) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;

27) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

28) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav kinnine mahuti;

29) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;

30) ökoloogiline kuivkäimla on kuivkäimla, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet;

31) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kirjalik leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks;

32) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

33) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

34) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

35) taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse § 101 kohaselt keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses;

36) tiheasustusala on aleviku ja/või küla selgelt piiritletava hoonestusega olemasolev või planeeritav territooriumi osa;

37) hajaasustusala on ala, kus ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad üksteisest kaugel või ehitised puuduvad;

38) kinnistu on kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistu mõistega käesolevas eeskirjas on võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, katastriüksus või maaüksus;

39) avalik koht on üldkasutatav territoorium või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud või piiritletud territoorium, ehitis või selle osa;

40) omanik on isik, kellele kuulub kinnistatud maatükk. Omanikuna on võrdsustatud ka omaniku poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Samuti on omanikuks hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik;

41) müügikoht on käesoleva eeskirja tähenduses kauplus, kiosk, paviljon, haagis, lett jmt. ning toitlustusasutus.

(1) Jäätmekäitlust kinnistul korraldab omanik või jäätmevaldaja.

(2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu omanik. Kinnistu (s.h jäätmemahuti ümbruse) korrashoiu eest vastutab omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

(3) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale, püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud ja on muudest jäätmekäitlusmoodustest ressursisäästlikum.

(4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumisel ja veo erinevatel etappidel.

(5) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(6) Jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas liigiti, paigutades need kinnistu või üldkasutuses olevasse vastavasse jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse või selleks määratud kohta.

(7) Jäätmete hoidmisel peab jäätmevaldaja tagama jäätmete ja jäätmemahutite hea seisukorra ning hoiukoha korrasoleku. Jäätmevaldaja peab looma tingimused jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses.

(8) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(9) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel põhjendatud.

(10) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti (jäätmepõletustehas jms) on keelatud. Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

(3) Biolagunevate jäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistul aastaringselt v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele. Tule tegemisel tuleb järgida Tartu vallavolikogu 26.01.2011.määruse nr 2 „Tartu valla heakorraeeskiri“ nõudeid.

(1) Jäätmevaldaja ja omanik on kohustatud

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja/või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;

2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;

3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele;

4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmekäitlejana Keskkonnaametis kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 74. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei nõuta, peab jäätmevaldaja või omanik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;

5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmemahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;

6) paigutama jäätmemahuteid kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.

7) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana. Jäätmemahutite hooldamine ei tohi reostada maatükki ega häirida naabreid. Jäätmemahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;

8) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva jäätmekäitluseeskirjaga määratud korras.

(2) Korterelamu kinnistul, kus kinnistu suurus on ebapiisav jäätmemahuti paigutamiseks, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut, kui on olemas selle kinnistu, kuhu soovitakse jäätmemahuti paigutada, omaniku nõusolek. Väikeelamu kinnistu omanik tohib oma jäätmemahutit lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistaks liiklust.

(3) Kinnistu omanik ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Tartu valla eeskirjaga kehtestatud jäätmehooldusnõuetest.

(4) Avalikes kohtades vastutab jäätmekäitlemise eest vallavalitsus. Müügikoha juures selle lahtioleku ajal vastutab jäätmekäitlemise eest müügikoha omanik. Avaliku ürituse toimumisel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.

(1) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul asuvasse jäätmemahutisse või jäätmekäitluslepingu alusel ühismahutisse.

(2) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid)

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotise 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) suurjäätmed (20 03 07);

8) metallid (20 01 40).

(3) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude setteid;

6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat või jäätmekäitlejat;

8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

10) ehitus- ja lammutusprahti;

11) suurjäätmeid;

12) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (20 02 01).

13) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08).

(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada jäätmemahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (alla 40 oC).

(5) Olmejäätmed ning muid kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, millel on kümme või enama korterit ning millel on kaugküte, peab olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks.

(2) Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, millel on vähem kui kümme korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab paberi ja kartongi koguma eraldi ja viima paberi ja kartongi selleks ettenähtud kogumispunkti, keskkonnajaamadesse või põletama selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi jäätmemahuti paberi ja kartongi jaoks.

(3) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel (tootmismaa, ärimaa) tuleb koguda eraldi paberit ja kartongi, kui neid jäätmeid tekib üle 20 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(4) Biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda ja käidelda vastavalt eeskirja § 13.

(5) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

(6) Puidujäätmeid võib põletada küttekoldes käesoleva eeskirja § 4 lg 2 toodud tingimustel või üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba või registreeringut.

(7) Suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, käitlemiseks tuleb jäätmevaldajal tellida vastav teenus jäätmekäitlejalt või anda üle jäätmeluba omavale isikule.

(8) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja § 10.

(9) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokku kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka enne vastuvõtukohustuse jõustumist tekkinud probleemtoodete jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustus. Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda vastavate kogumisringide käigus või uue toote ostmisel müügikohta kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(3) Vanad rehvid tuleb üle anda vastavate kogumisringide käigus või vanarehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4) Kasutatud patareid ja akud tuleb üle anda vastavate kogumisringide käigus või müügikohta, kus on patareid ja/või akud müügil.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

(3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -termomeetrid jms) tuleb üle anda vastavate kogumisringide käigus.

(6) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse või anda üle vastavat teenust osutavale taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu piires.

(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikoha kinnistu piires või vastavalt pakendiseaduses sätestatule.

(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise korraldada teisel kinnistul, kui on olemas selle kinnistu, kus soovitakse korraldada pakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmist, omaniku nõusolek.

(6) Pakendi kogumispunktil või jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri eesti keeles või tähis, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning jäätmemahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

(7) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumiskohad tihedusega vähemalt üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Kogumiskohtades peab olema jäätmemahutid vähemalt segapakendile. Kogumiskohtade asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega.

(8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse.

(9) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo puhul.

(2) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis.

(3) Olmejäätmete jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna häiringut, kuid tiheasustusalal mitte harvemini, kui üks kord 4 nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmemahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(5) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui omanik veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada soovitavalt lähimasse, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(6) Jäätmete vedu elamumaa sihtotstarbega kinnistute juurest on keelatud ajavahemikul 23.00 kuni 6.00.

(7) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(8) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo omanik vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

(9) Jäätmeid peab vedama nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal maapinnale. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise ajal maapinnale, siis tulevad need jäätmekäitleja poolt koheselt ära koristada.

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab Tartu valla haldusterritooriumil vallavalitsus.

(2) Tartu valla haldusterritoorium tervikuna moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

(3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse eraldi Tartu vallavolikogu määrusega.

(4) Tartu valla haldusterritooriumi kõikides piirkondades on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele segaolmejäätmete valdajatele.

(5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates Tartu valla korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või saastatuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba.

(7) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja vastav kirjalik taotlus. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(8) Jäätmevaldajad võivad kasutada mitme kinnistu peale ühiseid jäätmemahuteid, seejuures peab nende poolt jäätmekäitlejaga sõlmitavas jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühiseid jäätmemahuteid kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud ja ühise jäätmemahuti asukoht.

(1) Vähemalt 10 korteriga elamutes ja asutustes, kus tekib selliseid biolagunevaid jäätmeid üle 25 kg nädalas, tuleb koguda eraldi toidujäätmed, mis ei tohi sisaldada vedelaid toidujäätmeid. Vähem, kui 10 korteriga elamutes ei rakendata toidujäätmete liigiti kogumist juhul, kui kinnistul tekkivad toidujäätmed kompostitakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viisil.

(2) Kinnistutel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga, millisel kinnistul soovitakse jäätmeid kompostida. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

(3) Kompostitavat materjali peab ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(5) Biolagunevaid jäätmeid võib üle anda ka vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(6) Kinnistutel tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult elanikke mittehäirival ja mittekahjustaval viisil kinnistes kompostrites või väljaspool oma kinnistut ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada kinnistul komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub omaniku ja vastavat jäätmeluba omava isiku vahelise lepingu alusel. Heitvee kogumiskaevude omanik peab tagama kaevude korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

(8) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

(9) Vallavalitsusele kuuluvad avalikus kohas tekkivad biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse koos segaolmejäätmetega. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle käitlemiseks vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid jäätmemahuteid.

(2) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(3) Olmejäätmete kogumiseks võib jäätmemahutitena kasutada

1) minimaalselt 50 liitriseid jäätmekotte, kui taaskasutatavad ja biolagunevad jäätmed kogutakse ülejäänud jäätmetest eraldi;

2) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega või muid haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;

3) kaanega varustatud 1500-, 2500-, 3500- ja 4500-liitrised konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;

4) suletavate luukidega varustatud teisaldatavad konteinerid mahtuvusega 12000- ja 16000-liitrised, mida tühjendatakse spetsiaalse veokiga.

(4) Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Jäätmekottide ja nende paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

(5) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(6) Jäätmemahutil (v.a segaolmejäätmete mahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(7) Jäätmemahuti võib olla jäätmevaldaja või omaniku omandis või lepingu alusel kasutatav.

(1) Kuni 800-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(2) Suuremad kui 800-liitrised jäätmemahutid tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs jäätmemahuti tühjendusküljelt.

(3) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

(4) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

(5) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest kinnistul vastutab omanik.

(1) Ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb ehitus- ja lammutusprahi käitlemisel lähtuda eeskirja 1. peatüki nõuetest.

(3) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(4) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

(5) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

(6) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda

1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

2) puit;

3) paber ja kartong;

4) metallijäätmed;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, tellised jne);

6) raudbetoon- ja betoondetailid;

7) tõrva mittesisaldav asfalt;

8) muud segajäätmed.

(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi jäätmemahutisse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat jäätmeluba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete jäätmemahutisse või selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

(6) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmemahutisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.

(8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

(9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(10) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 11.02.2010 määrusega nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ nõuetele. Ohtlike ehitusjäätmete jäätmemahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Tartu vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud „Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena“.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

(3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Liigiti tuleb koguda

1) teravad-torkivad jäätmed;

2) bioloogilised jäätmed;

3) nakkusohtlikud jäätmed;

4) laboratooriumide jäätmed;

5) ravimijäätmed;

6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;

7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;

8) taaskasutatavad jäätmed.

(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse mahutisse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke, ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb pakkida punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed" ja hoolikalt sulgeda. Jäätmekotile tuleb märkida tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev.

(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: „Ravimijäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimiskuupäev. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(7) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.

(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

(1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu vanapaber, papp, klaas, pakend jne kogutakse liigiti eraldi ning paigutatakse vastavatesse märgistatud jäätmemahutitesse ning antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Vanapaber ja papp sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi ja papi jäätmemahutis kuni üleandmiseni.

(3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, mis purustatakse tervishoiuasutuses, pannakse vanapaberi ja papi jäätmemahutisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud jäätmemahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele

1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;

2) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

3) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsed jäätmed (EL otsekohalduva määruse 1069/2009/EÜ järgse definitsiooni järgi) tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Oma kinnistul võib matta ainult üksikuid lemmikloomi.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitleja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha omanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Vallavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid Tartu valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.

(3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus “Keskkonnajärelvalve seaduses” sätestatud korras.

(4) Määruses sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse “Jäätmeseaduse”, “Väärteomenetluse seadustiku” ja “Karistusseadustiku” sätteid.

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel kinnistu omanik, kellele kuuluval kinnistul jäätmed või saastus asub.

Tunnistatakse kehtetuks Tartu Vallavolikogu 12.12.2007. a määrus nr 29 “Tartu valla jäätmehoolduseeskiri”.

(1) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.

(2) Käesoleva määruse peale võib esitada vaide Tartu vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruses teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse avalikustamisest.