Erahuvikoolide toetamise kord

Tallinna linna eelarvest erahuvikoolide toetamise kord (edaspidi kord) reguleerib erahuvikoolide tegevuse sihtotstarbelist toetamist Tallinna linnas.

Erahuvikool käesoleva korra mõttes on huvikooli seaduse ja erakooliseaduse alusel tegutsev ning koolitusluba omav erahuvikool.

Toetuse saamise õigus on Tallinnas tegutseval erahuvikoolil nende 4-19‑aastaste õpilaste osas, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse.

Erahuvikoolile ei eraldata toetust õpilaste kohta, kes lisaks erahuvikoolile õpivad ka Tallinna munitsipaalhuvikoolis.

Kui laps käib mitmes erahuvikoolis, siis määrab lapsevanem oma kirjalikus avalduses toetust saava erahuvikooli.

Erahuvikoolide toetust eraldatakse Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. Toetuse suuruse ühe õpilase kohta kinnitab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ühe kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt.

Toetus sisaldab eelkõige pedagoogide palga ja õppevahendite soetamise kulu.

Toetus eraldatakse huvikoolidele, mis tegutsevad kunstilis-loomingulises, tehnika või looduse valdkonnas.

Toetuse määramise aluseks on erahuvikooli juhi taotlus Tallinna Haridusametile (edaspidi haridusamet), milles on märgitud toetatavate õpilaste arv, ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid.

Toetus määratakse erahuvikooli ühe õpilase kohta. Toetus määratakse koolile, mille õppetöö kestuseks on vastavalt erahuvikooli õppekavale vähemalt üheksa kuud aastas ja neli õppetundi nädalas.

Erahuvikooli juht esitab haridusametile taotluse toetuse saamiseks kaks korda aastas: 15. jaanuariks ja 15. oktoobriks.

Üks kord õppeaastas esitab erahuvikooli juht toetuse taotlemisel lisaks paragrahvis 9 nimetatud taotlusele alljärgnevad dokumendid

1) koolitusluba;

2) õppekavad;

3) andmed tegutsemiskoha kohta, millele on lisatud omandiõigust tõendava dokumendi koopia või koopia üürilepingust või muust kasutusõigust tõendavast dokumendist;

4) andmed erahuvikooli tegutsemiseks vajalike finantsressursside olemasolu või nende saamise allikate kohta;

5) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta;

6) äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi koopia.

Haridusamet lisab taotlusele äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi väljavõtte elektroonilisest andmebaasist.

Haridusamet kontrollib kümne tööpäeva jooksul esitatud dokumentide vastavust käesoleva korra paragrahvides 3, 9 ja 12 sätestatud tingimustele. Kui tingimused on täidetud, sõlmib haridusameti juhataja erahuvikooli juhatajaga vormikohase finantseerimislepingu. Puuduste esinemisel teavitab haridusamet sellest erahuvikooli juhti ning annab viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse esitatud dokumendid ja menetlus erahuvikooli toetamiseks lõpetatakse.

Finantseerimislepingus sätestatakse

1) lepingu periood;

2) toetuse sihtotstarve;

3) toetuse suurus ja ülekandmise tähtaeg või maksegraafik;

4) erahuvikooli kohustus teatada haridusametile õpilaste arvu muutumisest huvikoolis;

5) toetussumma muutmise mehhanism õpilaste arvu muutumisel erahuvikoolis;

6) erahuvikooli kohustus vabastada lastevanemate avalduste olemasolul õppemaksust kuni 10% õpilasi ja võimaldada kuni 20% õpilastel vabastust õppemaksust 50% ulatuses;

7) haridusameti õigused toetuse kasutamise sihipärasuse kontrollimisel;

8) sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

9) aruannete haridusametile esitamise tähtaeg ja kord.

Paragrahvi 15 punktides 4 ja 6 nimetatud õpilaste arvuks loetakse paragrahvis 3 toodud tingimustele vastav õpilaste arv.

Kui pooled lepingu sõlmimisel kokkuleppele ei jõua, loetakse menetlus erahuvikooli toetamiseks lõppenuks.

Erahuvikool, kellega on sõlmitud finantseerimisleping, on kohustatud kaks korda aastas, 10 tööpäeva jooksul peale lepinguperioodi lõppemist, esitama haridusametile aruande toetuse kasutamise kohta ning 31. augustiks aruande õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste kohta.

Erahuvikool on kohustatud viivitamatult informeerima haridusametit järelevalvet teostavate ametiisikute poolt tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest. Ettekirjutuste põhjendamatul täitmata jätmisel või eiramisel kaotab nimetatud erahuvikool õiguse toetusele alates ettekirjutuse tähtajale järgnevast kalendrikuust.

Haridusameti juhatajal on õigus nõuda seletusi ning kontrollida erahuvikoolile eraldatud toetuse kasutamise sihipärasust.

Määrus jõustub 1. septembril 2016.

(Tvk m 20.12.2012 nr 34, jõustumine 31.12.2012)

Linnavalitsusel kinnitada

1) finantseerimislepingu vorm;

2) toetuse kasutamise aruande vorm;

3) õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste aruande vorm.

(Kehtetu - Tvk m 20.12.2012 nr 34, jõustumine 31.12.2012)