EE
Palamuse valla põhimäärus
Table of Provisions (90)
Statutory Text (90 Articles)
Määrusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse
1) Palamuse valla üldised õiguslikud alused;
2) Palamuse valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
3) ) Palamuse Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus, õigused ja kohustused;
4) vallavolikogu liikmete pädevus, õigused ja kohustused ning vallavolikogu töökord;
5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused;
6) Palamuse vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema pädevus, õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;
7) Palamuse Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord;
8) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, töökord, komisjoni esimehe valimise kord, pädevus;
9) Palamuse valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
10) Palamuse valla asutuste liigid, asutuste pädevus ja moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;
11) Palamuse valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
12) Palamuse valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord.
(1) Palamuse vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.
(2) Palamuse vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.
(3) Palamuse vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve.
(4) Palamuse valla vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks kehtestab vallavolikogu vallavara valitsemise korra.
(1) Palamuse valla arengut planeeritakse Palamuse valla arengukavaga. Palamuse valla arengukava koostatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Palamuse valla omavalitsusorganid ja asutused tegutsevad Palamuse valla arengukavast lähtuvalt.
Palamuse vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp.
(1) Valla lipu (edaspidi vallalipp) ruudukujulisel punasel kangal on valge kirikukell, mille kohal kaks kollast ristikheinalehte
(2) Lipu normaalsuurus on 105 X 105 cm.
(1) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone ees lipumastis.
(2) Valla lipu võib heisata
1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Palamuse vald;
2) Palamuse valla avalikel üritustel ja Palamuse valla asutuste üritustel;
3) muudel üritustel, kus on esindatud Palamuse vald;
4) Jõgeva Maavalitsuse hoone ees ja sees;
5) ) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.
(3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Palamuse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt
1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.
(4) Kui valla lipp heisatakse leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse ossa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
Palamuse valla lippu tuleb kohelda väärikalt.
Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.
Palamuse valla vapiks on punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte.
(1) Palamuse valla vapi kujutist kasutatakse
1) ametiasutuse pitsatil;
2) Palamuse valla asutuste dokumendiplankidel.
(2) Palamuse valla vapi kujutist võib kasutada
1) Palamuse valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;
2) ametisutuse hoonete siltidel;
3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
4) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.
(1) Vallavolikogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest.
(3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Palamuse valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.
(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
(2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.
(3) Vallavolikogu esimese istungi päevakorras on vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni järgmised istungid kokku valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine. Vallavolikogu esimees tuleb valida kahe kuu jooksul vallavolikogu vastava koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates.
(4) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees
(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavolikogu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.
(3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.
(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(5) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast, iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
(6) Pärast kandidaatide tutvustamist ja küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.
(7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.
(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimiskomisjon hääletuskasti ja veendub, et hääletuskast on tühi ja pitseerib hääletuskasti.
(10) Valimiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige nimekirjale allkirja.
(11) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.
(12) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastav lahter “poolt”, “vastu” või “erapooletu”.
(13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirjas vastav märge.
(14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(16) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
(17) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.
(18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.
(20) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(21) Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda 2 nädala jooksul esimesest istungist arvates
(1) Vallavolikogul on üks aseesimees.
(2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.
(3) Vallavolikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu esimees ning hääletus- ja valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega
(4) Vallavolikogu aseesimehe salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab vallavolikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse vallavolikogu liikmete seast. Häältelugemiskomisjoni koosseis fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe
(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd.
(2) Vallavolikogu esimees
1) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab Palamuse valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele, vallavolikogu õigusaktidele ja Palamuse valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale;
3) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;
4) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust;
5) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
6) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
7) vallavolikogu esimees korraldab hiljemalt 31. jaanuariks vallavolikogu töö planeerimiseks ja istungi päevakorra ettevalmistamiseks vallavolikogu iga-aastase tööplaani koostamise, kaasates sellesse kõik vallavolikogu liikmed.
(3) Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu istungite juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud õigustega.
(1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse
(2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Vallavolikogu liige osaleb vallavolikogu töös.
(2) Vallavolikogu liige peab olema vähemalt ühe vallavolikogu alatise komisjoni liige.
(3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastused vallavalitsuselt ja ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(5) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest.
(6) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastase seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.
(1) Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.
(2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktides kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
(3) Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.
(1) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu liikme kohalt tagasi astuda. Selleks esitab ta tagasiastumise avalduse vallasekretärile, kes edastab selle kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse, millega vallavolikogu liikme volitused lõpetati ja määrati asendusliige, jõustumise hetkest.
(2) Vallavolikogu liikmel on õigus tagasi astuda vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt. Selleks esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. Vallavolikogu liikme volitused, vallavolikogu esimehe või aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikmena lõpevad avaldusel märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.
(1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused.
(2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.
(3) Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.
(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele.
(3) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või hääletusi.
(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohaolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.
(2) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.
(3) Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega.
(4) Juhul, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, võib vallavolikogu istung ühel tööpäeval kesta kuni kaheksa tundi. Vallavolikogu istungi käigus tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.
(5) Igal vallavolikogus esindatud kodanike valimisliidul või erakonnal on õigus ühe päevakorrapunkti arutamise juures kasutada ühte vaheaega kuni 5 minutit. Vaheaega saab kasutada ainult enne hääletamist.
(6) Vallavolikogu võib oma töös kasutada digitaalset dokumendihaldust ja otsustusmenetlust. Sellisel juhul järgitakse käesolevat töökorda, arvestades digitaalsest asjaajamisest ja otsustusmenetlusest tulenevate tehniliste erisustega.
(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist.
(2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.
(3) Vallavolikogu istung kutsutakse kokku kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust.
(4) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulikuus vallavolikogu istungit ei toimu.
(5) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht. Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse §-s 69 sätestatud korras.
Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab sellest teavitama vallavolikogu esimeest või aseesimeest mitte hiljem kui vallavolikogu istungi alguseks.
(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.
(2) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse istungi protokolli tema saabumise kellaaeg.
(3) Vallavolikogu liige tõestab oma kohaolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.
(4) Juhul, kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälte enamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.
(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(3) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavolikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema vallavolikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud.
(4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha
1) vallavolikogu liikmed;
2) vallavalitsuse liikmed;
3) vallasekretär;
4) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.
(5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälte enamusega.
Volikogu istung salvestatakse ja istungi käik protokollitakse. Salvestist säilitatakse kuus kuud.
(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorda.
(2) Kui istungil soovivad sõna võtta istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.
(3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse vajadusel ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.
(4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust.
(5) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord, kestusega mitte üle viie minuti.
(6) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.
(7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.
(8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul kui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.
(9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.
(10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.
(11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel.
(12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.
(13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.
(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.
(2) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.
(3) Hääletamine vallavolikogus on avalik, väljaarvatud isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate vallavolikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.
(4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(5) Istungi ruumis viibiv vallavolikogu liige peab hääletamisest osa võtma ja ei tohi jätta hääletamata.
(6) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele on võimalik vastata “poolt”, “vastu” või “erapooletu”. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.
(7) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.
(8) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavolikogu istungil.
(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.
(2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis.
(3) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning viiakse läbi uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.
(4) Kui valituks osutamiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.
(5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada “poolt”, “vastu” ja “erapooletu”. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu protokolli.
(6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile.
(7) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.
(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse.
(2) Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.
(3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
(4) Protokolli märgitakse
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);
3) kinnitatud päevakord;
4) arutusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
5) vastuvõetud otsused;
6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
8) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.
(5) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaaldokumendid.
(6) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja.
(7) Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on vallavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja.
(8) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametisutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Palamuse valla veebilehelt www.palamuse.ee.
(1) Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele (järelepärimisele) vastus vallavolikogu esimehelt, vallavanemalt ja vallavalitsuse liikmetelt.
(2) Kirjalik küsimus (järelepärimine) esitatakse vallavolikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist.
(3) Istungi juhataja teeb kirjaliku küsimuse (järelepärimise) sisu ja esitajad teatavaks vallavolikogu liikmetele ning edastab selle volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.
(4) Kirjaliku küsimuse esitaja täpsustab millist vastamise vormi ta soovib.
(5) Kirjaliku vastuse andmisega on aega 10 tööpäeva ja suuline vastus antakse kirjalikule küsimusele (arupärimisele) järgneval (järgmisel) volikogu istungil.
(6) Vallavolikogu liikme kirjalikule küsimusele (järelepärimisele) vastamisel suuliselt peab vallavolikogu esimees kavandama vastamise vallavolikogu päevakorda.
(7) Kirjaliku küsimuse esitaja võib esitada täiendavalt kuni kolm küsimust selle teema kohta, mille kohta ta esitas kirjaliku küsimuse (järelepärimise).
(8) Esitatud kirjalikud küsimused (järelepärimised) ja nendele koostatud kirjalikud vastused avaldatakse valla veebilehel www.palamuse.ee.
(9) Üldkättesaadavaks ei tehta arupärimistes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või tunnistatud "asutusesiseseks kasutamiseks“.
(10) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest, komisjoni põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(2) Vallavolikogu alatised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel.
(1) Vallavolikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.
(2) Vallavolikogu peab alatise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.
(3) Vallavolikogu teiste alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi.
(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.
(2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.
(3) Komisjoni liikmeks saab olla isik, kelle püsiv elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Palamuse vallas.
(4) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Alatise komisjoni koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.
(2) Vallavolikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.
(3) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega.
(4) Vallavolikogu komisjoni liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses
1) tagasiastumisega;
2) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Palamuse vallas;
3) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;
4) kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul mitteosalemisega;
5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
6) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
7) surmaga.
(5) Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees.
(6) Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.
(2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis või komisjoni tegevus loetakse lõppenuks.
Komisjoni töövorm on koosolek.
(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus.
(2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul.
(3) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.
(4) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.
(5) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Palamuse valla veebilehelt www.palamuse.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(6) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed.
(7) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse kõrgem ametnik, kelle valib ametisse vallavolikogu ning kes
1) esindab oma tegevusega Palamuse valda ja juhib Palamuse valda kui omavalitsusüksust;
2) juhib vallavalitsuse tegevust;
3) on ametiasutuse juht.
(2) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse ja töökogemuste poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(2) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras.
(4) Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.
(5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.
(6) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.
(7) Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse vallavolikogu liikmete seast. Häältelugemiskomisjon nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.
(8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab hääletussedelid.
(9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.
(10) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(11) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ja veendub, et hääletuskast on tühi ja pitseerib hääletuskasti.
(12) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.
(13) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.
(14) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter “poolt”, “vastu” või “erapooletu”.
(15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.
(17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.
(18) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
(19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.
(20) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.
(21) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.
(22) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käeolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(23) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.
(1) Vallavanem valitakse ametikohale neljaks aastaks ja vallavanema ametisse valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega.
(2) Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Palamuse vallavanemaks.
(3) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt vallavolikogu kehtestatud palgamääradele ja palgatingimustele.
(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.
(2) Vallavanema volitused kestavad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni, vallavanema tagasiastumiseni või vallavanemale umbusalduse avaldamiseni.
(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel.
(2) Vallavanem
1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
2) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
3) ) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
4) juhib vallavalitsuse istungeid;
5) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse abiteenistujatega;
7) annab käskkirju vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate vallavalitsuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
8) kehtestab õigusaktidest tulenevad vallavalitsuse tegevust korraldavad eeskirjad ning tagab teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;
9) esindab vallavalitsust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.
(3) Vallavanem esindab Palamuse valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.
(4) Vallavanem esindab Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.
(5) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.
(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Vallavanemale antakse puhkust vastavalt puhkuse ajakavale. Puhkuse ajakava välisel ajal vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.
(3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktides kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
(4) Vallavanema teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.
Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega üks vallavalitsuse liige. Asendamise määrab vallavanem käskkirjaga.
Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras.
Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.
(1) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis liikmete kinnitamiseks vallavolikogule.
(2) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Vallavalitsus
1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
4) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
5) korraldab Palamuse valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;
6) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.
(1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.
(2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab vallavolikogu.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.
(2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega.
(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.
(4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini.
(5) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma vallavalitsuse istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest
(6) Vallavalitsus ja selle komisjonid võivad kasutada oma töös digitaalset dokumendihaldust ja otsustusmenetlust. Sellisel juhul järgitakse käesolevat töökorda, arvestades digitaalsest asjaajamisest ja otsustusmenetlusest tulenevate tehniliste erisustega.
(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.
(2) Istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele e-kirjaga.
(3) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on seotud arutatavate küsimustega.
(1) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungil.
(2) Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.
(3) Vallavalitsuse istungil peab osalema vallasekretär. Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega.
(1) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis.
(2) Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.
(3) Juhul kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli.
(1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda võetakse küsimused, mille õigusaktide eelnõud on vallasekretär eelnevalt läbi vaadanud ning andnud eelnõu õiguspärasuse kohta oma hinnangu
(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega.
(3) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavalitsuse liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.
(4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha
1) vallavanem;
2) vallavalitsuse liikmed;
3) vallasekretär.
(5) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega.
(6) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavalitsuse poolthäälte enamusega.
(1) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär.
(2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekandes ning arutatakse läbirääkimiste käigus.
(3) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks.
(4) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.
(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(2) Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.
(3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata “poolt”,” vastu” või “erapooletu”.
(4) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus-või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.
(5) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil.
(6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(7) Nimeline hääletamine toimub, kui seda nõuavad vähemalt pooled kohaolevatest vallavalitsuse liikmetest.
(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.
(2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
(3) Protokolli märgitakse
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
5) vastuvõetud otsused;
6) ) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
8) märkused vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta;
(4) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.
(5) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise küsimustes ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.
(6) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.
(7) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(8) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Kättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks, moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).
(2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan.
(3) Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(4) Vallavalitsuse alatised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.
(1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alatise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.
(2) Komisjoni liikmeks saab olla isik, kelle püsiv elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Palamuse vallas.
(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alatisel komisjonil määratakse ka aseesimees.
(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.
(2) Vallavalitsuse alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.
(3) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.
(4) Vallavalitsuse komisjoni liikme volitused lõpevad põhimääruse § 35 lõikes 4 toodud alusetel.
(5) Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees.
(6) Komisjoni liikme volituste lõppemine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.
(2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavanem vallavalitsusele vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral nimetakase uus komisjoni koosseis, määratakse komisjonile uus esimees või komisjoni tegevus loetakse lõppenuks.
Komisjoni töövorm on koosolek.
(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui kord kuus.
(2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.
(3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.
(4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.
(5) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (komisjoni esimees või aseesimees) ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.
(6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Palamuse valla veebilehelt www.palamuse.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks
Oma pädevuse alusel ja volituste piires
1) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;
2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab vastu üksikaktidena korraldusi.
(1) Õigusaktide algatamise õigus on
1) vallavolikogu liikmel;
2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
3) vallavalitsuse liikmel;
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril;
6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;
7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 32 ettenähtud korras;
9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on vallavalitsuse ametnikul, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.
(2) Enne eelnõu vallavolikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõud ei toeta.
(3) Vallavolikogu või vallavalitsuse alatise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.
(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse normitehnilisi ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.
(5) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
(6) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.
(7) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu esimehele.
(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas valla veebilehel, edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.
(2) Ettepaneku õigusakti eelnõu muutmiseks võib teha vallavalitsuse ja vallavolikogu liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõud muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekud hääletatakse vastavalt põhimääruses § 29 lõigetes 7 ja 8 või § 58 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras.
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.
(2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu.
(3) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
(4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.
(2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.
(1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.
(2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Määrus loetakse avalikustatuks vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest arvates.
(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.
(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud vallavalitsuse või vallavalitsuse hallatava asutuse sisemiseks kasutamiseks. Õigusaktid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on avalikustatud vallavalitsuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Palamuse valla veebilehel.
(5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.
(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.
(2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.
(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Jõgeva maavanem.
(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
(1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad ametiasutused ja valla ametiasutuste hallatavad asutused.
(2) Valla ametiasutus on vallavalitsus koos vallakantselei ja teiste struktuuriüksustega, mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu.
(3) Valla ametiasutuse hallatav asutus ei ole juriidiline isik ja on loodud teenuste osutamiseks.
(4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu.
(5) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.
(6) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. Käskkirja eelnõu tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis.
(1) Palamuse valla esindamise all mõistetakse Palamuse valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
(2) Palamuse valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Palamuse valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Palamuse valla asutused ning teised isikud õigusaktide alusel.
(2) Vallavolikogu esindab Palamuse valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.
(3) Vallavalitsus esindab Palamuse valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Palamuse valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Palamuse valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.
(5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Palamuse valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.
(6) Palamuse valla asutus esindab Palamuse valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Palamuse valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Palamuse valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Palamuse valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.
(8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Palamuse valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Nimetatud esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Palamuse valda vallavanem või tema volitatud isik.
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Palamuse valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.
(2) Palamuse valla asutuse juht esindab Palamuse valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Palamuse valla asutuse juht esindab Palamuse valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
(1) Palamuse valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolituseta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad Palamuse valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse Palamuse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Palamuse valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmistega isik.
(3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavanem.
(4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
(5) Kui kohtuasja algatajaks on Palamuse vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.
(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule.
(2) Valla arengukava peab olema kooskõlas vallale seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.
(3) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
(4) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse Palamuse valla veebilehel www.palamuse.ee ja maakonna lehes. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.
(5) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.
(6) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse Palamuse valla veebilehel www.palamuse.ee. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul , arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt.
(7) Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul Jõgeva maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
(1) Palamuse valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Palamuse valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
(2) Palamuse valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(3) Vallaeelarve vastuvõtmisega annab vallavolikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Palamuse vallale pandud ülesannete täitmiseks.
(4) Vallaeelarve puudujäägi korral, kui kulud ületavad tulusid, kaetakse vahe finantseerimistehingutega.
(5) Vallaeelarve kulu koosseisus nähakse ette reservfond. Reservfondi käsutab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras.
(6) Valla eelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult eelarvega kinnitatud otstarbel, kusjuures nende suurust võib muuta vaid vallaeelarve muutmisega.
(1) Vallaeelarve tulu on kogu tulu, mille vallaeelarvesse võtmise kohustus tuleneb riigi ja Palamuse valla õigusaktidest. Vallaeelarve tulu on
1) laekumine maksudest;
2) laekumine kaupade ja teenuste müügist;
3) toetused;
4) muud tulud, sealhulgas laekumised varadelt, materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist ja trahvidest.
(2) Vallaeelarve kulu liigendatakse majandusliku sisu järgi. Vallaeelarve kulu majandusliku sisu järgi on
1) tegevuskulu, sealhulgas personali- ja majanduskulu;
2) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;
3) sotsiaaltoetused ja muud eraldised;
4) muu kulu, sealhulgas maksu-, riigilõivu- ja trahvikulu ning intressi-, viivise- ja kohustistasukulu.
(1) Vallaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega Palamuse vallale pandud ja lepingutega Palamuse vallale võetud kohustuste täitmiseks ning muu Palamuse valla arenguks vajaliku kulu katmiseks.
(2) Vallaeelarve koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras, arvestades Palamuse valla arengukava. Vallaeelarve koostamisel tuleb lähtuda Palamuse valla tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest.
(3) Vallaeelarve koostamisel peab tagama vallaeelarve tulu täieliku arvelevõtmise, kontrollima vallaeelarve kulu vastavust kehtivatele õigusaktidele ning hindama kulu otstarbekust.
(4) Järgmise kalendriaasta vallaeelarve koostatakse vallaeelarve koostamise tegevuskava alusel. Vallaeelarve koostamise tegevuskava esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt maikuu istungil. Samal istungil määrab vallavolikogu koostatava vallaeelarve tulu, kulu ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse. Lisaeelarve koostamisel lisaeelarve koostamise tegevuskava koostama ei pea. Lisaeelarve liigendatakse analoogiliselt põhieelarvega.
(1) Alaeelarvete koostamise eest vastutajad esitavad alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga ametiasutusele.
(2) Ametiasutuse pearaamatupidaja menetleb alaeelarvete eelnõusid, kontrollib eelnõus märgitud tulu ja kulu vastavust kehtivatele õigusaktidele, kujundab oma seisukoha ja esitab oma ettepaneku vallaeelarve koostamiseks vallavalitsusele
(3) Ametiasutus esitab vallavalitsusele võrreldavad andmed
1) eelmise eelarveaasta tegeliku tulu ja kulu kohta;
2) käesolevaks eelarveaastaks kinnitatud tulu ja kulu kohta;
3) eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulu ja kulu kohta;
4) pooleliolevate ehitiste kohta, millega seotud kohustused lähevad üle järgmisse eelarveaastasse;
5) ürituste kohta, millega seotud kohustused jätkuvad järgmisel eelarveaastal;
6) võetud laenude kohta;
7) investeeringute teostamiseks esitatud taotluste kohta;
8) planeeritavate laenude kohta.
Lõike 3 punktides 1-3 esitatud andmed peavad olema võrreldavad.
(4) Vallavalitsus vaatab läbi esitatud alaeelarvete eelnõud, analüüsib planeeritava tulu laekumist ja hindab planeeritava kulu otstarbekust ning kujundab oma seisukoha uue vallaeelarve koostamiseks.
(5) Arvestades vallavalitsuse ettepanekuid, koostab ametiasutus vallaeelarve eelnõu ning esitab selle vallavalitsusele.
(6) Vallavalitsus vaatab vallaeelarve eelnõu läbi, kujundab oma seisukoha ning esitab vallaeelarve eelnõu koos seletuskirja ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud vajalike lisamaterjalidega vallavolikogule.
(7) Vallaeelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon
1) selgitused ja põhjendused käesoleva määruse § 80 lõikes 1 ja 2 kirjeldatud detailsus eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisva eelarveaasta kohta;
3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamisemenetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuse kohta;
5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
(8) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
(9) Vallaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Internetis Palamuse valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. Vallaeelarve eelnõu avalikust väljapanekust teavitatakse vallaelanikke ajalehe Palamuse Valla Teataja kaudu.
(10) Vallavolikogu menetleb vallaeelarve eelnõu oma istungil.
(11) Kui vallavolikogu kiidab vallaeelarve eelnõu heaks ning muudatusettepanekuid ei esitata, võib vallavolikogu võtta vallaeelarve vastu pärast esimest lugemist. Vajadusel võib vallavolikogu esimese lugemise katkestada või menetleda eelarvet mitmel lugemisel, lähtudes põhimääruses sätestatud korrast.
(1) Kui vallavolikogu otsustab eelarvet menetleda mitme lugemisega, võivad vallavolikogu alatised komisjonid ja vallavalitsus esitada pärast vallaeelarve esimest lugemist vallaeelarve eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. Parandusettepanekud tuleb esitada ametiasutusele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul pärast vallaeelarve eelnõu esimest lugemist.
(2) Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib vallaeelarve esimesele lugemisele koostatud eelnõus vallaeelarve tulu või kulu suurenemise või vähenemise või kulu ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused vallaeelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos vajaliku lisamaterjaliga tuleb esitada ametiasutusele kirjalikult.
(3) Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekud esitab ametiasutus vallavalitsusele, kes edastab need koos oma seisukohtadega vallavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile.
(4) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi, kujundab oma seisukoha ning teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku vallaeelarve eelnõu muutmiseks.
(5) Vallavalitsus esitab vallaeelarve eelnõu vallavolikogule teiseks lugemiseks.
(6) Vallavolikogu menetleb vallaeelarve eelnõu oma istungil (teine lugemine). Vallaeelarvega tegeleva vallavolikogu komisjoni poolt tagasilükatud vallaeelarve parandusettepanekud hääletatakse läbi esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil vallaeelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa.
(1) Vallaeelarve võetakse vastu koos sisseviidud parandustega teisel lugemisel.
(2) Vallavolikogu võtab vallaeelarve vastu määrusega istungil osalevate vallavolikogu liikmete poolthäälteenamusega.
(3) Vallavalitsus liigendab vastu võetud vallaeelarve majandusliku sisu järgi ning edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja asutustele.
(4) Kui vallaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus teha kuni vallaeelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelnõus vähemalt samas mahus.
(5) Vastu võetud vallaeelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks Internetis Palamuse valla veebilehel ja ajalehes Palamuse Valla Teataja.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduste kohta.
(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse käesoleva põhimääruse § 83 lõikes 9 sätestatud viisil ja tähtajal.
(3) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui
1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.
(4) Vastuvõetud vallaeelarve alaeelarves kulude ja tulude ümberjaotamiseks teeb hallatava asutuse juht taotluse vallavalitsusele, kes analüüsib muutmise vajalikkust ja otstarbekust. Vallavalitsus otsustab põhjendatud ettepaneku korral alaeelarve muutmise ja vormistab selle korraldusega.
(1) Vallaeelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Vallaeelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Palamuse valla eelarvest kultuuri-, spordi-, haridus- ja noorsootöö edendamiseks ning külaliikumise ja seltsitegevuse toetamiseks rahaliste vahendite taotlemine ja rahaliste vahendite kohta aruande esitamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.
(3) Vallaeelarve täitmist arutatakse vallaeelarvega tegeleva vallavolikogu komisjoni koosolekul vähemalt üks kord kvartalis. Vallaeelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitatakse välja võimalused järgmisel eelarveaastal Palamuse valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks.
(4) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused kaetakse järgmise aasta Palamuse valla eelarvest.
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva äramärkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon vallavolikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse vallavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks määrusega.
(4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Internetis Palamuse valla veebilehel.
Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on vallavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Tunnistada kehtetuks Palamuse Vallavolikogu 26.11.2003 määrus nr 30 “Palamuse valla põhimäärus”.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.