Vändra valla põhimäärus

Vändra valla (edaspidi “vald”) põhimäärus on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla omavalitsusorganite moodustamise kord, õigused ja kohustused ning muud valla toimimiseks ja terviklikuks arenguks vajalikud põhimõtted.

Valla omavalitsusorganiteks on

1) Vändra Vallavolikogu (edaspidi “volikogu”) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel.

2) Vändra Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Volikogul on õigus moodustada

1) valla ametiasutuste hallatavaid asutusi;

2) vallavalitsuse hallatavaid asutusi.

(2) Valla ametiasutuse hallatav asutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avalike teenuste osutamine.

(3) Valla ametiasutuse hallatava asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(4) Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse ja arengulised dokumendid (nt arengukavad) kinnitab volikogu vallavalitsuse ettepanekul.

(5) Vallavalitsuse hallatava asutuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

Omavalitsusüksuste ühiste huvide kaitsmiseks on vallal õigus tegutseda ühiselt teiste omavalitsusüksustega, sõlmida ühiste ülesannete täitmiseks lepinguid, moodustada liite ja ühisasutusi, olla sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks.

(1) Vändra vallal on seaduses ettenähtud korras kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud oma vapp ja lipp, mille kasutamine sätestatakse seadusega ning valla põhimäärusega.

(2) Vändra valla vapp on kuldsel kilbil roheline ülalt kuuselõikeline, alt laineline tõusev kaldaala, milles on samasuunaline hõbedane laineline varras. Kilbi värvus viitab Pärnumaale, roheline põllumajandusele, kuuselõige tähistab valla metsarikkusi, lained tähistavad jõgesid. Hõbedane varras sümboliseerib vallamaid ühendavaid teid.

(3) Reprodutseeritavad ja kasutatavad Vändra valla vapi värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama etalonkujutisele.

(4) Vändra valla vapi kujutist kasutatakse

1) Vändra valla lipul;

2) Vändra valla esindusruumides;

3) Vändra vallavalitsuse pitsatite, dokumendiplankide, trükiste, embleemide ning siltide kujunduse elemendina;

4) Vändra valla vapimärgil;

5) suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märgistustel;

6) Vändra valla poolt üleantavatel meenetel;

7) muudel juhtudel vallavanema poolt antud loa alusel.Loa annab vallavanem igal üksikjuhul selleks esitatud kirjaliku loa taotlusel.

(5) Kontrolli Vändra valla vapi kasutamise üle teostab vallavanem.

(6) Vändra valla lipp on ruudukujuline vapilipp suurusega 105x105 cm.

1) Vändra valla lippu ei heisata alaliselt Vändra vallavalitsuse peahoonele. Hoitakse alaliselt istungite ruumis;

2) Vändra valla lippu võib kasutada maakondlikel ja vabariiklikel üritustel kui valda sümboliseeriva sümbolina (nt. rongkäigud, kokkutulekud jm.) vallavanema korraldusel;

3) Vändra valla lipp heisatakse Vändra vallavalitsuse peahoonele valla jaoks pidulikel juhtudel või välisdelegatsioonide vastuvõtu ajaks. Lipp heisatakse päevasel ajal ja kindlaksmääratud tundideks;

4) Vändra valla lipu kasutamisel koos riigilipuga heisatakse valla lipp riigilipust lippude poolt vaadates vasakul;

5) muudel juhtudel võib valla lippu kasutada vallavanema poolt antud loa alusel;

6) hoonete peasissekäigu juures või muus selleks sobivas kohas heisatakse Vändra valla lipp kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Heisatud valla lipul peab lipukanga alumine serv olema maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel;

7) kui Vändra valla lippu kasutatakse vähendatud mõõdus, peab selle kujutise värvus vastama etalonkujutisele.

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käeoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ning nende poolt volitatud esindajad.

(2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

(3) Volikogu võib kehtestada valla esindamise täpsema korra.

(1) Volikogu esimees esindab valda vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele ainuisikuliselt, samuti volikogu või selle esimehe poolt moodustatud esinduse koosseisus.

(2) Vallavalitsust esindab vallavanem vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele ainuisikuliselt.

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

(2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Vändra valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.

(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

(1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

(2) Volikogu võib kindlaks määrata oma töökorra.

(3) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(4) Küsitluste läbiviimise vajaduse otsustab volikogu vastavalt oma töökorrale volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel.

(5) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu kehtestatud korrale.

(1) Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist.

(2) Esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele.

(3) Kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele.

(4) Täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(5) Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees.

(1) Volikogul on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks tööorganitena alatisi ja ajutisi komisjone, toimkondi ja muude nimedega töögruppe.

(2) Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks.

(3) Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni või tema tegevuste lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni.

Volikogu alatised komisjonid on: revisjonikomisjon; eelarve- ja majanduskomisjon ja muud volikogu poolt oma volituste ajaks moodustatud komisjonid.

(1) Kontrollib

1) pidevalt vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele vähemalt üks kord aastas;

3) valla nimel sõlmitud lepingute täitmist;

4) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(2) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(1) Komisjoni moodustab ning selle esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, kes on selleks nõusoleku andnud. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel.

(2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte.

(4) Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud.

Komisjon lähtub oma tegevuses seadustest, Vändra valla õigusaktidest ja volikogu poolt kinnitatud volikogu töökorrast.

(1) Volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse hiljemalt 7.päeval pärast istungit või koosolekut väljapanekuga vallasekretäri juures ja valla kodulehel ning on kättesaadavad kõigile isikutele.

(2) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid ning lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse.

(1) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

(2) Vallavalitsuse moodustab ning esitab volikogule ametisse kinnitamiseks vallavanem.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mis toimub reeglina kahe nädala tagant.

(2) Vallavalitsusel on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks komisjone.

(3) Volikogu võib kehtestada täpsema vallavalitsuse töökorra.

(1) Komisjon lähtub oma tegevuses seadustest ning Vändra valla õigusaktidest.

(2) Komisjoni tegevusvaldkond ning peamised õigused ja kohustused määratakse korraldusega, millega komisjon moodustatakse.

(3) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte.

(4) Vallavalitsuse komisjonid on vallavalitsuse ees aruandekohustuslikud.

(1) Vallavalitsuse kui ametiasutuse juht on vallavanem.

(2) Vallaametnike tööülesanded, õigused ja kohustused reguleerib vallavanem ametijuhenditega, abiteenistujate tööülesanded, õigused ja kohustused töölepingutega.

(3) Asutusesiseseks töökorralduseks annab vallavanem käskkirju.

(1) Vallavalitsuse istungite ja komisjoni koosolekute protokollid avalikustatakse hiljemalt 7.päeval pärast istungi või koosoleku toimumist väljapanekuga vallasekretäri juures ja valla kodulehel ning on kättesaadavad kõigile isikutele.

(2) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavanem on vallavalitsuse juht.

(2) Vallavanema valib volikogu ja tema volitused kehtivad volikogu järgmise koosseisu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevani, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(3) Vallavanema staatuse, tööülesanded, õigused ja kohustused võib volikogu täpsemalt määratleda vallavanema statuudiga.

(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.

(2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

(2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(1) Valla eelarve koostatakse kassapõhiselt ja see koosneb järgmistest osadest: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.

(2) Valla eelarvet menetletakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud Vändra valla eelarvekorralduse korra alusel.

(1) Vallas kehtivad arengukavad on

1) Valla arengukava;

2) Valdkonna arengukava;

3) Hallatava asutuse arengukava;

4) Piirkonna arengukava

(2) Volikogu kehtestab arengukavade koostamise täpsema korra.

(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Valla arengukava koostatakse kogu Vändra valla territooriumi kohta.

(3) Arengukava lahutamatuks ja kohustuslikuks osaks on eelarvestrateegia.

(1)Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel ning kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimisel.

(1) Valdkonna arengukava on valla arengukavast lähtuv dokument, mis käsitleb valla arengukavast tulenevalt ühte tegevusvaldkonda.

(2) Valdkonna arengukavad on valla arengukava osad.

(3) Seadusega kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad on

1) Jäätmekava - käsitletakse jäätmehoolduse olukorda vallas, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava on valla arengukava osaks, kuid kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates.

2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava – käsitleb ehitiste ja seadmete süsteemi arendamist, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine.

(1) Hallatava asutuse arengukava käsitleb konkreetse asutuse tegevust, püstitatud eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste määramist ja korraldamist.

(2) Hallatava asutuse arengukava koostamine on kohustuslik valla haridusasutustele.

(1)Piirkonna arengukava käsitleb Vändra vallas asuva küla või külade grupi tegevust, püstitatud eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste määramist ja korraldamist.

(1)Valla arengukava peab olema kooskõlas seadusega kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga. Muud käesolevas peatükis sätestatud arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga.

(1) (1)Planeerimisel tuleb tagada säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid. Planeerimisel tuleb arvestada

(2) Planeerimist korraldatakse Vändra vallas ehitumääruses sätestatu alusel.

(1) Volikogu annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

(2) Määruse või otsuse eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda

1) volikogult;

2) volikogu komisjonilt;

3) volikogu liikmelt;

4) vallavalitsuselt;

5) vähemalt ühelt protsendilt hääleõiguslikest Vändra valla elanikest.

(3) Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja.

(1) Volikogu õigusaktid võetakse vastu volikogu istungil.

(2) Volikogu õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga otsused, avalikustatakse vastuvõtmise päevale järgneval päeval väljapanekuga vallasekretäri juures ja on kättesaadavad kõigile isikutele.

(3) Volikogu määrus jõustub 3.päeval pärast selle avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(5) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks

1) pärast volikogu vastuvõetud õigusaktide väljapanekut vallasekretäri juures ja valla kodulehel.

2) volikogu protokoll avalikustatakse hiljemalt 7.tööpäeval peale volikogu istungit vallasekretäri juures.

(6) Arengukavade ja planeeringute muutmise eelnõud avalikustatakse enne nende vastuvõtmist seaduses sätestatud korras.

(7) Õigusakti muudab, tunnistab kehtetuks või tühistab selle akti vastu võtnud organ, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Vallavalitsus annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(2) Määruse või korralduse eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda

1) volikogult;

2) vallavalitsuselt;

3) huvitatud isikult;

(3) Eelnõu valmistab ette ja esitab istungi päevakorda ametnik, kelle töövaldkonda teema kuulub.

(4) Eelnõu kannab istungil ette ning põhjendab selle õigsust ja vajalikkust eelnõu ettevalmistaja või tema töövaldkonda juhtiv vallavalitsuse liige või vallasekretär.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu vallavalitsuse istungil.

(2) Vallavalitsuse õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga korraldused, avalikustatakse vastuvõtmise päevale järgneval päeval väljapanekuga vallasekretäri juures ja on kättesaadavad kõigile isikutele.

(3) Vallavalitsuse määrus jõustub 3.päeval pärast selle avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(5) Vallavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast vastuvõetud õigusaktide väljapanekut vallasekretäri juures ja valla kodulehel.

(6) Määruste ja korralduste ärakirjad saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

Vallavalitsus korraldab ja kontrollib pidevalt valla õigusaktide täitmist, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti.

Vändra valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseis häälteenamusega.

Põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

Vändra Vallavolikogu 16.märtsi 2010.a. määrus nr.5 "Vändra valla põhimääruse kehtestamine" tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.