Türi valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Türi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Türi vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri reguleerib Türi valla haldusterritooriumil erinevat liiki jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu ning hoidmist ja jäätmete taaskasutamise ning kõrvaldamise korraldamist, määrates kindlaks jäätmete käitlemise korra.

(3) Eeskiri on kohustuslik kõigile Türi valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub Türi valla territooriumil kinnisasi või maaüksus, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

(2) Jäätmekäitleja, on eeskirja mõistes isik, kes omab Türi vallas jäätmete käitlemiseks jäätmeluba.

(1) Jäätmehoolduse alased õigusaktid Türi valla haldusterritooriumil kehtestab vastavalt riiklike õigusaktidega sätestatud pädevusele Türi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Türi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

(2) Türi valla haldusterritooriumil korraldab jäätmehooldust, sealhulgas jäätmeseaduse alusel korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamist, selleks vastavate haldusaktide andmist ja jäätmevaldajate registri pidamist ning täidab kohalikule omavalitsusele seadusega pandud jäätmehoolduse järelevalve ülesandeid Türi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

Jäätmevaldaja on kohustatud

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale, käitlema jäätmeid vastavalt heale tavale ning võtma kasutusele igakülgsed meetmed jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu vältimiseks või vähendamiseks;

2) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ja vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega;

3) jäätmeid vastavalt jäätmeliikidele sorteerima õigusaktides määratud liikide osas ja ulatuses;

4) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja piisava suurusega jäätmekonteinereid ning paigutama jäätmekonteinerid oma krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud;

5) hoidma jäätmekonteinereid tervena ja puhtana;

6) säilitama vähemalt 3 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ning esitama need ametiasutusele ametniku nõudel kontrollimiseks.

(1) Füüsilised ja juriidilised isikud peavad tegema kõik endast oleneva, et vältida jäätmete teket, jäätmete teket võimalikult suures mahus vähendama ning jäätmeid liigiti sorteerima. Juba tekkinud jäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada, kui see osutub tehnoloogiliselt võimalikuks ja ei põhjusta ülemäära suuri kulutusi.

(2) Türi valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid ladestatakse üldjuhul Väätsa prügilasse. Väätsa prügila asukoht on Järva maakond, Väätsa vald, Roovere küla. Väätsa prügilat valdab AS Väätsa Prügila. Prügilasse ei ole lubatud ladestamisele viia töötlemata jäätmeid.

(3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

(4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ette nähtud kohti on keelatud.

(5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega kokku kallata.

(1) Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja, kes tagab jäätmete hoidmiseks vajalikud jäätmemahutid (edaspidi konteiner). Eraldikogutavate jäätmete (vanapaber ja papp, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed) kogumiseks paigaldab konteinerid taaskasutusorganisatsioon koostöös ametiasutusega. Jäätmete kogumine lahtiselt konteineri ümbrusesse on keelatud. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(2) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab ametiasutus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

(3) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

(4) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

(5) Jäätmeid tuleb koguda liigiti ning kuni prügilasse või jäätmejaama või jäätmete kogumiskohta äraveoni hoida jäätmeliigile sobivas konteineris. Jäätmete äraveoni peab jäätmevaldaja tagama, et kogutud jäätmed ei lendaks laiali, ei saastaks pinnast ega õhku ja neid ei saaks laiali vedada loomad või linnud.

(6) Suuremõõdulisi jäätmeid ei või asetada konteinerisse ega selle ümbrusesse vaid tuleb jäätmevaldajal üle anda jäätmejaama või Väätsa prügilasse.

(7) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevu settejäätmeid;

6) jäätmeid, mis võivad ohustada konteineri hooldajat töö tegemisel;

7) jäätmeid, mis võivad ohustada jäätmeveokit ja ei ole pressitavad;

8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on Türi vallas organiseeritud;

9) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(8) Tuhka võib segaolmejäätmete konteinerisse panna ainult siis, kui tuhk on jahtunud toatemperatuurini ja see ei põhjusta enam jäätmete süttimist. Soovitav on tuhk enne konteinerisse paigutamist panna kilest prügikotti.

(9) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinereid.

(10) Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb biojäätmed panna paberi- või biolagunevast materjalist kotti pakituna. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kilekotte ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(1) Jäätmekonteiner peab olema standardne korduvkasutatav suletav anum, mida on võimalik toimetada ilma jäätmete vahepealse käsitsemiseta jäätmevaldajalt jäätmekäitlejale. Konteiner peab olema käsitsetav tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.

(2) Kasutusel olev jäätmekonteiner peab olema terve, veega pestav ning jäätmete konteinerisse

kogumine ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(3) Segaolmejäätmete kogumiseks peab kasutama metallist või plastist 60-2500liitriseid standardseid kaanega konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga.

(4) Jäätmete liigiti kogumiseks kasutatakse üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades erinevat värvi jäätmekonteinereid järgmiselt

1) roheline konteiner segaolmejäätmete kogumiseks;

2) pruun konteiner biolagunevate jäätmete kogumiseks;

3) punane konteiner ohtlike jäätmete kogumiseks;

4) sinine konteiner paberi- ja papijäätmete kogumiseks;

5) kollane konteiner segapakendijäätmete kogumiseks.

(5) Üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades kasutatavatel konteineritel peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või tähistus, millel on märge, millist liiki jäätmeid konteinerisse kogutakse. Konteinerite asukohad määrab ametiasutus, lähtudes jäätmete tekkimise kohtadest ja tühjendamise võimalustest. Info üldkasutatavatesse kohtadesse ja jäätmejaamadesse paigutatud konteinerite kohta avaldab ametiasutus Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

(6) Konteineri paigalduse koht peab võimaldama konteineri puhastamist ning ligipääsu nii jäätmetekitajale kui ka jäätmevedajale.

Türi valla haldusterritooriumil tuleb eraldi liigiti koguda järgmisi jäätmeliike (sulgudes märgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete nimistu jaotisekood)

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga «*» tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);

8) suurjäätmed (20 03 07);

9) metallid (20 01 40).

(1) Türi valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmeid üle anda Türi valla haldusterritooriumile rajatud jäätmejaama ja jäätmepunktidesse või viia jäätmed üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumist võimaldatavatesse konteineritesse (konteinerpark) või anda üle otse jäätmekäitlejale.

(2) Jäätmejaamade ja konteinerparkide asukohad ja informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või konteinerparki tühjendada, määrab vallavalitsus ning sellekohase informatsiooni avaldab ametiasutus Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

(1) Jäätmehoolduskoha (jäätmejaam, konteinerpark, jäätmekäitluskoht) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

(2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

(3) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

(1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse Türi vallas liikide kaupa

1) paber ja kartong;

2) pakendid;

3) suurjäätmed;

4) metallid.

(2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekitaja jäätmetekkekohal ise sorteerima ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.

(1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmejaama üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.

(2) Paber ja kartong pannakse jäätmejaamades või konteinerparkides sinisesse konteinerisse.

(3) Paberi- ja kartongikonteinerite tühjendamise teostab taaskasutusorganisatsioon ametiasutuse ettepanekul. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised

1) klaas

2) plastik

3) paber ja kartong

4) metall

(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult.

(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses, st müügikoha teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma müüja, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

(5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

(6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.

(7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.

(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(3) Ohtlikud jäätmed kogutakse jäätmejaamadesse ning vastaval otstarbel korraldatavate kogumisringide käigus ametiasutuse tellimusel ja korraldamisel.

(4) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab jäätmete sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.

(5) Jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete kogumisringidel kasutatavate konteinerite, transpordivahendite ja muude vahendite ning nende paigutuse nõuetele vastavuse tagab vastavat teenust osutav ja jäätmeluba omav ettevõtja. Kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale tagab jäätmetekitaja nende heaperemeheliku ja keskkonnaohutu hoidmise ja transpordi.

(6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saab eraisik üle anda jäätmejaamades või jäätmete kogumisringide ajal eelnevalt teavitatud vastuvõtukohtades. Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning omab jäätmeluba.

(7) Jäätmevaldaja peab enne ohtlike jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale märgistama need vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või andma jäätmekäitlejale informatsiooni üleantavate jäätmete kohta.

(1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed.

(2) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud üle anda Türi jäätmejaama, kompostida oma kinnistul või viia Väätsa prügilasse. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul eelistada kompostimist.

(3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. Kompostinõud ja –anumad on soovitatav asetada naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(4) Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

(5) Kortermajade elanikud peavad biolagunevaid toidujäätmeid koguma olmejäätmetest eraldi selleks ette nähtud nõuetele vastavatesse ja vastavalt tähistatud konteineritesse.

(1) Probleemtooted on

1) patareid ja akud;

2) PCB-sid sisaldavad seadmed;

3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;

4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

5) vanarehvid.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale

või viia jäätmejaamadesse.

(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

(5) Tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetele ja vanarehvidele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist.

(6) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

(7) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale. Infot vastavate ettevõtjate kohta saab Türi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistilt.

(8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.

(1) Põlevjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Põlevjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud kohest äravedu.

(1) Suurjäätmed on jäätmed, mis oma mõõtmete või kuju tõttu ei mahu segaolmejäätmete konteinerisse. Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(2) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle jäätmejaamadesse, Väätsa prügilasse või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamadesse või Väätsa prügilasse.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul.

(2) Segaolmejäätmeid tuleb ära vedada sagedusega, mis väldib konteinerite ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete vedu toimub korraldatud jäätmeveo korras, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud peavad ise tagama segaolmejäätmete nõuetekohase veo Väätsa prügilasse.

(3) Biolagunevate jäätmete konteinereid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädalas. Biolagunevate jäätmete vedu korraldab jäätmevaldaja tellimusel vastavat tegevusluba omav ettevõte.

(4) Pakendijäätmete konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Pakendijäätmete konteinereid tühjendab ametiasutuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

(5) Paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Konteinereid tühjendab ametiasutuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon;

(6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.

(7) Jäätmeid peab vedama pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimisel ega vedamise ajal keskkonda.

(8) Jäätmete vedu elamurajoonides ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. Jäätmevedu ei tohi reeglina teostada ajavahemikul 23.00-7.00.

(1) Konteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult nende paiknemiskohas.

(2) Kuni 800-liitriseid konteinereid tuleb paigutada kõva kattega alusele

1) mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 m;

2) mille vahemaa konteineri asukoha ja prügiveoki peatuskoha vahel peab olema olukorras, mis võimaldab konteineri normaalset teisaldamist. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

3) konteineri asukohast jäätmeveokini ei tohi olla liikumist segavaid takistusi (piirdeaiad, väravad, tõkkepuud jne). Kui liiklusohutuse seisukohast ei ole konteineri selline paigutus võimalik, on lubatud konteiner veopäeval paigaldada krundile vahetult lukustamata värava juurde nähtavale kohale. Juurdepääs konteinerile peab olema jäätmevedajale ohutu. Jäätmevedaja ei vastuta värava avamisel tekkivate võimalike probleemide eest.

(3) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(4) Ligipääsuteed konteineritele peavad olema piisava kandevõimega, tasased ja jäätmeveoautole läbitavad. Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks.

(5) Kui konteinerit hoitakse lukustatult, peab jäätmevaldaja kindlustama konteineri avamise tühjenduspäeval.

(6) Korraldatud jäätmeveo korral tohib jäätmevaldaja konteineri paigutada tühjenduspäeval väljapoole kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et konteiner ei takistaks liiklust.

(1) Kogutud jäätmed tuleb liikide kaupa viia Türi valla haldusterritooriumil paiknevatesse vastavatesse konteineritesse, anda üle jäätmekäitlejatele jäätmejaamades või prügilates või kõrvaldada jäätmed õigusaktidega sätestatud korras jäätmetekkekohas.

(2) Jäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Türi valla haldusterritooriumil asuvad segaolmejäätmed tuleb viia Väätsa prügilasse.

(3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohad koos seal asuvate vahendite ja tehnikaga, nende juurdesõiduteed ja vältima nendel rajatistel reostuse ning haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(4) Jäätmete kõrvaldamine väljapoole prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud biolagunevate jäätmete kompostimine oma kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.

(5) Jäätmete põletamine väljapool selleks ettenähtud kohti, lähtuvalt tuletööde tuleohutus- nõuetest, on keelatud. Küttekoldes võib põletada värvimata ja immutamata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

(1) Aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud üle anda Türi jäätmejaama või transportida ise Väätsa prügilasse.

(2) Jäätmevaldaja võib aia- ja haljastusjäätmeid oma kinnistu piires põletada, kuid põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks.

(1) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise.

(2) Jäätmeid põletava ettevõtja olemasolul kogutakse põlevjäätmed eraldi ning antakse üle jäätmeid põletavale ettevõtjale.

(3) Kodumajapidamises võib põletada keskkonnale ohutuid ja kütteseadmeid säästvaid jäätmeid (värvimata ja immutamata puit ning kiletamata paber ja papp).

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud oma metallijäätmed üle andma vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti), mida ehitamisel ja remontimisel enam ei kasutata, samuti väljaveetav pinnas.

(2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(3) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa

1) puit;

2) paber ja papp;

3) metallijäätmed;

4) mineraalsed jäätmed;

5) asfalt;

6) kile.

(4) Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmete kõrvaldamisel lähtuda läheduse põhimõttest ning jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(5) Ehitusjäätmete valdaja peab võtma tarvitusele abinõud, et ehitusjäätmete ümberpaigutamisel või veokile laadimisel vältida tolmu teket.

(6) Ohtlike ehitusjäätmete käitlemisel peab jäätmevaldaja järgima teiste õigusaktidega ohtlike jäätmete käitlemisele kehtestatud nõudeid.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on määratud keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;

4) saastunud pinnas.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega ka teiste tahkete jäätmete hulka.

(5) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerid peavad olema lukustatavad.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Türi valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

(2) Diskreetset vanapaberit, s.o isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida jäätmetekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed“. Teist värvi kilekottidel peab olema vähemalt punane silt,,Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Täitunud jäätmekotid tuleb korralikult sulgeda ning suletud jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb jäätmetekkekohas asetada raskesti läbitorgatavast materjalist suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering,,Teravad ja torkivad jäätmed“. Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekkekohas paigutada kollase sildiga varustatud jäätmekotti, millel on markeering,,Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendile märgitakse jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti. Suletud ning jäätmekäitlejale üleantava pakendi mass ei tohi ületada 15 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul nende tekkimisest arvates.

(6) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(7) Ravimijäätmed, st ravimid, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga,,Ravimijäätmed“. Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(8) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.

(9) Kemikaalide jäätmed, st ohtlike kemikaalide jäägid, tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, märgistusega „Kemikaalide jäätmed“, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(10) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb jäätmetekkekohas valada vastava märgistusega kanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmehoidla peab vastama järgmistele nõuetele

1) jäätmehoidla tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;

2) jäätmehoidla peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi

pääseda närilised ja kahjurputukad;

3) jäätmehoidla siseviimistlus peab võimaldama hoidla niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;

4) hoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;

5) ruum peab olema ventileeritav;

6) ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmehoidla peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

(1) Korraldatud jäätmevedu on Türi valla haldusterritooriumilt segaolmejäätmete kogumine ning nende transportimine jäätmeloas ja lepingus määratud jäätmekäitluskohta.

(2) Korraldatud jäätmevedu teostab avaliku konkursi korras määratud ning vallavolikogu poolt kinnitatud jäätmevedaja.

(3) Informatsiooni korraldatud jäätmeveo ettevõtja kohta tagab ametiasutus Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ning teadetega ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja.

Türi valla haldusterritoorium on üks korraldatud jäätmeveo piirkond.

(1) Korraldatud jäätmeveo korras kogutakse jäätmetekke kohas ning transporditakse ladestamiseks prügilasse kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmed (jäätmekood vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud jäätmete nimistule 20 03 01).

(2) Korraldatud jäätmevedu võib volikogu otsusel hõlmata ka

1) olmejäätmete hulgast liigitikogutud jäätmeid (sealhulgas ohtlikud-, pakendi- ja biolagunevad jäätmed);

2) aia- ja haljastusjäätmeid (sealhulgas kalmistujäätmed);

3) tänavapühkme jäätmeid, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid ning suurjäätmeid;

4) muid jäätmeliike.

(1) Türi valla korraldatud jäätmeveo piirkonnas on segaolmejäätmete vedu korraldatud kahetasandiliselt: tiheasustusega alad ja hajaasustusega alad.

(2) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise sagedus kodumajapidamistes sõltub jäätmevaldajate hulgast ja konteinerite suurusest ning jäätmeveo tasandist.

(3) Korraldatud segaolmejäätmeveoga liitunud ettevõtetes ja asutustes toimub jäätmete vedu vähemalt üks kord kuus.

(4) Ametiasutus võib erandkorras lubada, et tiheasustusalal asuvas jäätmetekkekohas toimub korraldatud jäätmevedu veosagedusega üks kord kvartalis. Luba harvemaks veosageduseks antakse, kui jäätmetekkekohas elab kuni 2 inimest ja jäätmeteke on vähene ning jäätmete hoidmine konteineris ei põhjusta ümbruse reostust. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(5) Ametiasutus võib lubada, et suvilapiirkondades (Marjamaa, Aiamaa, Telliskivi, Poaka, Raademetsa, Kõltsi) toimub korraldatud jäätmevedu ajavahemikul 01. mai - 30. september veosagedusega üks kord kvartalis. Sel ajavahemikul toimub jäätmete äravedu kahel korral. Talveperioodil on suvilad korraldatud jäätmeveost vabastatud, kui jäätmetekkekohtadel puudub elutegevus. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(1) Türi valla haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele segaolmejäätmete valdajatele neile kuuluvatel jäätmetekkekohtadel.

(2) Kõik jäätmevaldajad, kelle elu- või tegevuskoht õigusaktidega sätestatud alustel on Türi vallas, kuuluvad Türi valla korraldatud jäätmeveo piirkonda ning nad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kümnendal päeval pärast Türi vallas korraldatud jäätmeveoks kinnitatud jäätmevedajale jäätmeloa väljastamist.

(3) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Kortermajade korteriomanikud ja muude tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud võivad oma jäätmeveo korraldada ühiselt, sõlmides vastava lepingu ja määrates vastutava esindaja.

(4) Ametiasutus võib jäätmetekkekoha jäätmevaldaja taotluse alusel vallavalitsuse määratud tähtajaks erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

Jäätmetekkekoha võib vabastada korraldatud jäätmeveost, kui

1) jäätmetekkekohas ei elata ega kasutata seda muul jäätmeid tekitaval viisil;

2) tee jäätmetekkekohani on jäätmeautole läbimatu või liiga nõrga ehitusega.

(5) KEHTETU (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(6) Jäätmevaldaja, kes on korraldatud jäätmeveost vabastatud, peab üks kord aastas esitama ametiasutusele oma jäätmete käitlemise kohta vabas vormis kirjaliku selgituse, lisades selgitusele jäätmete nõuetekohast käitlemist tõendavate dokumentide koopiad.

(7) Ametiasutusel on õigus ennetähtaegselt tühistada mitteliitunuks lugemise otsus, kui mitteliitunuks lugemise põhjused on ära langenud või oluliselt muutunud või kui mitteliitunud jäätmevaldaja ei suuda tõestada, et käitleb jäätmeid nõuetekohaselt. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(8) Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja ametiasutuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuteks. (Muudetud Türi Vallavolikogu 30.06.2010 määrusega nr 29, jõust. 05.07.2010)

(9) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise ja harvema veosageduse andmise taotluse vorm on saadaval ametiasutuses ja Internetis aadressil www.tyri.ee.

(1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet ametiasutus.

(2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on ametiasutus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon.

Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduse §-de § 29-31 alusel.

Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

Määrus on jõus 1. septembrist 2009.