Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise põhimõtted

Tartu koolieelsete munitsipaallasteasutuste eelarvestamise põhimõtted sätestavad koolieelsete munitsipaallasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate kulude jaotamise põhimõtted.

(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks pearahana lapse kohta.

(2) Pearaha arvestuse aluseks on lasteaiarühma tööjõukulud (2,25 õpetaja ametikoha, 0,15 eripedagoogi/logopeedi ametikoha ning 1,0 õpetaja abi ametikoha tööjõukulud) lapse kohta, arvestusega 20 last lasteaiarühmas. Ametikohale vastav tööjõukulu sõltub kokkulepitud töötasu alammääradest.

(3) Erinevate rühmaliikide korral korrigeeritakse pearaha järgmiste koefitsientidega

1) sõimerühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,4;

2) lasteaiarühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,0;

3) liitrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 1,1;

4) tasandusrühmas või kehapuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,2;

5) meelepuudega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 2,7;

6) arendusrühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 3,5;

7) liitpuudega laste või pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kohta kasutava lapse koefitsient on 6,1;

8) sobitusrühmas kohta kasutava haridusliku erivajadusega lapse koefitsient on 3,0.

(4) Kui sõimerühmas, lasteaiarühmas või liitrühmas on laste arvu suurendatud üle koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud rühma registreeritud laste arvu, siis on tööjõukuludeks kavandatud pearaha koefitsient 0,25 iga täiendava lapse kohta.

(5) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse kulupõhiselt täiendavad vahendid õpetajate tööjõukulude katteks, kui lasteasutuses töötab magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga pedagoog, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku omav õpetaja.

(6) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid õppetööd ja seda toetavate tegevuste korraldamiseks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, koolituste ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks jms) pearahana lapse kohta vähemalt 110 eurot aastas.

(7) Õppe- ja kasvatustegevuse kulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga, v.a erirühmad, kus kulude planeerimisel arvestatakse kavandatud kohtade arvuga. Laste arvu muutumisel eelarveaasta alguseks korrigeeritakse lasteasutuse eelarvet, lähtudes laste arvust eelarveaasta 10. jaanuari seisuga.

(1) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse direktoriga kokkulepitud töötasust.

(2) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse õppealajuhataja tööjõukuludeks 80% direktori tööjõukuludest. Kuue ja ja vähema rühmaga lasteasutustes rakendatakse koefitsienti 0,5.

(3) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse majandusjuhataja tööjõukuludeks 70% direktori tööjõukuludest. Nelja ja vähema rühmaga lasteasutustes ning lasteasutustes, kus korraldatakse laste toitlustamine hanketeenusena, rakendatakse koefitsienti 0,5.

(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks, kui need kaetakse lasteasutuse poolt, järgmiste normide kohaselt

1) siseruumide, v.a rühma- ja köögiruumide, korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;

2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;

3) tööjõukuludeks, lähtudes lasteasutuse laste arvust ja kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt, arvestades lasteasutuste vajadusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele: Laste arv Arvestuslik ametikohtade arv kuni 160 kuni 1 161 ja enam kuni 3

4) koristusvahenditeks ja korrashoiuteenuseks ühe ruutmeetri siseruumide, v.a köögiruumid, pinna kohta vähemalt 2,50 eurot aastas;

5) muudeks majandamiskuludeks (sh valvekuluks, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitiseks, administreerimiskuludeks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks, pesupesemise teenuse kuluks, eri- ja vormiriietuse soetamiseks jms) pearahana lapse kohta vähemalt 30 eurot aastas;

6) köögiruumide korrashoiuks ja toitlustamisega seotud majandamiskuludeks lasteasutusele, kes valmistab ise lastele toitu, pearahana lapse kohta vähemalt 3 eurot aastas;

7) lasteasutuse hoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades hoone seisundit.

(2) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava lasteasutuse kolme varasema tavapärase eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel lasteasutuste hoonetes toimunud ehitustöid.

(3) Majandamis- ja halduskulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga, v.a erirühmad, kus kulude planeerimisel arvestatakse kavandatud kohtade arvuga.

(1) Lasteasutuste, kes valmistavad ise lastele toitu, eelarvesse kavandatakse vahendid toitlustamise korraldamise tööjõukuludeks, mille arvutamisel lähtutakse toidupäevade ja laste arvust ning lapse toitlustamiskulu päevamaksumusest: Laste arv Määr lapse kohta 160 toidupäevaks aastas kuni 160 vähemalt 1,65 eurot 161 ja enam vähemalt 1,15 eurot

(2) Lasteasutustes, kus toitlustamine toimub erinevates hoonetes, kohaldatakse jaotusköögiga hoones lapse kohta ettenähtud toitlustamiskulusid koefitsiendiga vähemalt 1,2.

(3) Lasteasutustes, kus toitlustamine toimub hankelepingu alusel, eraldatakse vahendid hankelepingust tulenevate määrade alusel 170 toidupäevaks lapse kohta aastas.

(4) Toitlustamiskulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga, v.a erirühmad, kus kulude planeerimisel arvestatakse kavandatud kohtade arvuga.

(1) Lasteasutuste eelarvesse kavandatakse vahendid täiendavate tööjõukulude (äraolevate töötajate asendamine, täiendavate tööülesannete täitmine, töötulemuslikkuse tasustamine jne) katteks vähemalt 48 eurot lapse kohta aastas.

(2) Täiendavate tööjõukulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga. Laste arvu muutumisel eelarveaasta alguseks korrigeeritakse lasteasutuse eelarvet, lähtudes laste arvust eelarveaasta 10. jaanuari seisuga.

(3) Täiendavate tööjõukulude planeerimisel arvestatakse lasteasutuse laste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga, v.a erirühmad, kus kulude planeerimisel arvestatakse kavandatud kohtade arvuga.

(1) Lasteasutuse eelarvesse kavandatakse järgmised kulud sihtotstarbeliselt

1) eesti keelest erineva õppekeelega 3-7-aastaste laste rühmas eesti keele õpetamiseks 0,125 eesti keele õpetaja ametikoha tööjõukuludeks;

2) basseiniga hoones iga 2-7-aastaste laste rühma kohta 0,125 ujumisõpetaja ametikoha tööjõukuludeks ja lasteasutuse kohta 1,0 basseini õpetaja abi ametikoha tööjõukuludeks;

3) töötervishoiu korraldamiseks vähemalt 20 eurot iga töötaja kohta;

4) hariduslike erivajadustega laste koordinaatori tööjõukulud vähemalt 0,2 ametikoha ulatuses, lähtudes kollektiivlepingus kokkulepitud koolieelse lasteasutuse logopeedi töötasu alammäärast koos maksudega.

(2) Vajadusel kavandatakse lasteasutuse eelarvesse muud sihtotstarbelised kulud kulupõhiselt (sh tugiisikud, tugispetsialistid, ühel asutusel mitu tegevuskohta jne).

(3) Lasteasutus võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

Määrus jõustub 1. augustil 2021. a.