Tugiisikuteenuse osutamise kord

Käesolev määrus reguleerib rahvastikuregistri andmetel Haanja vallas elavatele isikutele või peredele tugiisikuteenuse osutamist.

Tugiisikuteenus on isiku või pere abistamine nõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.

(1) Tugiisikuteenusele on õigus

1) lapsevanemal, eestkostjal, perekonnas hooldajal ja lapsendajal, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema toimetulekut;

3) isikul, kes vajab abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;

4) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;

5) lapsel, kelle vanemad on raskustes lapse eest hoolitsemisel ning talle turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel.

6) lapsel, kes vajab abi psüühika- või käitumishäirete tõttu;

7) perel, kes vajab abi puudega lapse eest hoolitsemisel ning talle toetava ja arengut soodustava kasvukeskkonna loomisel;

8) perel, kes vajab abi puudega isikule toetava keskkonna loomisel ja tema arengut soodustavate tegevuste ja teenuste tagamisel.

(2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arvestatakse ka noorema kui 10-aastase lapse soovi.

(1) Teenuse osutajateks on

1) vallavalitsusega töövõtu- või käsunduslepingu sõlminud nõuetele vastav füüsiline isik

2) juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(2) Vahetult tugiisikuteenust osutav isik (tugiisik) peab vastama järgmistele nõuetele

1) on täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik;

2) on vähemalt keskharidusega;

3) on läbinud või läbimas tugiisiku tööks vajaliku koolituse või on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis, kasuks tuleb varasem töökogemus sotsiaal- või haridusvaldkonnas);

4) ei ole karistusregistrisse kantud ja tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust.

(3) Tugiisik ei saa teenindada klienti, kelle suhtes tal on perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

(1) Tugiisiku teenus on sotsiaalhoolekande üks osa, mis seisneb teenuse saaja abistamisel igapäevaeluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga.

(2) Teenuse eesmärgiks on teenuse saaja võimetest ja arengutasemest lähtuvalt tema iseseisvuse ning osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades järgmiste tegevuste abil

1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;

3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;

4) teenuse saajaga koos tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;

5) teenuse saaja pereliikmete nõustamine igapäevaelu praktiliste toimingute tegemisel ning kliendi arengut toetava kasvukeskkonna tagamisel;

6) motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;

7) hingelise toe pakkumine läbi aktiivse kuulamise;

8) sotsiaaltöö spetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest.

(3) Tugiisikul on õigusteenuse osutamisest ajutiselt keelduda, kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud.

(1) Tugiisikuteenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja esitab Haanja Vallavalitsusele määruse lisana kinnitatud vormikohase avalduse (lisa 1) koos teenuse vajadust tõendavate dokumentidega. Ettepaneku teenuse osutamiseks võib esitada ka sotsiaaltöö spetsialist.

(2) Teenuse vajaduse hindamise viib läbi sotsiaaltöö spetsialist.

(3) Sotsiaaltöö spetsialist võib tugineda otsuse tegemisel teiste spetsialistide (meditsiin, haridusvaldkond, jmt) soovitustele tugiisiku teenuse pakkumise osas.

(4) Tugiisiku teenust osutatakse ja tugiisik määratakse sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 30 päeva jooksul avalduse saabumisest.

(5) Vajalikud teenused või tegevused, nende osutamise maht ja kestvus määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist sõlmitavas kolmepoolses lepingus teenuse saaja, tugiisiku ja Haanja Vallavalitsuse vahel.

(6) Tugiisikuteenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu.

(7) Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena ei ole teenuse osutamine põhjendatud. Võimalusel soovitab sotsiaaltöö spetsialist isiku või tema pere toetamiseks teisi meetmeid, sealhulgas teisi Haanja vallas osutatavaid sotsiaalteenuseid.

(8) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

(1) Teenuse osutamise aluseks on teenuse saaja või tema seadusliku esindaja, teenuse osutaja ja Haanja Vallavalitsuse vahel sõlmitud kolmepoolne leping, kuhu märgitakse tugiisikuteenust saavale isikule osutatavate tegevuste loetelu, maht ja kestvus.

(2) Teenuse osutajaga sõlmitakse töövõtu- ja/või käsundusleping.

(3) Teenust võib osta ka juuriidiliselt isikult vastavalt kokkulepitud tingimustele teenuse sisu ja hinna osas.

(4) Lepingut võib täiendada või muuta poolte kokkuleppel kui selleks tekib põhjendatudvajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingus ja kinnitatakse poolte allkirjadega.

(5) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja soovil või tugiisiku ettepanekul kooskõlastatult Haanja Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga.

Tugiisik on kohustatud esitama Haanja Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistile töötundide arvestuse, sisulise aruande ja sõidupäeviku iga kuu 28. kuupäevaks.

(1) Teenuse saajale on osutatav teenus tasuta.

(2) Teenus ja teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse valla eelarvest, valla eelarvesse laekuvatest sihtotstarbelistest vahenditest või Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4 märgitud Haanja valla eelarvesse eelarveaastal eraldatud riigieelarvelistest vahendite ülejäägi arvelt vastavalt sõlmitud töövõtu- ja/või käsunduslepingule ja teenuse osutaja poolt esitatud aruandele ja/või arvele.

(3) Teenuse finantseerimiseks võidakse kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud raha.

(4) Teenust osutatakse rahaliste vahendite olemasolul.

(1) Haanja Vallavolikogu 16.10.2007.a määruse nr 16 (RT IV, 19.12.2013, 55) Lapsehoiu toetuse määramise ja maksmise kord § 6 lg 3 sõnastatakse järgmiselt

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaaltoetuste maksmiseks, osutatud sotsiaalteenuste kompenseerimiseks ning uute teenuste arendamiseks, sealhulgas:”

1) transporditeenus lapse viimisel ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse;

2) perede nõustamisteenus;

3) lastele isikliku abistaja ja tugiisiku teenus;

4) pereliikmete viibimine koos lapsega rehabilitatsiooniteenusel;

5) puudega lapsele eluaseme kohandamine;

6) puudega lapse haridusasutuses viibimise majutus- ja toitlustamiskulude tasumine;

7) teised puudega lapse ja tema perekonna olukorda ning toimetulekut parandavad teenused.

(2) Haanja Vallavolikogu 24.09.2010 määruse nr 10 (RT IV, 19.12.2013, 69) Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale § 8 lg 1 sõnastatakse järgmiselt

Puudega lapse hooldajale makstava hooldajatoetuse rahaliste vahendite ülejäägi korral võib neid jooksval eelarveaastal kasutada keskmise, raske, ja sügava puudega isikute ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamisega seotud kuludeks, sotsiaalteenuste arendamiseks ning täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

(4) Määrust rakendatakse 01.jaanuarist 2014.a.