Haanja valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

(1) Haanja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Haanja valla haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra.

(2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Haanja valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

(3) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Haanja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid, mis on esitatud jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides.

(2) Eeskirjas kasutatakse lisaks mõisteid järgmises tähenduses

1) jäätmed on jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed;

3) taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed;

4) suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt);

5) probleemtooted on patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed; vanad rehvid;

6) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale;

7) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

8) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;

9) aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

10) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris);

11) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;

13) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks;

14) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;

15) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon;

16) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

17) jäätmeõiend on dokument, kus näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ja kirjeldatakse jäätmete käitlemine

18) kogumisring on kohaliku omavalitsuse ja/või huvitatud isiku poolt kohaliku omavalitsuse nõusolekul korraldatud ohtlike, probleemjäätmete ja suurjäätmete kogumiseks korraldatud ühekordne vedu kohaliku omavalitsuse territooriumil;

19) maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt.

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.

(3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega.

(5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

(6) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(7) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Räpo prügilasse. Pärast Räpo sulgemist nõuetele vastavasse prügilasse (Torma, Väätsa, Paikuse) või Kagu-Eesti regionaalprügila valmimise järel Kagu-Eesti regionaalprügilasse.

(8) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

(9) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Võrumaa keskkonnateenistuses.

(10) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

(1) Alates 1. jaanuarist 2008 peab jäätmetekitaja koguma eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest Haanja valla kodulehel.

(2) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahuti kui kinnistul on 10 ja enam korterit ja elamul ei ole ahjukütet või puidukatelt.

(3) Kui maaüksusel on vähem kui 10 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi. Andma üle vanapaberi ja kartongi vastavat jäätmeluba omavale isikule või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks.

(4) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel olema eraldi kogumismahuti või koht vanapaberi ja kartongi kogumiseks. Eraldi kogutud vanapaberi ja kartongi jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(5) Metallijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(6) Suurjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Haanja vallavalitsus korraldab üks kord aastas suurjäätmete üleandmiseks kogumisringi. Kogumisringist teavitab Haanja Vallavalitsus oma kodulehel ja teadetetahvlitel.

(7) Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigaldatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama viie tööpäeva jooksul.

(8) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Vallale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab vallavalitsus.

(9) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke.

(10) Alates 01.01.2008 tuleb segaolmejäätmete kogumismahuteid tühjendada tiheasustusalal vähemalt kord kuus ja hajaasustusalal kord kvartalis.

(11) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(12) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid tuleb üle anda tootja esindajatele, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid, või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Haanja vallavalitsus korraldab aastas üks kord elektri- ja elektroonikatoodete üleandmiseks kogumisringi. Kogumisringist teavitab Haanja Vallavalitsus oma kodulehel ja teadetetahvlitel. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri-ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise

(13) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Haanja Vallavalitsus korraldab aastas üks kord vanade autorehvide üleandmiseks kogumisringi. Kogumisringist teavitab Haanja Vallavalitsus oma kodulehel ja teadetetahvlitel. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(14) Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.

(15) Olme- ja segaolmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna

1) kuuma tuhka;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) probleemtooteid;

5) käimlajäätmeid;

6) kogumiskaevude setteid;

7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

9) suurjäätmeid;

10) aia- ja haljastujäätmeid.

(16) Valla territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

(17) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, puhkekohad, kalmistu jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja.

(18) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti.

(19) Garaaži omanik peab

1) paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse või selle vahetus läheduses olevasse garaaži omanikule kuuluvasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral paigaldatakse ühine kogumismahuti garaažiühistu territooriumile;

2) andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule;

3) tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

(20) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja.

(2) Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist valla haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel.

(3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need viia vallavalitsuse poolt määratud kohta.

(4) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud ajavahemikul kell 22.00–6.00.

(5) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb koheselt ära vedada.

(6) Valla haldusterritooriumil asuva pinnasetäitekoha haldaja kooskõlastab vallavalitsusega korra, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või ladestamise tingimused, seire ja järelhooldus.

(7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

Haanja vald, vastavalt jäätmeseaduse § 66 lg (3) jätab Haanja valla haldusterritooriumil hajaasustusega osades jäätmeveo korraldamata.

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes.

(2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine.

(1) Eraldi kogutud aia ja haljastuse biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks alates 01.12.2009 Haanja valla territooriumil rajatud vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(2) Lahtine kompostiaun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(3) Valla haljasaladel ja kalmistul tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse v.a. juhul kui nende taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on prügilasse ladestamisega võrreldes ülemäära kulukas. Nimetatud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas alates 01.12.2009

(4) Maaüksusel tekkivaid biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).

(5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

(7) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Võrumaa Keskkonnateenistuses registreeritud ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme.

(8) Teiste isikute poolt tekitatud heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral.

(1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja Haanja valla ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukoht AS-i H-Central territoorium Haanja külas) või muudesse kogumispunktidesse, või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule (tanklad, jne).

(2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.

(3) Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise kogumisringiga korraldab vallavalitsus. Vastu võetakse ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.

(4) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

(5) Ohtlike jäätmete kogumine

1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi;

2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised;

3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;

4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;

5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

(6) Probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle vallavalitsusega.

(7) Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia pakendiorganisatsioonide kogumisvõrgustiku kogumispunktidesse (kogumispunktide info Eesti Pakendiringluse kodulehel www.pakendiringlus.ee).

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

(3) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta ja üks punkt tiheasustusalal keskmise kandekaugusega mitte kaugemal kui 1000 m.

(4) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;

2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;

3) tuleohu vältimise;

4) võimaliku lekke vältimise.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) 140-, 240-, 360-, 370-, 600-, 750- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;

2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;

3) presskonteinereid.

(3) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(4) Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.

(5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.

(8) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga.

(9) Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(10) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse §-le128.

(2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele.

(3) Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(4) Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur, kohalik omavalitsus.

(1) Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad järelvalve ametniku nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast.

(2) Määruse tekstiga võimalik tutvuda Haanja valla kodulehel www.haanja.ee

(3) Määrus jõustub 01.jaanuaril 2008.aastal.