Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi põhimäärus

Käesolev põhimäärus sätestab Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi eesmärgid ja ülesanded, õppe ja kasvatuse korralduse, õppekavavälise tegevuse korraldamise alused, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, hoolekogu ja direktori kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, majandamise ja asjaajamise alused.

Kooli nimetus on Rapla Vesiroosi Gümnaasium (edaspidi kool).

(1) Kool on munitsipaalkool põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks. Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Koolis toimub statsionaarne õpe.

(2) Kooli pidaja on Rapla vald. Kool on Rapla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Rapla valla õigus- ja haldusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Eesti Vabariik, Rapla maakond, Rapla vald.

(2) Kooli postiaadress on Viljandi mnt 69, Rapla, 79514.

(1) Koolil on oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika.

(2) Kooli pitsat on sõõrikujuline, läbimõõduga 40 mm. Pitsati äärel on kiri „Rapla Vesiroosi Gümnaasium”. Pitsati keskel kasutatakse kooli sümbolit, vesiroosi.

(3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.

(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Kooli raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli, kooli arengukava.

(2) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja sisehindamise tulemustest. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ning selles määratakse

1) kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;

2) õpetajate täienduskoolituskava;

3) tegevuskava;

4) arengukava uuendamise kord.

(3) Kooli arengukava kinnitatakse ja muudetakse Rapla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(4) Arengukava avalikustatakse kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine toimub vallavalitsuse poolt.

Kooli tegevuse eesmärk on luua tingimused õpilastele koolikohustuse täitmiseks ja põhi- ning üldkeskhariduse omandamiseks.

Kooli ülesanne on olla oma tegemistes optimistlik, lahendustes paindlik, võimalustes realistlik ning avatud koostööks kõigi huvigruppidega. Toimida demokraatliku, avatud ja areneva organisatsioonina.

Koolis omandatakse statsionaarses õppevormis põhiharidust ja üldkeskharidust. Põhikoolis on 1.-9. klass ja gümnaasiumis 10. – 12. klass.

Õppetöö koolis toimub eesti keeles.

Õpingute alusdokumendiks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava.

(1) Õppeaasta algab 01. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva.

(3) Koolivaheajad ja eksamiperioodid määrab haridus- ja teadusminister määrusega.

(4) Ühes õppenädalas on kuni viis õppepäeva. Põhikooli õpilaste nädalakoormus on määratud kooli õppekavas ja see ei ületa seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust. Gümnaasiumiastme õpilaste õppekoormus kursustena on määratud kooli õppekavas.

(5) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühma, ringide, stuudiote ja muu tegevuste järjestust ning ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(6) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

(7) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ning töötajatele täitmiseks kohustuslik.

(8) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

(9) Klassi täituvuse ülemine piirnorm põhikooliastmes on 24 õpilast. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada põhikoolis piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast klassis.

(10) Gümnaasiumiastmes võetakse õpilased vastu vallavalitsuse poolt kehtestatud vastuvõtu tingimuste alusel.

(11) Õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas. Hindamisest teavitamine sätestatakse kooli kodukorras.

(12) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

(13) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale.

(14) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus.

(15) Kooli õpilasi tunnustatakse vastavalt kooli kodukorrale.

(16) Direktor moodustab vajadusel pikapäevarühmi põhikooli õpilastele õppimisvõimaluste loomiseks ja järelevalve tagamiseks, õpiabirühmi õpiraskustega õpilastele õpiabi osutamiseks, koolieelikute ettevalmistusrühmi alushariduse täiendamise võimaldamiseks.

(17) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

(18) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

(19) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuseks kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.

(2) Õppekava toetav huvitegevus on määratud kooli õppekavas.

(3) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks.

(4) Koolil on õigus korraldada õppekavaväliseid tasulisi tegevusi, nagu pikapäevarühmad, ringid, stuudiod, üritused jms, kooskõlastades tasulised tegevused eelnevalt vallavalitsusega. Vallavalitsus kinnitab õppekavavälises tasulises tegevuses osaleja kaasrahastamise.

(5) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada järgmisi teenuseid

1) õpilaste, vanemate ja nendega tegelevate spetsialistide nõustamine ja koolitamine;

2) õppematerjalide koostamine ja levitamine;

3) pedagoogilise tegevusega seotud ürituste korraldamine;

4) kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine;

5) materjalide paljundamine.

(6) Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra kehtestab direktor ning teenuste hinnakirja kehtestab vallavalitsus.

(7) Koolis korraldatud nõustamisteenus on õpilastele, nende vanematele ja kooli töötajatele tasuta.

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi klassidesse võetakse õpilane vastu kooli vastuvõtu tingimuste ja korra alusel, mille on heaks kiitnud kooli hoolekogu ja kinnitanud vallavalitsus.

(2) 1. klassi võetakse õpilane, kes on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. 1. klassi võib vanema taotlusel võtta koolikohustuslikust east noorema õpilase, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on vallavalitsust teavitanud soovist õppima asuda enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab pärast käimasoleva aasta 1.maid, võib kool õpilase vastu võtta vaba õppekoha olemasolul.

(3) Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks haridus- ja teadusministri kehtestatud korras õpilaspilet.

Õpilasel on õigus

1) õppida kooli õppekava alusel ja ulatuses ning valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid või kursuseid kooli õppekavas määratletud piires ja korras;

2) võtta osa õppetööst;

3) saada täiendavat pedagoogilist juhendamist direktori kehtestatud konsultatsioonide graafiku alusel;

4) saada õpiabi või õppida individuaalse õppekava järgi vastavalt oma hariduslikele erivajadustele ja kasutada muid koolis töötavaid tugiteenuseid;

5) võtta osa õppekavavälistest tegevustest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;

6) saada teavet koolikorralduse, karjääriplaneerimise, temale kohalduva päevakava ja õpilase õiguste kohta;

7) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta Vabariigi Valitsuse ning elukohajärgse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

8) asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus on kooskõlas kooli kasvatustaotlustega ning osaleda nende töös;

9) olla valitud õpilasesindusse või osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahendamisel;

10) kasutada kooli inventari, ruume ja rajatisi kooli kodukorras sätestatud alustel tasuta;

11) saada teavet õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritud üritustest;

12) teha kooli direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;

13) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitsega tegelevate organisatsioonide või isikute poole.

Õpilasel on kohustus

1) osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel;

2) õppida vastavalt oma võimetele, end pidevalt arendada ja oma teadmisi täiendada;

3) täita kooli kodukorda;

4) suhtuda kaasinimestesse lugupidavalt ja järgida üldtunnustatud moraalinorme;

5) hoida kooli head mainet ja kasutada kooli vara säästlikult;

6) kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

7) järgida tervislikke eluviise;

8) täita teisi õpilastele õigusaktidega pandud kohustusi ja kanda vastutust rikkumise eest.

(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.

(2) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi kooli töötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.

(3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.

(2) Õpilasesindusse kuuluvad õpilased 5.–12. klassini, igast klassist vähemalt üks esindaja, kokku kuni 30 õpilast.

(3) Kõik 5.–12. klassi õpilased võivad kandideerida õpilasesindusse. Õpilasesindus moodustub valimiste tulemusel ülesseatud kandidaatide hulgast salajasel hääletusel lihthäälteenamusega.

(4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostavad valitud esindajad õpilasesinduse põhimääruse eelnõu, milles neid toetab huvijuht. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks 5. – 12. klasside klassikoosolekutel, mis on otsustusvõimelised, kui neist võtab osa vähemalt 2/3 õpilastest. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.

Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku. Kui vähemalt üks viiendik klassi õpilaste vanematest nõuab, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

Vanemal on õigus

1) olla valitud kooli hoolekogu koosseisu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korrale;

2) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

3) saada teavet õppeveerandi või kursuse jooksul läbivatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest õppeveerandi või kursuse alguses;

4) saada teavet oma lapsele kohalduva päevakava kohta;

5) saada teavet oma lapse hinnetest;

6) saada nõustamist oma lapse kasvatamise ja õpetamise küsimustes;

7) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;

8) osaleda vanemate koosolekul;

9) pöörduda juhtkonna, hoolekogu või teiste koolielu üle järelevalvet teostavate organite poole õpetamist ja/või kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

10) taotleda õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid vastavalt seaduses sätestatud korrale;

11) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;

12) pärast välisriigis õppimist taotleda õpilase õpingute jätkamist madalamas klassis.

Vanemal on kohustus

1) võimaldada ja soodustada koolikohustuse täitmist;

2) luua oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

3) esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitada nende muutustest;

4) tutvuda koolielu reguleerivate õigusaktidega ning toimida vastavalt nendele;

5) teha koostööd kooliga;

6) kasutada kooli või vallavalitsuse poolt pakutud tugimeetmeid;

7) pöörduda kooli ettepanekul spetsialistide või nõustamiskomisjoni poole;

8) teavitada kooli õpilase puudumisest kooli kodukorras sätestatud korras.

Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Pedagoogid on õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud.

Kooli personali koosseisu kehtestab direktor lähtuvalt vallavalitsusega kooskõlastatud ametikohtade üldarvust, arvestades haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisu.

Personalil on õigus

1) kuuluda oma ainevaldkonna töögruppidesse;

2) osaleda kooli arendustegevuses;

3) osaleda töö- ja/või erialasel täiendkoolitusel vastavalt koolitusplaanile;

4) saada teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;

5) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

6) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;

7) teha direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ning töökorralduse parendamiseks ettepanekuid.

(1) Pedagoogide ülesanne on tagada õpilaste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

(2) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.

(3) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi, töölepinguga ja käesoleva põhimäärusega.

(1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi korra valmistab ette direktor ja kehtestab hoolekogu.

(2) Pedagoogide kutseoskuste ja –meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.

(4) Direktor kinnitab käskkirjaga juhtimise struktuuri (sealhulgas juhtkonna koosseisu) ning võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone.

(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(6) Direktor esitab vallavalitsusele viimase nõudmisel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomisel kaasa aitamiseks ja vajalike eelnõude läbiarutamiseks moodustab vallavalitsus kooli hoolekogu.

(2) Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab vallavolikogu.

(3) Hoolekogu ülesanded

1) arvamuse avaldamine kooli põhimääruse eelnõu kohta;

2) arengukava koostamises osalemine koostöös kooli personaliga ja arvamuse avaldamine arengukava eelnõu kohta;

3) arvamuse avaldamine kooli õppekava eelnõu kohta;

4) arvamuse avaldamine sisehindamise aruande eelnõu kohta ja tagasiside läbiarutamine;

5) arvamuse avaldamine kooli eelarve kava kohta;

6) arvamuse avaldamine kooli kodukorra eelnõu kohta;

7) pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestamine;

8) arvamuse avaldamine õpilasega läbiviidava arenguvestluse tingimuste ja korra eelnõu kohta;

9) arvamuse avaldamine õpilaste kooli vastuvõtu korra eelnõu kohta;

10) hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel osalemine;

11) vajadusel koos vanemaga õpilase käitumise arutamine;

12) nõusoleku andmine klassi ja pikapäevarühma täituvuse piirnormi suurendamiseks;

13) liikme nimetamine vanempedagoogi ametijärgu omistamise atesteerimiskomisjoni;

14) ettepanekute tegemine vallavalitsusele kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(4) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

(5) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

Kooli vara moodustavad koolile valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, seadmed, inventar ning muu vara. Kooli vara on Rapla valla omand.

(1) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Rapla vallavara valitsemise korrale.

(2) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

(1) Kooli eelarve kava koostab direktor ja kiidab heaks hoolekogu.

(2) Direktor esitab vallavalitsusele kirjalikult põhjendatud eelarve kava vastavalt valla põhimäärusele. Vallavolikogu võtab vastu Rapla valla eelarve, mille koosseisus on kooli kulud ja investeeringud.

(3) Raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult vallavalitsuses.

(1) Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(2) Kool võib vastu võtta eraldisi fondidest, sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ja valla raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.

(1) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor.

(3) Kool esitab aruandeid oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus. Õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.

Rapla Vallavalitsuse 10. aprilli 2006. a määrus nr 17 “Rapla Vesiroosigümnaasiumi põhimääruse muutmine“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 23. jaanuaril 2012. a.