Ridala valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Ridala vald raamatupidamiskohuslasena korraldab valla munitsipaalasutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust Ridala Vallavalitsuse kaudu tsentraliseeritult.

(2) Ridala valla munitsipaalasutusteks on Ridala Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi: ametiasutus) ja järgmised valla ametiasutuse hallatavad asutused, kes ei oma iseseisvat raamatupidamist (edaspidi koos nimetatud: asutused)

1) Ridala Põhikool;

2) Uuemõisa Lasteaed-Algkool;

3) Uuemõisa Raamatukogu;

4) Ridala Raamatukogu;

5) Asuküla Raamatukogu.

(3) Ridala valla konsolideeritud bilanssi koondatakse järgmised, iseseisvat raamatupidamist omavad asutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Ridala vald omab olulist mõju on AS Uuemõisa Teenus.

(1) Ridala valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi: sise-eeskiri) eesmärgiks on Ridala valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud: omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtesta-mine ning aruandluse tagamine.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi: RTJ) ja Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi: üldeeskiri).

(3) Sise-eeskirja täiendavad Ridala Vallavolikogu määrused ja otsused, Ridala Vallavalitsuse määrused ja korraldused ning vallavanema ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide käskkirjad.

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse Ridala valla munitsipaalasutuste ühtsele tsentraliseeritud raamatupidamisele.

(2) Sise-eeskiri reguleerib Ridala valla munitsipaalasutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.

(4) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Ridala valla munitsipaalasutuste tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale.

(1) Asutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan.

(2) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod

1) kontole 100000 kassa

1000001 erivahendite kassa

2) kontole 100100 arvelduskonto SEB Pangas

1001001 arvelduskonto SEB Pangas erivahendid

1001002 arvelduskonto SEB Pangas riigimaa

1001005 arvelduskonto SEB Pangas koolid

1001006 arvelduskonto SEB Pangas prügila sulgemine

1001007 arvelduskonto SEB Pangas Phare

1001008 arvelduskonto SEB Pangas Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium.

1001009 arvelduskonto Sampo Pangas

10010010 arvelduskonto SEB Pangas energiasääst Phare osa

10010011 arvelduskonto SEB Pangas Eesti riigi osa

10010012 arvelduskonto SEB Pangas noorsooprojekt

(1) Omavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Ridala valla majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne.

(1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

(2) Eelarve täitmise kvartaliaruanded esitatakse rahandusministriministeeriumi saldoandmike süsteemi.

(3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud raamatupidamise korras.

(2) Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamistarkvara “TRESOOR” abil. Palgaarvestus toimub personaliprogrammi abil HRM Plus.

(3) Ametiasutuse ja asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(4) Ridala valla ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(5) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest

1) majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;

2) jätkuvuse printsiip - raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;

3) arusaadavuse printsiip - raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;

4) olulisuse printsiip - raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;

5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip - raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;

6) tulude ja kulude vastavuse printsiip - aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;

7) objektiivsuse printsiip - raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;

8) konservatiivsuse printsiip - raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;

9) avalikustamise printsiip - raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;

10) sisu ülimuslikkuse printsiip - majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

(6) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.

(1) Vara kajastatakse raamatupidamistarkvara “TRESOOR” varade menüüs eraldi ametiasutuse ja iga ametiasutuse hallatava asutuse vastutava isiku ja asutuse tegevusala koodiga ning kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st. kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Ridala valla vara antakse kasutusvaldusse lepingute alusel valla huvides tegutsevatele mittetulundusühingutele ja seltsingutele Ridala vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.

(3) Nõuded kajastatakse üldjuhul ametiasutuse, kes esindab Ridala valda nõude sissenõudmisel, raamatupidamises.

(4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(5) Laenukohustusena kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

(6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.

(1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa-, kui tekkepõhiselt.

(2) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele.

(3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse valla tuludena, nende arvel tehtud kulud lülitatakse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.

(5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol olenemata käibemaksu tagasisaamisest.

(6) Kulude arvestust peetakse iga asutuse lõikes eraldi, kusjuures kord kuus tehakse kassaliste kulude väljatrükid raamatupidamise programmist “TRESOOR”, millistest ühe eksemplari saavad asutuste juhid informatsiooniks endale.

(7) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artikleid üldeeskirjas kehtestatud nomenklatuuris. Täpsema informatsiooni saamiseks võib kulu- ja tuluartikleid laiendada.

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7)

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit.

(2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt.

(4) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem, kultuuri- ja haridusnõunik, sotsiaalnõunik ja volikogu kuludele volikogu esimees või aseesimees.

(5) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik.

(6) Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisust;

(7) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi

1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;

2) tekkepõhine periood;

3) saaja andmed, sh. juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

(8) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka asutuse juht.

(9) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad sissetulekute algdokumendid (edaspidi: tuludokumendid) liigituvad

1) klientidele esitatud nõuetekohased arved;

2) muud tulude algdokumendid, s.h. lepingud;

3) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad dokumendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastanud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks;

4) sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid;

5) raamatupidamisõiendid.

(10) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad väljamineku- ja muude kulude algdokumendid (edaspidi: kuludokumendid) liigituvad järgmiselt

1) hankijate poolt esitatud arved;

2) muud kuluaruanded, s.h. sotsiaaltoetuste väljamakse koonddokumendid;

3) ettemaksude, finantstoetuste lepingute, vallavalitsuse korralduste, volikogu otsuste, asutuste juhtide käskkirjade või nende alusel koostatud kulude algdokumendid;

4) ettemaksude ja lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid;

5) töötasu ja sellega kaasnevate maksude koonddokumendid;

6) põhivara amortisatsiooni kanded varaobjekti vastuvõtmisel kehtestatud amortisat-siooninormide põhjal;

7) raamatupidamisõiendid.

(1) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse failina.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

(4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi “TRESOOR”, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad

1) pearaamat;

2) pank/kassa;

3) arveldused;

4) ostureskontro;

5) müügireskontro;

6) palk;

7) põhivara;

8) eelarve.

(7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid

1) kontotehingud;

2) kassaraamat;

3) hankijate kanded;

4) ostjate kanded;

5) palgalehed;

6) tasuliikide tabelid;

7) palgalipikud;

8) saldoandmikud.

(8) Programmist tehakse igas tehingu liikumise päevas

1) pangatehingud.

(9) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid

1) põhivarade nimekiri;

2) bilansiväliste varade nimekiri (Exeli tabelid).

Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitaja Tööaja arvestuse tabelid igakuuliselt 3 tööpäeva enne palga väljamakset allasutused Töövõtu- ja muud käsunduslepingud palga maksmiseks igakuuliselt 3 tööpäeva enne palga väljamakset allasutused Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne väljamaksmist allasutused Ostu-müügi-, laenu- jms. lepingud 7 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist allasutused Sõiduleht ja sõidupäevik igakuuliselt kuu lõpuks allasutused Lähetuskulude aruanded 5 päeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Sularaha arved ja tšekid kohe pärast dokumendi saamist ja kinnitamist volitatud isik Hankijate arved kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 päeva jooksul peale akti kinnitust komisjoni esimees Kassa dokumendid tehingu toimumise päeval raamatupidaja Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne väljamaksmist sotsiaalnõunik Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjad, laste kohalkäimise nimekirjad igakuuliselt 5 tööpäeval allasutused Puhkuste ajakavad iga aasta 31. märtsiks allasutused Elektriarvestite näidud igakuuliselt 1 tööpäeval registripidaja * Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas vastutava isiku kontrolli all olevas lukustatudšeifis.

(2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse teleteenuse programmi. Maksukorraldused valmistab raamatupidamiseprogrammis ette raamatupidaja. Maksekorraldused impordib teleteenusesse pearaamatupidaja. Pearaamatupidajal on kasutusel pin- kalkulaator ja internetipanga koodid.

(3) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel trükitakse maksekorraldused panga arhiveerimistunnusega välja, allkirjastamist ei toimu, vaid esimese allkirjaõigusega isik annab oma kinnitusega kuludokumendil õiguse raha ülekandmiseks ja teisel allkirjaõigusega isikul on raha ülekandmiseks vajaliku parooli kasutamise õigus.

Täiendavalt kinnitatakse elektroonilised maksekorraldused vastavalt käesoleva korrale (§ 10 lg 8).

(4) Ametiasutuse hallatavate asutuste kuludokumentide kinnitamise õigsus on asutuse juhil, kes vastutab kulu teostamise eelarve järgi.

(1) Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. eurodes.

(2) Maksimaalseks kassalimiidiks on 700 eurot.

(3) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.

(4) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente

1) kassa sissetuleku order;

2) kassa väljamineku order;

3) kassaraamat.

(5) Kassa väljamineku orderi kinnitab asutuse juht ja pearaamatupidaja.

(6) Kassa sissetuleku ja väljamineku orderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(7) Ametiasutuse hallatavatest asutustest nimekirja alusel laekuv toiduraha jm. tuuakse kuu lõpul ametiasutuse kassasse või makstake pangaarvele, kus raamatupidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi.

(8) Ametiasutuses sisestab raamatupidaja sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi “TRESOOR”. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kassaraamat trükitakse välja üks kord kuu lõpus.

(9) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega.

(10) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda kulutaja pangaarvele.

(1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.

(3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille makse tähtaeg on ületatud

1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses (üldeeskiri § 37).

(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht.

(5) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Ridala valla põhimääruses sätestatud korras.

(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa väiksem kui 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), s.o. põhivara kapitaliseerimise alampiir. Ettemaksed tulevaste perioodide eest aasta lõpus inventeerida.

(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

(2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev).

(3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

(4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

(5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 2 000 eurost (§ 41 lõikes 1 sätestatud).

(7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

(8) Vastavalt üldeeskirja § 27 lõikele 1 kajastatakse avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.

(1) Lähetuse kulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud ja allasutuse juhi poolt kinnitatud lähetusaruanne. Ametiasutuse hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem. Käskkirja ja otsuse tegemisel juhindutakse kehtivast seadusandlusest.

(2) Lähetus hõlmab nii tööalaseid kui ka koolituslähetusi.

(3) Vallale kuuluvate ametiautode ja isiklike sõidukite kasutamine ning arvlemine toimub Ridala Vallavolikogu otsuste ja Ridala vallavanema käskkirjade alusel.

(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja tulud maksukulu kontole.

(2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ilma käibemaksuta ei ületa 2 000 eurot.

(3) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse ametiasutuses. Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse.

(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Ridala Vallavolikogu või Ridala Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

(2) Palgaarvestus sisaldab

1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes;

2) puhkusetasu arvestust;

3) ühekordsete väljamaksete arvestamist;

4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;

5) maksete kinnipidamist;

6) muid vabatahtlike kinnipidamisi palgast;

7) arvestatud tasude kuukoondite tegemist;

(3) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole või sularahas ametiasutuse kassast 25. kuupäeval Ridala Põhikooli ja Uuemõisa Lasteaed-Algkooli töötajatele, 28. kuupäeval teistele vallavalitsuse üksuste töötajatele. Töötajal on õigus avanssi saada kuni poole kuupalga ulatuses suulisel etteteatamisel kuu keskel.

(4) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid.

(5) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole töötajaga teisiti kokku lepitud.

(6) Lõpparve töötaja/teenistuja töölt/teenistusest vabastamisel makstakse välja seaduses sätestatud tähtaegadel.

(7) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

(8) Maksud ja maksed peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse pearaamatupidaja ja asutuse juhi poolt.

(9) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja asutuste tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse pearaamatupidaja ja ametiasutuse juhi poolt. Töötajale antakse teatis temale arvutatud palga koostisosade, kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

(10) Haiguslehed täidetakse ja edastatakse koos kaaskirjaga vähemalt kord nädalas haigekassale. Elektroonilised haiguslehed täidetakse ja esitatakse haigekassa kodulehel.

(11) Töötamise registis teeb kanded ametiasutuse registripidaja-referent ja asutuste juhid.

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont, hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

(2) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

(3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus.

(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates põhivara kapitaliseerimise alampiirist 2 000 eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest

(2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust ametiasutuse ja asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral;

6) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

7) amortisatsiooni kehtiv norm;

8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(2) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates põhivara kapitaliseerimise piirist (ilma käibemaksuta).

(3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(4) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(5) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(6) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes heast raamatupidamise tavast ja vara kasulikust elueast.

(7) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente.

(8) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised

1) hooned 3,3 %

2) eluhooned 2,0 %

3) korterid 3,3 %

4) teed 12,5 %

5) platsid 10,0 %

6) sadamad 6,0 %

7) spordi- ja mänguväljakud 6,6 %

8) tänavavalgustusliinid 4,0 %

9) pumbamajad 10,0 %

10) masinad ja seadmed 10,0 %

11) transpordivahendid 20,0 %

12) arvutustehnika 20,0 %

13) kontoritehnika 20,0 %

14) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20,0 %

(9) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel.

(10) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(11) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.

(12) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastava muudatuste tegemiseks.

(13) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(14) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.

(15) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §-st 45 ja § 54 lõikest 5.

(16) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses arvete või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel.

(17) Põhivara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja mahakandmine toimub vastavalt Ridala vallavara valitsemise korras sätestatule.

(1) Immateriaalse põhivara korraldamisel lähtutakse RTJ 5 sätestatust.

(2) Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses.

(3) Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisväljaminekuid, koolitusega seotud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ja kolimise ning ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena.

(4) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas aktid arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel.

(5) Juhul, kui vara omab nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab.

(6) Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.

(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.

(2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(3) Aruandekohuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on üle 70 euro kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini 2 000 eurot ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

(2) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli ja rendile antud vara kohta.

(3) Väikevara kantakse kuludesse soetamise hetkel ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt.

(4) Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel.

(6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vastavalt Ridala vallavara valitsemise korras sätestatule.

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustuste võrdlus.

(4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või Rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga.

(5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

(6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad

1) materiaalne ja immateriaalne vara;

2) kinnisvarainvesteeringud;

3) varud;

4) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

5) kohustused ja saadud ettemaksud;

6) sularahakassa;

7) pangakontode saldode võrdlus;

8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

9) bilansivälised varad;

10) muud varad.

(7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

(9) Inventeerimiskomisjonid moodustatakse vallavanema käskkirjaga. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas.

(11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid.

(1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (lisa 1), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allhindluse kajastamine;

3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5) Varude inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga moodustatud inventuurikomisjon. Teiste väiksemate asutuste inventuurikomisjon moodustatakse ametiasutuse juhi (vallavanem) käskkirjaga. Inventuurikomisjoni töösse kaasatakse asutuste töötajaid.

(6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) üle-ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;

7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;

8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

(7) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud

1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerinud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust;

3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidamisüksus materiaalse põhivara reguleerimiskanded.

(8) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

3) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega;

4) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine;

5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;

(9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

(10) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

(11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventuurikomisjoni koostatud lõppakti alusel.

(12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt,

2) süüdlase mitteavastamisel - vastavalt Ridala vallavara valitsemise korras sätestatule.

(1) Ametiasutuse (Ridala Vallavalitsus) valitseva mõju all olevas iseseisvat raamatupidamist omav asutus, AS Uuemõisa Teenus, koostab saldoandmiku vastavalt üldeeskirjas sätestatule. Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi.

(2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja või asutusele raamatupidamise teenust osutav isik.

(3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib valla pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahel saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile.

(4) Kui kõik konsolideeritud aruande koostamiseks olevas saldoandmikus erinevused leitud ja vajalikud parandused tehtud, võtab valla pearaamatupidaja saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuse andmed osaluste kajastamiseks ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded. Seejärel kinnitab valla pearaamatupidaja protseduuri lõppemist, misjärel viib Rahandusministeerium läbi saldode lõpliku kontrolli.

(5) Rahandusministeeriumi infobaasi sisestatud saldoandmike põhjal on võimalik süsteemist genereerida konsolideeritud saldoandmik, kus on elimineeritud grupisisesed omavahelised tehingud.

Struktuuritoetus on vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusele rahaline abi, mida antakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Uue struktuuritoetuse saamisel lähtutakse vastavalt antud struktuuritoetuse kehtivale korrale.

Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 on toetuse saaja kohustatud eristama toetuse kasutamisega seotud kulud oma raamatupidamises muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Projekti jooksul teostatud tehinguid peab olema võimalik tõendada nende aluseks oleva dokumentatsiooniga. Dokumentidel märgitud kulud peavad vastama läbiviidud toimingute mahule ja sisule ning olema projektiga seotud ning kooskõlas õigusaktidega (raamatupidamise seadus, riigihangete seadus, töölepingu seadus, võlaõigusseadus, käibemaksuseadus, tulumaksuseadus jne).

Samuti tuleb jälgida, et rakendusüksusele aruandluses esitatavad dokumendid oleksid identsed nendega, mis säilitatakse toetuse saaja raamatupidamises, ning et aruandluses esitatud andmed ühtiksid toetuse saaja raamatupidamise andmetega. Rakendusüksus võib projekti keskel küsida projektipõhiseid väljavõtteid toetuse saaja raamatupidamisest.

Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm (3) aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Ridala Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

(1) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt.

(2) Isikukonto kaarte säilitatakse viiskümmend (50) aastat.

(3) Ülejäänud dokumente säilitatakse kas seitse (7) aastat või kümme (10) aastat vastavalt Ridala Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning raamatupidamise seadusese sätestatud nõuetele.

(4) Programmperioodi 2004-2006 struktuurifondide projekte puudutavat dokumentatsiooni peab toetuse saaja säilitama kuni 2015. aasta 31. detsembrini.

(5) Programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste projektide puhul on tähtaeg 31. detsember 2025.a.

(6) Programmperioodi 2007-2013 Euroopa Kalandusfondi toetuste projektide puhul on tähtaeg 31. detsember 2025.a.

(7) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi puhul on tähtaeg Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruses nr 137 “Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord” nimetatud elluviimislepingus sätestatud tähtpäev.

(8) Haldusotsuses projekti rahastamise kohta kehtestatakse ka juurdepääsu tingimused projekti puudutavatele dokumentidele. Kuni nimetatud tähtaja lõpuni peavad toetuse saaja ja partner arvestama võimaliku projekti auditi(te)ga.

(9) Projekti dokumentide originaale (mida hoitakse alles kauem) arhiveeritakse koos teiste originaaldokumentidega ning säilituskaustadele on peale kirjutatud pikem säilitusaeg.

(10) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb säilitada

1) Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse raames seaduse § 41 lõike 3 punkti 13 alusel vähemalt 31. detsembrini 2015.a.;

2) Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse raames seaduse § 5 alusel vähemalt 31. detsembrini 2025.a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud ajani;

3) Perioodi 2007-2013 kalandusturu korraldamise seaduse § 198 lõike 3 punkti 10 alusel vähemalt 31. detsembrini 2025.a.;

4) TransitionFacility puhul vähemalt 31. detsembrini 2017.a.;

5) SchengenFacility puhul vähemalt 31. detsembrini 2013.a.;

6) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi puhul kuni Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruses nr 137 “Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord” nimetatud elluviimislepingus sätestatud tähtpäevani.

(1) Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid

1) D - deebet

2) K - kreedit

3) TP - tehingupartneri kood

4) TT - tegevusala

5) A - allikas

6) R - rahavoo kood

7) Art - artikkel

Ridala Vallavalitsuse 25. novembri 2010.a. määrus nr 8 “Ridala valla raamatupidamise sise-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.