Riikliku järelevalve teostamine Tallinna linna nimel

Määruses määratakse kindlaks linna ametiasutused, kes on volitatud teostama Tallinna linna (edaspidi linn) kui kohaliku omavalitsuse üksuse või linnavalitsuse pädevusse antud riiklikku järelevalvet, riikliku järelevalve ülesannete jaotus linna ametiasutuste vahel ja riikliku järelevalve teostamise põhimõtted.

(1) Linna pädevusse antud riikliku järelevalve ülesannet täidab käesoleva määruse lisas nimetatud linna ametiasutus, tegutsedes vastavalt seaduses sätestatud pädevusele ja käesolevale määrusele.

(2) Linna ametiasutus on linna või linnavalitsuse nimel riiklikku järelevalvet teostades korrakaitseorgan korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.

(3) Linna ametiasutus teostab riiklikku järelevalvet kas

1) peatäitjana või

2) kõrvaltäitjana või

3) edasilükkamatu pädevuse alusel.

(1) Peatäitja

1) alustab riikliku järelevalve menetlust;

2) viib riikliku järelevalve menetluse läbi õiguspäraselt ja tõhusalt;

3) võib menetlusse kaasata teisi linna ametiasutusi kõrvaltäitjana käesoleva määruse § 5 alusel;

4) koordineerib riikliku järelevalve menetluses kõrvaltäitja tegevust, annab talle menetlustoimingute tegemiseks juhiseid ning tagab, et kõrvaltäitja tehtavad menetlustoimingud on kooskõlas peatäitja juhitava menetluse eesmärgi ja käiguga.

(2) Peatäitja kohaldab majandustegevuse seadustiku üldosa seadust niivõrd, kuivõrd see on asjaomase seaduse alusel riikliku järelevalve teostamisel kohaldatav. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadust kohaldades tegutseb peatäitja majandushaldusasutusena.

(1) Kui sama riikliku järelevalve ülesande peatäitjaks on määratud mitu linna ametiasutust (paralleelpädevus)

1) alustab riikliku järelevalve menetlust see linna ametiasutus, kes sai esimesena teabe võimaliku rikkumise kohta;

2) teavitab linna ametiasutus riikliku järelevalve menetluse alustamisest viivitamata teist sama pädevusega linna ametiasutust, et vältida juhtumi kohta paralleelsete menetluste läbiviimist. Kui selgub, et sama juhtumi kohta on alustatud mitu menetlust, jätkab menetlust see linna ametiasutus, kes tegi menetlustoimingu esimesena.

(2) Menetlusega seotud alluvusvaidlused lahendavad linna ametiasutuste juhid kokkuleppel.

(3) Kui linna ametiasutuste juhid ei jõua kokkuleppele, määrab menetlusega seotud alluvusvaidluse valdkonda kureeriv abilinnapea.

(1) Kõrvaltäitja toetab peatäitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate alusel

1) kui tal on vajalikud eriteadmised, oskused või vahendid, mida peatäitjal ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tagada, või

2) kui tal on kiiret reageerimist nõudva järelevalvetoimingu tegemiseks vajalik võimekus.

(2) Kõrvaltäitja teeb peatäitja juhistest lähtudes menetlustoiminguid (paikvaatlus, asjaomastelt isikutelt esmaste selgituste võtmine, ettekirjutuse täitmise kontrollimine) ja dokumenteerib need. Tema koostatud dokumendid on järelevalvemenetluse lahutamatud osad.

(3) Riikliku järelevalve menetluse läbiviimise eest vastutab peatäitja. Kõrvaltäitja ei võta peatäitja ülesandeid püsivalt üle.

(1) Kui peatäitja ei saa või ei suuda õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, kohaldab riikliku järelevalve teostamisel edasilükkamatuid meetmeid seaduses sätestatud korras (edasilükkamatu pädevus) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei amet) ja teavitab sellest viivitamata peatäitjat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul vastutab riikliku järelevalve teostamise eest peatäitja.

(3) Munitsipaalpolitsei ameti edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid peatäitjal olulise või kõrgendatud vahetu ohu tõrjumist või korrarikkumise kõrvaldamist.

(4) Munitsipaalpolitsei amet annab edasilükkamatu pädevuse alusel koostatud ja kogutud riikliku järelevalve materjalid viivitamata üle peatäitjale.

(5) Peatäitja võib munitsipaalpolitsei ameti kohaldatud meetme lõpetada või kohaldada uut meedet.

Määrus jõustub 1. juulil 2026.