Keila Vallavalitsuse (ametiasutuse) palgajuhendi kinnitamine

Palgajuhend reguleerib Keila Vallavalitsuse (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu ning seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.

Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus

1) millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb;

2) milline on nende osakaal kogupalgas;

3) kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.

Palgajuhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) Teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 5 alusel on avalik teenistuja asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja.

2) Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.

3) Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

4) Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti - või töökoht.

5) Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu.

6) Töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni

ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale.

7) Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud või kokkulepitud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

8) Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana ja lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

9) Tulemuspalk – asutuse juhi poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu.

10) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu.

11) Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu.

12) Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis.

13) Personalikulud – vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ sisaldavad tööjõukulud töötasu ja palka, erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse.

(1) Teenistujate palkade määramisel ning töötasudes kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

(2) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

(3) Palgajuhendi ülevaatamine toimub vallavalitsuse poolt reeglina kord aastas ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral esitatakse vallavolikogule palgajuhendi muutmise eelnõu, mille muudatused jõustuvad haldusaktis osundatud tähtajal.

(4) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Muudatused valmistab ette vallasekretär.

(5) Vallavanem peab teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestama vallavolikogu poolt käesoleva palga‧juhendiga kehtestatud palgavahemikke ja jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud personalikulude eelarvet.

(6) Ametniku palga määrab käskkirjaga vallavanem. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja vallavanema vahel kokku töölepingus või selle lisas.

(7) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 10 % madalama palgamäära.

(8) Valdkonna juht vastutab oma alluvuses olevate teenistujate tööaja arvestuse pidamise eest.

Tööaja arvestuse koondtabeli koostamise, järelkontrolli ja esitamise raamatupidamisteenistusele teostab vallakantselei.

Raamatupidamisteenistus vastutab palga ja töötasu arvestamise ning õigeaegselt väljamaksmise eest.

(1) Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse põhipalka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

(2) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt määratud panga‧kontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja koheselt kirjalikult raamatupidamisteenistust.

(3) Raamatupidamisteenistus väljastab teenistujale, tema soovi korral, kirjaliku teatise arvestatud palga või töötasu ja puhkusetasu ning neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

(4) Asutus võib ametniku palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab asutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud töötaja nõusolek.

(1) Põhipalga astmestik (edaspidi palgaastmestik) on jaotatud teenistuskohtade alusel põhigruppidesse. Põhigruppidele on määratud kuu põhipalga palgaastmete vahemikud.

(2) Palgaastmestiku moodustamisel võetakse arvesse

1) asutuse eelarvelisi võimalusi;

2) teenistuskoha ülesandeid ja vastutust;

3) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid.

(3) Palkade diferentseerimisel võetakse arvesse

1) teenistuja kvalifikatsiooni ja töökogemust;

2) teenistuja tööalaseid oskusi ja pädevust;

3) teenistuja töö tulemuslikkust, sealhulgas arenguvestluse tulemusi;

4) teenistuskoha eripära, sealhulgas töö intensiivsust ja vastutusastet, alluvate arvu, vajadust asendada juhti või teist teenistujat, vajadust töötada väljaspool ametlikku tööaega, võrdlust teiste asutuste samadel teenistuskohtadel olevate teenistujate palkadega ning asutuse eesmärkidega.

(4) Teenistujale ei maksta palgaastmestikus vastava teenistuskoha põhigrupis toodud madalamast palgaastmest väiksemat ega kõrgemast palgaastmest suuremat põhipalka.

Asutuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse põhigruppidesse

1) teenistujate I grupp, kuhu kuuluvad juhtide (vallasekretäri, finantsjuhi) teenistuskohad palgaastmete vahemikuga 1200 eurot – 1800 eurot;

2) teenistujate II grupp, kuhu kuuluvad tippspetsialistide (haridusnõuniku, keskkonnanõuniku, vallamajandusnõuniku, sotsiaalnõuniku, arhitekt-planeerija) teenistuskohad palgaastmete vahemikuga 830 eurot – 1500 eurot;

3) teenistujate III grupp, kuhu kuuluvad keskastme spetsialistide (registripidaja, infospetsialisti, sekretär-asjaajaja, vanemraamatupidaja, maakorraldaja, ehitusspetsialisti, sotsiaaltööspetsialisti, lastekaitsespetsialisti, kultuurispetsialisti) teenistuskohad palgaastmete vahemikuga 700 eurot – 1200 eurot;

4) teenistujate IV grupp, kuhu kuuluvad teenindavad (haldusspetsialisti, koristaja) teenistuskohad palgaastmete vahemikuga Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud miinimumpalk kuni – 830 eurot;

(1) Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga palgaastmete vahemikust. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku alusel vallavanem arvestades vahetu juhi ettepanekut. Individuaalse põhipalga suuruse ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht § 6 lõikest 3.

(2) Põhipalgad vaadatakse üle kord aastas. Palkade ülevaatamise eelduseks on arengu- ja hindamisvestluse edukad tulemused.

(3) Individuaalse põhipalga muutmise otsustab vallavanem vahetu juhi põhjendatud ettepanekul.

(1) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20% tema aastasest põhipalgast eelarvevahendite olemasolul.

(2) Muutuvpalka võib maksta tulemuspalgana ja lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

(3) Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna vallavanema poolt eelnevalt määratud asjaoludel konkreetse ülesande täitmise või tulemuste saavutamise eest kord aastas arenguvestluse tulemuste põhjal.

(4) Preemiat võib maksta erakordsete teenistusalaste tulemuste eest, lähtudes asutuse eelarve võimalustest.

(5) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Tasu määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna.

(6) Muutuvpalga maksmiseks teeb põhjendatud ettepaneku teenistuja vahetu juht. Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise ettepanekus peavad olema fikseeritud teenistusülesanded ja aja¬vahemik, millise aja jooksul ülesannet täidetakse.

(7) Muutuvpalga maksmise otsustab vallavanem. Otsus vormistatakse vastavalt teenistuja ja muutuvpalga liigile, kas vallavanema käskkirjaga ja/või töölepingu lisaga.

(1) Ametnikule hüvitab asutus ületunnitöö, makstes talle 1,5-kord¬set palka või võimaldades taotluse alusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Töötajale hüvitab asutus ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

(2) Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujate kahekordset põhipalka. Kui riigipühal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb välja maksta sama arvestusperioodi lõpus.

(3) Teenistujale ületunnitöö eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on tööajaarvestuse tabel.

(4) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib teenistujale maksta asendustasu.

(5) Ettepaneku teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem.

Teenistujale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.

(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.

(2) Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja poolt raamatupidamisteenistusele kirjalikult esitatud avalduse alusel järgmisel palgapäeval.

Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.

(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujatele keskmist palka või töötasu 20 kalendripäeva eest aastas. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest aastas teenistujale palka või töötasu ei maksta.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtajale antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära.

(3) Tasu õppepuhkuse eest makstakse sarnaselt käesoleva määruse § 12 lõikes 2 kehtestatud korrale.

(1) Tunnistada kehtetuks Keila Vallavolikogu 27.03.2013 a määrus nr 96 „Keila vallavalitsuse palgajuhendi kinnitamine“

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.