Vallavara valitsemise kord

(1) Käesolev kord sätestab Kose valla (edaspidi vald) omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise alused.

(2) Korda kohaldatakse koos seaduste ja muude õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist.

(3) Kord ei reguleeri vallavara erastamist erastamisseaduse mõttes.

Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(1) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks.

(2) Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab vallavalitsus.

II VALLAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE

(1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine.

(2) Vallavara valdaja on

1) vallavolikogu;

2) vallavalitsus;

3) vallavalitsuse struktuurüksus ja vallaasutus;

4) kolmas isik.

(3) Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus, selle struktuuriüksus või vallaasutus.

(4) Kolmandaks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks.

(5) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilitamise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

(6) Vallavara arvestust peab vallavalitsus.

(1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul § 4 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on neile vajalik nende ülesannete täitmiseks.

(2) Vallavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või vallaasutuse valdusest teisele otsustab vallavalitsus.

(3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus.

(1) Vallavara omandatakse valla elanike huvides.

(2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab

1) vallavolikogu, kui

omandatava vara hind ületab 6400 eurot;

omandatakse kinnisvara.

2) vallavalitsus, kui vara hind ei ületa 6400 eurot.

3) vallavalitsuse struktuurüksuse või vallaasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 3200 eurot ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks.

(3) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingisaajaks on Kose vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus.

(1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab

1) vallavolikogu, kui

võetakse laenu;

muid varalisi kohustusi üle 6400 euro.

2) vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 6400 eurot, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega.

(2) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega.

(1) Valla osaluse äriühingus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu.

(2) Juhatuse liikmed valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsus.

(3) Valla ettevõtete ja asutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras.

III VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE

Vallavara kasutatakse

1) valla üldiseks otstarbeks,

2) valla valitsemise otstarbeks,

3) vallale tulu saamiseks.

(1) Üldiseks otstarbeks kasutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile. Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu.

(2) Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel.

(3) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks valla-volikogu otsusel.

(4) Vallavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse.

(1) Valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuurüksustele struktuurüksuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(2) Valitsemise otstarbeks kasutatava vallavarana käsitletakse munitsipaalasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

(3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitletava käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.

(1) Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustanud võõrandada, kasutatakse võimalusel tulu saamiseks.

(2) Tulu saamiseks kasutatav vara tulusamaks kasutamiseks koostab vallavalitsus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava ning igal aastal koos eelarve täitmise aruandega kinnisvarabilansi vastavalt valla arengukavale, mis esitatakse kinnitamiseks vallavolikogule.

(1) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutusse, rendile või üürile otsustuskorras, konkursi korras või enampakkumise korras. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusesse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid.

(2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab

1) vallavolikogu, kui

vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle 10 aasta;

vallavara bilansiline maksumus ületab 6 400 eurot;

kasutusse antakse kinnisvara va eluruum.

2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu.

(3) Vallavara kolmandatele isikute kasutusse tähtajaga

1) vallasasja puhul kuni 5 aasta, § 14 lg 1 punktides 1, 2, 3 ja 4 puhul kuni 10 aastat;

2) kinnisasja puhul kuni 15 aastat, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 15 aastat.

(4) Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada.

(1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tasu eest

1) Tervishoiu-, haridus- või hoolekandeasutusele;

2) heategevuslikele organisatsioonidele;

3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab kahte kolmandikku (2/3) selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle kahe kolmandikku (2/3) aktsiate või osadega määratud häältest;

4) mittetulundusühingutele ja -liitudele;

5) sihtasutustele ( fondidele );

6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;

7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel.

(2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus.

(1) Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui

1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui

konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta;

nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi ja vilumust või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik;

konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam, kui vallavara muu kasutada andmise viis.

(2) Konkursi tingimused ja läbiviimise korra kehtestab vara kasutusse andmise otsustaja.

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks

1) enampakkumise tingimused;

2) rendilepingu tingimused;

3) alghind.

(2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu valla ajalehes ja vajaduse korral muus meediakanalis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid

1) enampakkumise läbiviija (§-21 lg 2);

2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus;

3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;

4) enampakkumise läbiviimise viis;

5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja teha nendest ärakirju.

6) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtajad ning viis.

Osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmääraks on 130 eurot. Enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud;

7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas § 19-ga;

8) rendiobjekti kasutusotstarve;

9) alghind

10) suhtarv, mille piiridesse jäävad pakkumised loetakse ligilähedaselt võrdseteks.

(3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija.

Rendilepingus tuleb sätestada

1) andmed rendile antava vara kohta;

2) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht;

3) rentniku nimi, elu- või asukoht, isiku- või registreerimiskood;

4) lepingu tähtaeg;

5) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (-päevad) ja kord;

6) rendi suurus, selle tasumise tähtajad ja kord;

7) kinnisasjade puhul vastavate maksude ja reaalkoormatise teostamise kohustus;

8) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus;

9) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus;

10) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus;

11) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;

12) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid;

13) rendile antava vara kasutusotstarve.

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks

1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu;

2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus;

3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus;

4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist.

(3) Alghinna määrab enampakkumise läbiviimise otsustaja või tema poolt määratud ekspert.

Alghind määratakse konkreetse summana.

(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu valla maksuvõlglased.

(3) Enampakkumise läbiviimise otsustajal on õigus piirata enampakkumisest osa võtta võivate isikute ringi.

(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi määra vallavara kasutusse andmise otsustaja.

(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik.

(3) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse.

(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, isiku- või registreerimiskoodid ning elu- või asukohad protokollitakse.

(2) Enampakkumisest saavad osa võtta isikud, kes esitavad tõendi osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

(3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist.

(4) Enampakkumise läbiviimise vormi otsustab enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviimise vormideks on

1) Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri

tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist;

2) Pakkumise sammu otsustab enampakkumise läbiviija ja teeb selle enne enampakkumise

algust teatavaks. Enampakkumise läbiviijal on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist.

(5) Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse.

(6) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjatele, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks.

(7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega.

(8) Osavõtjatele, kes ei osutunud enampakkumise võitjaks, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.

(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed

1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht, isiku- või registreerimiskood;

2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;

3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta;

4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma;

5) pakkumise esitaja allkiri, esindaja puhul volikiri.

(2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras.

(3) Enampakkumise läbiviija kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja koha avatuks, asetab alghinna ümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta.

(4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumiste protokolli. Peale seda on enampakkumisest osavõtjatel õigustutvuda enampakkumiste protokolliga.

(5) Kui mitmes suuremas kirjalikus pakkumises esitatud summad on ligilähedaselt võrdsed, annab enampakkumise läbiviija võrdsetele pakkujatele võimaluse osaleda täiendaval suulisel enampakkumisel, mis viiakse läbi vastavalt § 21 kehtestatud korrale. Täiendava suulise pakkumise alghinnaks loetakse kõrgeim kirjalik pakkumine. Selle, milliseid pakkumisi loetakse ligilähedaselt võrdseteks, kehtestab enampakkumise läbiviija enampakkumise tingimustes. Enampakkumise võitjaks loetakse isik, kelle täiendavalt tehtud suuline pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist eelistatakse pakkujat, kelle kirjalik pakkumine oli kõrgeim. Võrdsete kirjalike pakkumiste korral eelistatakse pakkumist, mis registreeriti varajasema kuu- või kellaajaga.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendile andmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, või vallavalitsus, kui vallavara rendile andmise otsustamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel vallavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava vallavara valdajaks.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt

1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu;

2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus;

3) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsuse struktuuriüksus või vallaasutus.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui

1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;

2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda;

3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ja parima pakkuja väljaselgitamist;

4) enampakkumise võitjaks osutub §-s 19 lg 2 nimetatud isik või § 19 lg 3 alusel kehtestatud piirangu alla kuuluv isik;

5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli enampakkumise kinnitaja hinnangul põhjendamatult väike.

(4) Enampakkumine loetakse nurjunuks

1) Kui keegi osavõtjatest et tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;

2) § 21 lg 6 ettenähtud juhul.

(5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine loetakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas sõlmida leping paremuselt järgmise pakkujaga, korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(6) Enampakkumiste tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. Rendilepingus peavad sätestatud § 17 loetletud tingimused.

(7) Enampakkumise võitjatele teatatakse allkirja vastu või tähitud kirjaga enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) viie päeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks viie päeva jooksul teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates.

(8) Teate vastuvõtmisest keeldumise või viie päeva jooksul lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt § 22 lõikes 6 sätestatule.

IV VALLAVARA VÕÕRANDAMINE

Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel ja korras.

Vallavara võib võõrandada, kui

1) vallavara ei ole valitsemise otstarbel vajalik;

2) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik;

3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides;

4) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks;

5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega;

6) vallavara ei anna tulu;

7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.

Vallavara võõrandamise otsustab

1) vallavolikogu, kui

võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 6 400 eurot;

võõrandatav vara on kinnisvara või ehitis;

vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 3 200 eurot;

vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 1280 eurot;

2) vallavalitsus, kui

võõrandatava vara maksumus ei ole suurem kui 6 400 eurot;

vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta, kui selle vara bilansiline maksumus on kuni 3200 eurot;

vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga ning selle bilansiline maksumus on kuni 1280 eurot;

3) Vallavalitsuse struktuurüksus või vallaasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või vallaasutuse põhikirjale.

(1) Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele

1) otsustuskorras, kas

tasu eest;

tasuta või alandatud hinna eest;

2) enampakkumise korras;

3) erastamiskorras;

4) müük eelläbirääkimistega pakkumise korras. Eelläbirääkimistega pakkumise korra tingimused ja läbirääkimise korra määrab kindlaks vallavara võõrandamise otsustaja.

(2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolev kord ei näe ette teistsugust vallavara võõrandamise korda.

(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui

1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 3200 eurot ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa;

2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;

3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud;

4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovituid tulemusi;

5) vallavara võõrandamine toimub § 25 lõike 1 punktides 3 ja 4 ettenähtud juhtudel;

6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul varale ostueesõigus.

(2) Vallavara otsustuskorras tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti sotsiaal-, tervishoiu-, kultuuri-, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel.

(3) Vallavara võõrandamise otsustuskorras sõlmib lepingu vallavalitsus.

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab enampakkumise läbiviija kindlaks

1) enampakkumise tingimused;

2) alghind;

3) ostu – müügilepingu tingimused.

(2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise läbiviija vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes Kose Teatajas ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt viisteist päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva.

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks

1) eksperdi antud hinnang;

2) vara turuväärtus;

3) vara erilised tunnused.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, selle väärtus muul viisil vähendada või selline viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramine võib takistada ostja leidmist. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud.

(3) Alghinna ärajätmise otsustab vallavolikogu.

(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviijaga seotud isikud

1) enampakkumise läbiviijad;

2) isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine, kui enampakkumise tulemuste kinnitajaks on vallavalitsus, tema struktuuriüksus või vallaasutus. Enampakkumiste tulemuste kinnitamisel volikogu poolt ei loeta volikogu liikmeid enampakkumisega seotud isikute ringi, kui nad taandavad end küsimuse arutamisest;

3) enampakkumise läbiviimisega seotud isikute abikaasad ning nende otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased;

4) maksuvõlglased.

(3) Enampakkumise läbiviijal on õigus piirata enampakkumist osa võtta võivate isikute ringi.

(1) Enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise läbiviimise viisi määra vallavara võõrandamise otsustaja.

(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik.

(3) Enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluva tagatisraha minimaalmääraks on 10 % alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25 % vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 130 eurot. Osavõtutasu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmääraks on 130 eurot.

(4) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse.

(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, isiku- või registreerimiskoodid ning elu- või asukohad protokollitakse.

(2) Enampakkumisest saavad osa võtta isikud, kes esitavad tõendi osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

(3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist.

(4) Enampakkumise läbiviimise vormi otsustab enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviimise vormideks on

1) Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri

tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist;

2) Pakkumise sammu otsustab enampakkumise läbiviija ja teeb selle enne enampakkumise

algust teatavaks. Enampakkumise läbiviijal on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või enampakkumisel osaleja. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist.

(5) Kui pakkumiste käigus pakutud ostusumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga ostu-müügileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse.

(6) Osavõtja, kelle pakkumine on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub ostma vara enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara müüakse osavõtjatele, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud ostusumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks.

(7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega.

(8) Osavõtjatele, kes ei osutunud enampakkumise võitjaks, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.

(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed

1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht;

2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;

3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta;

4) sõnadega kirjutatud hinnapakkumine;

5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri.

(2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras.

(3) Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja koha avatuks, võib anda kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta.

(4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumiste protokolli. Peale seda on enampakkumisest osavõtjatel õigustutvuda enampakkumiste protokolliga.

(5) Kui mitmes suuremas kirjalikus pakkumises esitatud summad on ligilähedaselt võrdsed, annab enampakkumise läbiviija võrdsetele pakkujatele võimaluse osaleda täiendaval suulisel enampakkumisel, mis viiakse läbi vastavalt § 33 kehtestatud korrale. Selle, milliseid pakkumisi loetakse ligilähedaselt võrdseteks, kehtestab enampakkumise läbiviija enampakkumise tingimustes. Enampakkumise võitjaks loetakse isik, kelle täiendavalt tehtud suuline pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist eelistatakse pakkujat, kelle kirjalik pakkumine oli kõrgeim. Võrdsete kirjalike pakkumiste korral eelistatakse pakkumist, mis registreeriti varajasema kuu- või kellaajaga.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus või struktuuriüksus või vallaasutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vallavara valdaja.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt

1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu;

2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus või struktuuriüksus või vallaasutus.

(3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui

1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;

2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda;

3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ja parima pakkuja väljaselgitamist;

4) enampakkumise võitjaks osutub §-s 31 lg 2 nimetatud isik või § 31 lg 3 alusel kehtestatud piirangu alla kuuluv isik;

5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli enampakkumise kinnitaja hinnangul põhjendamatult väike.

(4) Enampakkumine loetakse nurjunuks

1) keegi ei teinud pakkumist alghinna ulatuses;

2) § 33 lg 6 ja § 36 lg 4 ettenähtud juhtudel.

(5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või enampakkumise nurjumise korral otsustab vara edasise saatuse organ, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine.

(6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka.

(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping.

(2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna esmase sissemakse osa, järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajal või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtaja jooksul. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates.

(3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised.

(4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. Sel juhul otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas sõlmida ostu-müügileping paremuselt järgmise pakkujaga või lugeda enampakkumine nurjunuks.

(5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates.

(6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.

V VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE

Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.

(1) Vallavara koormamise otsustab

1) vallavolikogu, kui

koormatakse kinnisasja;

panditakse valla omandis olevat vallavara;

2) vallavalitsus kõigil esimestes punktides nimetamata juhtudel.

(2) Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks.

Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui

1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks;

2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus;

3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud;

4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla arengukavaga või vallavara majandamise kavaga.

(1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab

1) vallavolikogu, kui vara on suurem kui 6400 eurot;

2) vallavalitsus, kui vara hind on kuni 6 400 eurot.

(2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas.

(1) Kose valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.

(2) Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus.

VI VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE

(1) Vallavara kuulub mahakandmisele

1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik;

2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendamatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav.

(2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks.

(3) Vallavara mahakandmise otsustab

1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 1280 eurot;

2) vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 1 280 eurot;

3) vallavalitsuse struktuurüksus, kui vallavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 64 eurot.

(1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, vallavalitsuse struktuurüksus või vallaasutus.

(2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamiseks, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada

1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 1920 eurot;

2) vallavalitsus, kui nõude suurus on kuni 1920 eurot;

3) vallavalitsuse struktuurüksus või vallaalasutus, kui nõue ei ole suurem kui 64 eurot.

(3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.

Tunnistada kehtetuks Kose Vallavolikogu 28.06.2001 määrus nr 17 “Kose vallavara eeskiri”.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.