Põltsamaa linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord

(1) Määrusega (edaspidi kord) sätestatakse linna omandis oleva eluruumi mõiste, üürile andmise tingimused, üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning eluruumi üürniku (edaspidi üürnik) õigused, kohustused ning piirangud eluruumi kasutamisel.

(2) Kord ei reguleeri linna omandis olevate sotsiaaleluruumide kasutamist.

Eluruumiks korra mõttes loetakse Põltsamaa linnale kuuluvat elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, samuti muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile esitatud nõuetele.

(1) Korra tähenduses määratletakse Põltsamaa Linnavalitsust kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus) ja kui täitevorganit (edaspidi linnavalitsus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse linnapea käskkirjaga või ametijuhendiga.

(2) Eluruumi üürile andmise otsustab linnavalitsus. Eluruumi üürileandmine või üürileandmisest keeldumine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

(3) Eluruumide üürile andmist ja kasutamist korraldab Põltsamaa Varahalduse OÜ (edaspidi varahaldus).

(1) Eluruumide üürileandmist võivad taotleda

1) isikud, kes saabusid avaliku konkursi korras tööle või teenistusse Põltsamaa linna ametiasutusse või ametiasutuse hallatavasse asutusesse ja kes vajavad eluruumi töö või teenistuse ajaks;

2) isikud, kes saabusid tööle Põltsamaa linnas asuvatesse ettevõtetesse ja kes vajavad eluruumi töö ajaks;

3) isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Põltsamaa linnas, ning kelle Põltsamaa linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale tagada;

4) mõjuvatel põhjustel teised isikud, kellel ei ole eluasemekulude võlgnevusi senises elukohas või kellel ei ole täitmata kohustusi Põltsamaa linna ees.

(2) Vabade eluruumide olemasolul ja tingimusel, et eluruumile ei ole lõikes 1 nimetatud taotlejaid, on õigus eluruume üürile anda ka teistele isikutele.

(1) Eluruumi antakse üürile kuni viieks aastaks koos kohustusega eluruum pärast tähtaja möödumist vabastada.

(2) Eluruumi üürile andmise tähtaja määrab linnavalitsus.

(1) Eluruumi üürile võtmiseks esitab taotleja ametiasutusele kirjaliku vormikohase avalduse. Avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.

(2) Avalduses märgitakse

1) taotleja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, e-posti aadress, aadressandmed);

2) andmed taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta, kellega koos taotletakse eluruumi;

3) eluruumi taotlemise põhjus.

(3) Asjaolude selgitamiseks on ametiasutusel õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.

(1) Avaldus registreeritakse ametiasutuse asjaajamist reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Avalduse vaatab läbi ametiasutus ja esitab korralduse eelnõu linnavalitsusele.

(1) Otsuse eluruumi üürile andmise või üürileandmisest keeldumise kohta teeb linnavalitsus avalduse registreerimisest 15 tööpäeva jooksul.

(2) Korralduse ärakiri eluruumi üürile andmise või üürileandmisest keeldumise kohta edastatakse taotlejale ja varahaldusele otsuse tegemisest 3 tööpäeva jooksul.

(1) Enne üürilepingu sõlmimist on taotlejal õigustalle linnavalitsuse korraldusega määratud eluruum üle vaadata. Taotlejal on õigus eluruumist keelduda, kui eluruumi seisukord, suurus või asukoht ei sobi taotlejale või tema perekonnaliikmetele.

(2) Taotlejaga sõlmitakse eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping.

(3) Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul alates ajast, millal taotleja oma eluruumi üürimise õigusest teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on linnavalitsusel õigustunnistada korraldus, millega antakse taotlejale eluruumi üürimise õigus, kehtetuks. Ettepaneku korralduse kehtetuks tunnistamiseks teeb varahaldus.

(1) Üürniku eluruumi vajaduse säilimisel võib linnavalitsus korraldusega pikendada tähtaja möödumisel lõppenud üürilepingut kuni viieks aastaks üürniku põhjendatud avalduse alusel. Eluruumi üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.

(2) Üürilepingut võib pikendada korduvalt.

(3) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks esitab üürnik avalduse ametiasutusele vähemalt kaks nädalat enne eluruumi üürilepingu lõppemist. Avalduse tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab üürnik õiguse eluruumi üürilepingu pikendamiseks ning on kohustatud selle lõppemisel eluruumi koheselt vabastama.

(4) Avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.

(5) Eluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub linnavalitsus järgmistest asjaoludest

1) üürnik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused;

2) kas esinevad pärast üürilepingu lõppemist korra § 4 lõikes 1 nimetatud ja eluruumi üürile võtmiseks avalduse esitanud isikud.

(1) Eluruumi üürileping lõpeb tähtaja möödumisel või ennetähtaegsel lõpetamisel.

(2) Üürnik võib igal ajal eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse ametiasutusele vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

(3) Linnavalitsus võib korraldusega eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada juhul, kui üürnik või temaga koos elavad isikud rikuvad pidevalt üürilepingu tingimusi või teiste isikute õigusi.

(1) Õigus eluruumi kasutamiseks tekib taotlejal vahetult pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist.

(2) Eluruumi valduse üleminekut korraldab varahaldus.

(1) Eluruumi üüri määrab linnavalitsus.

(2) Eluruumi kasutamise kulud tasub üürnik.

(3) Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade jms põrandapindade summa. Külmade verandade ja külmade panipaikade põrandapind arvatakse seejuures eluruumi üldpinna hulka koefitsiendiga 0,5 ning rõdude ja terrasside põrandapind koefitsiendiga 0,3.

(1) Üürnikul on õigus majutada talle üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ning hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid on lubatud eluruumi majutada ainult linnavalitsuse loal.

(2) Üürnik on kohustatud

1) kasutama eluruumi ja elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elamu elanike ja teiste isikute huvidega;

2) pidama oma eluruumis, elamu üldkasutatavates kohtades ning kinnistul kinni tuleohutusnõuetest;

3) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;

4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süül eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu kahjustamisega tekkinud kahju;

5) rakendama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust varahaldusele;

6) lubama varahaldusel siseneda eluruumi avariide ja rikete likvideerimiseks;

7) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle varahaldusele mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel, arvestades loomuliku kulumist;

8) sõlmima võrguettevõtjaga võrgulepingu ja elektrimüüjaga elektrilepingu;

9) vabastama eluruumi pärast lepingu lõppemist, välja arvatud korra §-s 10 nimetatud juhul.

(3) Üürnikul on keelatud

1) majutada üürile antud eluruumi isikuid, kes ei vasta korras sätestatud nõuetele;

2) pidada eluruumis ja selle kasutamisega seotud objektidel koera, kassi ja teisi (lemmik)loomi ilma varahalduse kirjaliku nõusolekuta;

3) anda eluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele;

4) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse kirjaliku nõusolekuta.

Järelevalvet eluruumide üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja eluruumide kasutamise üle teostab varahaldus.

Põltsamaa Linnavolikogu 29. juuni 2010 määrus nr 7 „Põltsamaa linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.