Vormsi valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Vormsi valla jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on säilitada Vormsi puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete teket ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

(2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Vormsi vallas ja on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes valla territooriumil elavad, tegutsevad või viibivad.

(3) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Vormsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

Jäätmehoolduse korraldaja ja arendaja valla haldusterritooriumil on vallavalitsus.

(1) Eeskirjas kasutatakse järgmiseid mõisteid

1) avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala või ehitis;

2) jäätmekäitleja on jäätmete vastuvõtja, kes omab vastavat keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks, sh vedamiseks. Jäätmekäitlejaks on Vormsi vallas jäätmevedajad ja jäätmejaama haldaja.

3) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või asutus, kelle valduses on jäätmed, sealhulgas ehitise kui vallasasja omanik või kasutaja, kinnistu omanik või kasutaja;

4) jäätmevedaja on Vormsi valla jäätmejaama teenindav ja korraldatud jäätmevedu teostav ettevõte;

5) olmejäätmed on kodumajapidamistest või muudest allikatest, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased, kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;

6) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed või nende sortimisjääk;

7) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida ei ole lubatud panna vastava jäätmeliigi liigiti kogumiseks mõeldud kogumisvahendisse, sh sorteerimata olmejäätmed;

8) jäätmemaja on Vormsil igas külas paiknev korraldatud jäätmeveo tarbeks loodud jäätmete kogumiskoht, milles on võimalused jäätmete liigiti ära andmiseks. Märgistatud prügimajana;

9) jäätmejaam on Hullosse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, Vormsil kogutud olmejäätmete pressimiseks ja mandrile vedamiseks. Jäätmejaama on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;

10) ehitus- ja haljastusjäätmete ladestuskoht on ettevalmistatud pinnasega koht määratletud jäätmete ladustamiseks Rumpo karjääris.

(3) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse, riigihangete seaduse ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(4) Eeskirjas kasutatud mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

(1) Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka.

(2) Tekkinud jäätmeid tuleb sortida liigiti nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid

1) paber ja kartong;

2) plastid;

3) metallid;

4) klaas;

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid;

8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, metallpakendid, klaaspakendid;

9) puit;

10) tekstiil;

11) suurjäätmed;

12) probleemsed jäätmed;

13) ohtlikud jäätmed.

(3) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada.

(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb kaubanduses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.

(5) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.

(6) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad eraisikud või ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed (sh vanaõli, õlifiltrid, saastunud pakendid) ja probleemtooted (sh rehvid) ning andma need üle jäätmekäitlejale.

(7) Jäätmed tuleb jäätmekäitluseks üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(8) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele.

(9) Jäätmed tuleb taaskasutada ja kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

(10) Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale.

(11) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete säilivus, kogumisvahendite ja hoiukoha korrasolek.

(12) Jäätmete põletamine ja matmine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba. Haljastusprahti võib põletada oma kinnistul järgides tuleohutuse nõudeid.

(13) Küttekolletes võib loata põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Kiletamata paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(14) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladestamine või ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtadesse, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.

(15) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(16) Jäätmete liigiti kogumiseks on Vormsi vallas külades asuvatesse jäätmemajadesse paigutatud jäätmete liigiti kogumise konteinerid. Jäätmemajad ja nendes asuvad konteinerid on vastavalt tähistatud ja varustatud selgitustega jäätmete liigiti kogumise kohta.

(17) Jäätmete jätmine mahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed jäätmejaamas, mille kogumise kord on toodud käesolevas eeskirjas.

(18) Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.

(19) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud

1) oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed liigiti koguma;

2) viima enda valduses olevad jäätmed nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt veenduma, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents;

3) jäätmete üleandmisel selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnaluba vaja ei ole, veenduma, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;

4) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;

5) juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat, koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed;

6) andma oma jäätmealasest tegevusest aru vastavat kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele;

7) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest;

8) koostama Vormsi Vallavalitsuse nõudel jäätmekava, mis käsitleb jäätmevaldaja tegevusega seotud jäätmekäitlust.

(2) Kaubandus- ja teenindusettevõtted ning ametiasutused on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

(3) Kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh kogumismahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise eest ürituse korraldaja.

(2) Erandkorras on lubatud avalikel üritustel jäätmete kogumisvahendina kasutada jäätmekotte. Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

(3) Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Segaolmejäätmetest eraldi peab koguma vähemalt pakendijäätmed ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.

(4) Avalikel üritustel on lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates (nt taldrikud, kausid, joogitopsid) ning kasutada üksnes korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad).

(1) Avalikes kohtades vastutab jäätmekäitluse, sh kogumismahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise eest territooriumi valdaja.

(2) Avalikes randades peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga kogumismahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi kogumismahutid segaolmejäätmete, pakendijäätmete ja biojäätmete kogumiseks.

(3) Avalikes kohtades asuvatesse segaolmejäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult kohapeal tekkinud jäätmeid.

(1) Kalmistu ning hauaplatside hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt

1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);

2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms).

(2) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta ning segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse.

(3) Võimalike suurjäätmete (pingid, piirded jms) käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja.

(4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse kas oma kinnistul või jäätmemajas. Jäätmed, mida ei ole ettenähtud paigutada mahutisse tuleb ladustada jäätmejaama vastavalt jäätmejaama haldaja juhistele.

(3) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumisvahendit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;

2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;

3) lekete vältimise;

4) tuleohutuse.

(4) Kogumisvahendi suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

(5) Kogumisvahend peab olema terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi.

(6) Kogumisvahendisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (tuul, sademed jms), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

(7) Jäätmemahutid, sh komposterid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(8) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(9) Kogumismahuti ümbruse korrashoiu, kogumismahuti tehnilise korrashoiu ja jäätmete nõuetekohase kogumise eest vastutab jäätmemahuti omanik.

(10) Jäätmemajades ja jäätmejaamas asuvad ühismahutid, mille korrashoiu ja tühjendamise eest vastutab jäätmevedaja.

(1) Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmejaama või jäätmekäitluskohtadesse.

(2) Jäätmeid vedav isik on kohustatud

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras ja lepingus sätestatud tihedusega;

2) kasutama oma tööprotsessis kinniseid veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;

3) koguma koheselt kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnasaastuse;

oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahuteid.

(3) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses keskkonnaluba või ta peab olema registreeritud jäätmevedajana.

(4) Jäätmeid vedav isik tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(5) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib kogumismahutite ületäitumise. Juhul kui kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini või valida suurem kogumismahuti.

(6) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmejaama või jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid.

(7) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

(8) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu jäätmekäitluskohta hanke korras valitud jäätmeveoteenuse osutaja (jäätmevedaja) poolt.

(2) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.

(3) Korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus vallalehe ja valla veebilehe kaudu.

(4) Valla territoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

(1) Korraldatud jäätmevedu korraldatakse Vormsi vallas külades asuvate jäätmemajade kaudu. Jäätmemajades on ühismahutid vähemalt järgmiste olmejäätmetele

1) segaolmejäätmed;

2) paber ja kartong (200101);

3) pakendid (1501), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (150101), plastpakendid (150102), metallpakendid (150104), komposiitpakendid (150105), segapakend (150106);

4) klaaspakend (150107);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (200108) ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (200201) selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse.

(2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kalmistutel ja avalikes kohtades paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.

(3) Korraldatud jäätmeveo sagedus lepitakse kokku jäätmevedajaga sõlmitava hankelepinguga.

(4) Hullo jäätmejaamas saab ära anda järgmiseid jäätmeid

1) plastid (200139);

2) metallid (200140);

3) klaas (200102);

4) suurjäätmed (200307);

5) tekstiil (200110, 200111);

6) paber ja kartong;

7) ehitusjäätmed;

8) probleemtoodete jäätmed, sh luminestsentslambid (200121*), CFC-sid sisaldavad seadmed (200123*), patareid ja akud (200134), elektri- ja elektroonikaseadmed (200135*, 200136), vanarehvid (160103);

9) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga «*» tähistatud jäätmed).

(5) Rumpo ladestuskohta saab ära anda järgmiseid jäätmeid

1) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (200202, 200203);

2) puit (200138).

(1) Kõik jäätmevaldajad loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates määruse jõustumisest.

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on vastav keskkonnaluba või vallavalitsuse poolt eeskirja kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

(3) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest võib teavitada koos jäätmevaldajatele saadetava jäätmekäitluslepinguga.

(4) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

(5) Kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud, sõlmib vallavalitsus kirjalikud jäätmekäitluslepingud. Lepingus fikseeritakse muuhulgas jäätmevaldaja kohustused, kasutatavate ühismahutite asukoht ja kinnistu omaniku kinnitused nõuetekohase biojäätmete kogumisvõimaluse kohta.

(6) Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt Vormsi Vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale ja esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata (puudub elu- või äritegevus või muu tegevus).

(2) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluses märgitakse

1) kinnistu aadress, mille kohta vabastust taotletakse;

2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;

3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost;

4) taotluse esitamise kuupäev ja jäätmevaldaja allkiri.

(3) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost ajutiselt peatada põhjendatud taotluse alusel

1) aastaks korraldatud jäätmeveo perioodi kaupa, kui kinnistul ei elata ja seda ei kasutata;

2) erandkorras muuks tähtajaks, kui kinnistut kasutatakse muul ajal.

(4) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

(5) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse menetlemise tähtaeg alates nõuetekohase taotluse laekumisest vallavalitsusele on üks kuu.

(6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise korral kannab vastutav ametnik otsuse jäätmevaldajate registrisse.

(7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui

1) vabastamise tähtaeg on möödunud;

2) jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja kinnistut ei kasutata.

(8) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpetatakse enne tähtaja lõppu kui korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on muutunud või ära langenud.

(1) Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu.

(2) Kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

(3) Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

(4) Jäätmeid on lubatud taaskasutamistoimingute tegemiseks transportida teise, sh alltöövõtjale kuuluvasse ja vastavat keskkonnaluba omavasse käitluskohta või -kohtadesse ja anda üle ettevõtjale, kes omab vastavat keskkonnaluba.

(5) Jäätmevedaja kohustub suunama liigiti kogutud jäätmed jäätmekäitluskohta või jäätmekäitluskohtadesse, kus on tagatud olmejäätmete korduskasutuseks ette valmistamine või ringlussevõtt mahus, mis tagab jäätmeseadusega seatud sihtarvude täitmise.

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suuruse määrab Vormsi Vallavalitsus. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu sisaldab tasu jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest, jäätmete vedamise ja jäätmejaama korrashoiuga seotud toimingute tasu.

(2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi.

(3) Teenustasusid ei muudeta sagedamini kui üks kord aasta jooksul.

(4) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest vallalehes ja valla veebilehel.

(1) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida Vormsi Vallavalitsus jäätmeveo korraldajana või jäätmevedaja kokkuleppel jäätmevaldajale osutab. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal või jäätmeveo korraldajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

(1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu

1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;

2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;

3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumisvahendid õigeaegselt tühjendamata;

4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;

5) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

(4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid sama hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja.

(1) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab vallavalitsus koostöös teiste jäätmekäitlejatega, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(2) Informatsioon jäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise kohta on leitav aadressilt www.vormsi.ee.

(3) Hullo jäätmejaama ja muud jäätmete vastuvõtukohtade asukohad on leitavad aadressilt www.vormsi.ee.

(1) Segaolmejäätmed on näiteks tuhk, mähkmed, keraamilised nõud, määrdunud pakendid (sh ühekordsed papptaldrikud ja –topsid), kassiliiv, kirjutusvahendid jms.

(2) Segaolmejäätmete kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames, mis on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.

(3) Segaolmejäätmete kogumisvahendisse on lubatud koguda vaid olmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole jäätmemajades või jäätmejaamas korraldatud.

(4) Segaolmejäätmete kogumisvahendisse ei või panna

1) taaskasutatavaid jäätmeid (näiteks pakendid, paber jms), mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (v. a juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud);

2) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmeid;

3) vedelaid jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;

6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või kogumismahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

8) tervishoiujäätmeid;

9) ohtlikke jäätmeid;

10) probleemtooteid, sh rehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;

11) kuuma tuhka;

12) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid.

(1) Paber ja kartong on näiteks ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad, pappkastid jms paberist tooted.

(2) Paberi ja kartongi kogumiseks kasutatakse kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames ning paberi ja kartongi saab tuua ka Vormsi jäätmejaama.

(3) Ettevõtetes ja asutustes tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutitesse ning viia jäätmejaama.

(4) Paberi ja kartongi kogumisvahendisse võib panna ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid. Kogumisvahendisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (määrdunud või vettinud paber, muud jäätmeliigid).

(5) Jäätmete jätmine paberi ja kartongi kogumiseks mõeldud avalike kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

(1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakendid on näiteks jogurtitopsid, konservikarbid,šampoonipudelid, pappkastid, supipurgid jms.

(2) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkt, taaraautomaat).

(3) Tagatisrahata pakendid tuleb koguda liigiti. Liigiti kogutud pakendid saab viia kogumiskohta jäätmemajades või Vormsi jäätmejaamas. Juriidilised isikud korraldavad pakendite kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise oma territooriumile.

(4) Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad.

(5) Pakendi kogumisvahendisse võib panna ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid. Kogumisvahendisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (määrdunud pakendid, muud jäätmeliigid).

(6) Pakendeid võib kogumismahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult.

(7) Jäätmete jätmine pakendi kogumiseks mõeldud avalike kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

(8) Kogumismahutite paigutamise avalikesse kogumispunktidesse ning kogutud pakendijäätmete veo käitluskohta ja käitlemise korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Biolagunevad jäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on

1) aia- ja haljastujäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad;

2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.

(2) Biolagunevate jäätmete kogumiseks kasutatakse tekkekohal kompostimist, kogukondlikku kompostimist või kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames.

(3) Jäätmevaldaja kinnitab kompostimise võimalust oma kinnistul, kokkulepet kogukondliku kompostimiskoha kasutamiseks või soovi anda biojäätmed ära korraldatud jäätmeveo raames jäätmekäitlusavalduses.

(4) Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse on lubatud panna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid ning lisaks ka taaskasutamiseks kõlbmatut paberit nagu vettinud paber, majapidamispaber jms.

(5) Kogumismahutisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (vedelikud, muud jäätmeliigid).

(6) Kompostimise nõuded

1) biolagunevaid jäätmeid tuleb kompostida tekkekohal või kokkuleppel ühiselt kasutatavas kompostimiskohas, kusjuures komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, v. a juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti;

2) lahtiselt aunades võib kompostida nii biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid kui hajaasutusalal ka köögi- ja sööklajäätmeid, kui viimane ei häiri naabreid;

3) kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ega haisu levikut. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks;

4) biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

(1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks mööbel, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

(2) Suurjäätmete kogumiseks kasutatakse vähemalt korra aastas kohtkogumist korraldatud jäätmeveo raames, muul ajal on jäätmevaldajal võimalik tuua suurjäätmed Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile või paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb suurjäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud suurjäätmed saab üle anda või viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmevedajale või kogumiskohta.

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud jms, aga mitte metallpakendid.

(2) Metallijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile või paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb metallijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud metallijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohta.

(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, näiteks plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.

(2) Plastijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile või paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb plastijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud plastijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

(1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, näiteks lehtklaas, lambikuplid, klaasnõud jms, aga mitte klaaspakendid.

(2) Klaasijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile või paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb klaasjäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud klaasijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

(1) Puidujäätmed on erinevad puidust jäätmed, nt lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, puidust mänguasjad jms puidust tooted.

(2) Puidujäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile või paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb puidujäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud puidujäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

(1) Tekstiilijäätmed on erinevad tekstiili- ja rõivajäätmed, näiteks tekstiilijäägid, voodipesu, rätikud, rõivad jms.

(2) Tekstiilijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile või paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb tekstiilijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud tekstiilijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks õlid, õlifiltrid, värvid, lakid, pestitsiidid, elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, olmekemikaalid jms) tuleb viia Hullo jäätmejaama või üle anda valla territooriumil korraldatavate kogumisringide raames. Ravimijäägid tuleb tagastada apteeki.

(4) Juriidilised isikud, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peavad tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale omal kulul.

(5) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

(7) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

(2) Kogumisvahendite kulu ning kogutud probleemtoodete veo käitluskohta ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(3) Probleemtooteid kogutakse Hullo jäätmejaamas. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleks võimalusel paigutada jäätmejaama nii, et neid on võimalik võtta uuesti kasutusse.

(4) CFC-sid sisaldavad seadmed, elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta.

(5) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

(6) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse.

(7) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust.

(8) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnaloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

(9) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkimisel tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel, tee-ehituse või pinnasetööde käigus või ehitusmaterjali purustamisel.

(3) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (lammutusprojekt) ja ehitusluba (lammutusluba). Juhul kui lammutatav ehitis ei ole kantud ehitisregistrisse, tuleb vallavalitsusele esitada enne ehitise lammutamist seletuskiri planeeritava tegevuse kohta.

(4) Ehitusprojektile (lammutusprojekt) või seletuskirjale peab olema lisatud jäätmekava, milles sisaldub

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

2) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

3) pinnasetööde mahtude bilanss;

4) jäätmete kavandatavad käitlemistoimingud ja -kohad.

(5) Lammutustööde lõpetamisel esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusjäätmete õiend.

(6) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb jäätmekäitluseks üle anda jäätmekäitlejale vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu hoidmise ja üle andmise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

(3) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;

2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;

3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;

4) rakendama kõiki võimalusi jäätmete taaskasutamiseks;

5) koguma jäätmed nende tekkekohal liigiti, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;

6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile kogumismahutite teenindamiseks;

7) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;

8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

9) kooskõlastama vallavalitsusega ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamise sõiduteele või muudele avalikult kasutatavatele aladele;

10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmeid, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides keskkonnaloaga jäätmekäitluskohtades.

(3) Ehitus- ja lammutusjäätmetest tuleb liigiti sorteerida vähemalt

1) puit;

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must ja värviline);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja -tellised, krohv, betoon, kips jms);

5) klaas;

6) pinnas;

7) plastikjäätmed, kile;

8) ohtlikud jäätmed;

9) raudbetoon- ja betoondetailid;

10) tõrva mittesisaldav asfalt;

11) pakendid.

(4) Mahukad ehitus- ja lammutusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsuse spetsialistiga.

(6) Eelsorditud ehituskivid ja tellised võib taaskasutada ehituskivide ja tellistena või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsuse spetsialistiga.

(7) Töötlemata puitu võib kasutada küttena.

(8) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib kasutada väljaspool kinnisasja kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(9) Antud jäätmehoolduseeskirja osas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduseeskirja jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatud nõuetest.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Muuhulgas tuleb eraldi koguda

1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);

4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

(2) Ohtlikud ehitusjäätmed, v. a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

(1) Eraisikud saavad liigiti kogutud puidu-, metalli-, klaasi-, plasti- ja mineraalsed jäätmed viia kindlatel aegadel Hullo jäätmejaama või kontrollitud Rumpo ehitusjäätmete ladestusplatsile.

(2) Juriidilistel isikutel tuleb jäätmed üle anda vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale või viia need ise lähimasse prügilasse, kus on tagatud liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi vastuvõtt.

(1) Jäätmekäitluskohad on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (näiteks jäätmejaam, kompostimisväljak, pinnasetäitekoht). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab, nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus oma ametnike kaudu ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele ja seaduses sätestatud korras.

(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule eeskirja nõuete täitmise kohta.

(1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 29-301 alusel.

(2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on Vormsi Vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab saastusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks

1) Vormsi Vallavolikogu 13.08.2004. a määrus nr 13 „Vormsi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“ ja

2) Vormsi Vallavolikogu 21.12.2007. a määrus nr 21 „Vormsi valla jäätmevaldajate register, registripidamise korraldamine ja jäätmeveo teenustasude kehtestamise kord“.

(2) Määrus jõustub 01.12.2023. a.