Tähtvere valla põhimäärus

Tähtvere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Tähtvere valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

(1) Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) valla elanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks;

8) avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel.

(1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, Tähtvere valla lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

(2) Teenistuskohustuste täitmisel peavad ametiisikud samuti lähtuma käesoleva põhimääruse lisas 1 toodud Tähtvere vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse liikmete eetikakoodeksist.

(1) Valla põhimääruses sätestatakse

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

(2) Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.

Omavalitsusorganid on

1) volikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2) valitsus – volikogu moodustatav täitevorgan.

(1) Vallal on iseseisev eelarve.

(2) Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi.

(1) Valla ülesandeks on korraldada vallas

1) sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, territoriaalplaneerimist, heakorda, vallasisest ühistransporti, õpilaste, reisijate ja kauba vedu ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;

2) valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi

1) mis on talle pandud teiste seadustega;

2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(3) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi

1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest;

2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsuse haldusterritooriumil.

(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõudele Vabariigi Valitsuse kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse õiguslikust seisundist.

(5) Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.

(6) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avaldatakse valla koduleheküljel ja volikogu otsustused valla ajalehes.

(7) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muutusi sisaldavate terviktekstidena.

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende volitatud esindajad.

(2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus.

(3) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused vallaeelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

(1) Vallal on oma vapp, lipp ja muu sümboolika.

(2) Vapp. Kaldjaotusega vasakult poolitatud hõbe-rohelisel kilbil vaheldumisi kaks lainelist sinist tala ja hõbedast varrast. Ülemisel, hõbedasel väljal must-hõbedane rohunepp ja alumisel rohelisel väljal kaks püstist kuldset viljapead, mis ulatuvad osaliselt laineliste talade-varraste peale.

(3) Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut.

(4) Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava otsusega.

(5) Muu sümboolika kehtestamine ja kasutamine sätestatakse volikogu vastava otsusega.

(1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata.

(2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(3) Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

(1) Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

(2) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

(1) Valla piiride muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades.

(2) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega.

(3) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel. Selle korraldab vallavalitsus.

(1) Valla administratiivkeskus asub Ilmatsalus.

(2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(1) Tähtvere vald avaldab tunnustust Tähtvere valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi, au- või tänukirja andmisega.

(2) Tähtvere valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Tähtvere vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.

(3) Tähtvere valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule auavaldusena vallale osutatud silmapaistvate teenete eest.

(4) Aukodanike ja teenetemärgi saanute nimed kantakse Tähtvere valla auraamatusse.

(5) Tähtvere valla aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud Tähtvere valla korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

(6) Tähtvere valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

(7) Tähtvere valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks salajasel hääletamisel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

(4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(6) Volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(7) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses

1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;

2) tagasiastumisega;

3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel enam Tähtvere vallas;

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

6) nimetamisega sama valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks või töötamisega sama valla ametiasutuses töölepingu alusel;

7) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

8) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

9) surmaga.

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad

1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;

2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;

3) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

5) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;

6) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.

(1) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(2) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) vallavara valitsemise korra kehtestamine lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimustest;

7) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ja muutmine;

8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule lähtudes kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimustest;

9) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;

10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antud laenule;

11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

13) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni(de) moodustamine;

16) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine;

17) vallavanema valimine;

18) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

19) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

21) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

23) volikogu esimehele ja aseesimehele tasu või hüvituse määramine;

24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

25) valla esindamise korra kehtestamine;

26) valla äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine valdade liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

29) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;

32) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

34) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;

35) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

36) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;

37) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

38) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

39) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitamine;

40) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

41) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

42) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

43) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

44) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

45) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;

46) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade kooseisus volikogu kinnitatud palgafondi piires.

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse enne jõustumist valla kantseleis ja koduleheküljel. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.

(2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(3) Volikogu otsused jõustuvad alates teatavakstegemisest ning nende ärakirjad tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.

(5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad vallavalitsus ja volikogu. Kontrolli tulemused peavad olema kättesaadavad valla koduleheküljel.

Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

Volikogu liikmel on õigus

1) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud;

2) valida ja olla valitud volikogu esimeheks või aseesimeheks, komisjonidesse esimeheks või liikmeks;

3) esitada ettepanekuid päevakorra kohta volikogu istungite vahelisel ajal kirjalikult volikogu esimehe või aseesimehe kaudu, samuti vallavalitsuse istungitel nii suuliselt kui kirjalikult koos omapoolsete dokumentide projektidega;

4) teha märkusi töökorra rikkumise kohta ja taotlusi selle tõlgendamiseks;

5) esitada küsimusi ja järelpärimisi ettekandjale, kaasettekandjale kas suuliselt või kirjalikult;

6) teha ettepanekuid volikogule aruandvate organite ja ametiisikute aruannete või informatsioonide ärakuulamiseks;

7) esitada suuliselt või kirjalikult parandusi volikogu dokumentide projektidele;

8) avaldada arvamust volikogu loodavate komisjonide koosseisu valitavate ja määratavate ametiisikute kandidatuuride kohta;

9) teha ettepanekuid täiendavate komisjonide moodustamiseks;

10) viibida komisjonide koosolekutel;

11) teha ettepanekuid hääletuskorra kehtestamiseks või muutmiseks;

12) tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi.

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid.

(1) Volikogu valib vallavanema vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja valla põhimäärusele neljaks aastaks.

(2) Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodanikku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(3) Vallavanem valitakse koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.

(4) Hääletamise protseduuri viib läbi sama häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.

(5) Iga vallavanema kandidaat esitab oma tegevusprogrammi.

(6) Valitud vallavanem esitab ametivande.

(1) Vallavanemal on alates valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

(2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget.

(3) Valitsusse peab kuuluma vallavanem.

(4) Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

(5) Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu.

(6) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogult valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(1) Vallavalitsus

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

4) lahendab küsimusi, mis on KOKS-i § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele;

5) kehtestab oma korraldusega valla ja valla hallatavate asutuste osutatavate teenuste hinnad.

(2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus.

(4) Realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega korralduste alusel valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab valitsus.

(1) Õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses sätestatud korras ja enne nende jõustumist valla kantseleis. Määrused avaldatakse Riigi Teatajas.

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.

(5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.

(2) Munitsipaalvara valitsemise korra sätestab volikogu.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks, kuid arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi.

(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ja muutmine toimub volikogu sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(3) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad ning nende muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

(2) Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, näidates ära koormise olemuse, ulatuse, täitmise tingimused ja korra ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise korra.

(3) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalise analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused.

(2) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel.

(4) Kõik seaduste alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(5) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(6) Valitsus korraldab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu ettevalmistamise, avalikustamise ja määrab ettepanekute tegemise tähtaja ning esitab selle vastuvõtmiseks või muutmiseks määrusena volikogule.

(7) Valitsus ja volikogu koostavad vallavalitsuse, tema allasutuste ja tema omandis olevate asutuste tegevusest aastaaruande, mis avalikustatakse valla koduleheküljel.

(1) Vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(2) Vallal on iseseisev eelarve, mille osadeks on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.

(3) Vallaeelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt laekunud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel.

(4) Vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ettenähtud kulude piires.

(5) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi seaduses sätestatud korras.

(6) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.

(1) Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja eelarvestrateegiat.

(2) Vallaeelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 31. maiks.

(2) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande järgneva aasta 30. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse majandusaasta aruande kohta.

(3) Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt avalikustamise üldisele korrale.

(1) Volikogu ja valitsuse töövorm on istung.

(2) Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

(3) Volikogu tegevuse vormideks on ka fraktsioonide töö, volikogu esimehe, aseesimehe ja liikmete saadikutöö.

(4) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab vallavalitsuse kantselei.

(1) Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel.

(2) Igaühel on õigus pöörduda omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

(3) Volikogu määrused, otsused ja volikogu istungite protokollid vormistatakse eesti keeles ja avalikustatakse eesti keeles.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) vallaelanikel vastavalt § 36 sätestatud korrale;

2) volikogu liikmel;

3) volikogu komisjonil;

4) volikogu fraktsioonil;

5) vallavalitsusel;

6) vallavanemal.

(2) Õigusakti algatamiseks esitatakse volikogule eelnõu projekt koos seletuskirjaga vähemalt 7 päeva enne volikogu istungi algust.

(3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;

5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;

6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määruse või otsuse eelnõu.

(4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud materjalid (eksperthinnangud jms), mida esitaja vajalikuks peab. Vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

Vallavolikogu struktuuri kuuluvad

1) volikogu esimees;

2) aseesimees;

3) komisjonid ja nende esimehed.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu;

3) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla volikogu vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;

5) täidab muid talle seadusega ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid;

6) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;

7) valmistab koos valitsusega ette volikogu määruste eelnõud ja otsuste projektid;

8) võtab vastu kodanikke vastavalt kehtestatud korrale.

(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaate.

(2) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma tegevusprogrammi kuni 15 minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu.

(3) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele.

(4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni.

(5) Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

(6) Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele.

(7) Hääletamine toimub salajasel hääletamisel vastavalt käesoleva põhimääruse §-s 55 sätestatud korrale.

(8) Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälte enamuse saanud kandidaat.

(9) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

(10) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälte enamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul.

(11) Volikogu aseesimehe kandidaadi esitab volikogule kinnitamiseks volikogu esimees.

(12) Volikogu aseesimehe kinnitab volikogu koosseisu poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel.

(1) Volikogu esimehe valimine.

(2) Senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine.

(3) Uue vallavanema valimine.

(4) Uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine.

(5) Uute komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine.

(6) Volikogu aseesimees kinnitatakse volikogu esimehe ettepanekul volikogu koosseisu poolthäälte enamusega.

(1) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda aastas. Istungi võib volikogu esimees kokku kutsuda omal algatusel.

(3) Volikogu istungid toimuvad reeglina iga kuu kolmandal reedel.

(4) Volikogu istungi peab kokku kutsuma ka juhul, kui seda nõuab vallavalitsus, fraktsioon või vähemalt üks neljandik volikogu liikmetest, 4 päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Ettepanekus näidatakse ära arutamiseks antavad küsimused ning otsuste projektid ja määruste eelnõud.

(5) Volikogu esimees teatab liikmetele istungi toimumise aja, koha, päevakorra, otsuste projektid ja määruste eelnõud 4 päeva enne istungi algust. Kui arutuse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks ning see otsustatakse arutada lõpuni järgmisel istungil, siis lepitakse kokku järgmise istungi toimumise kuupäev.

(6) Kokkuleppel volikogu liikmetega võib kutse ja materjalid edastada elektroonilisel teel.

(7) Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele hiljemalt volikogu istungi toimumise alguseks.

(8) Kui mitteilmumisest teatavad ette vähemalt 1/3 liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada volikogu kokkukutsumine ajaliselt ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu. Volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest ning määrab uue istungi toimumise aja. Sama päevakorraga väljakuulutatud uus istung toimub mitteilmumisest teatajate hulgast sõltumata tingimusel, et volikogu on otsustusvõimeline.

(1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

(2) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha

1) volikogu liikmed;

2) volikogu fraktsioonid;

3) volikogu komisjonid;

4) vallavanem ja valitsuse liikmed;

5) valla territooriumil elavad kodanikud, organisatsioonid, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või valitsuse kaudu.

(3) Päevakord kinnitatakse lihthäälteenamusega. Isikute tagasikutsumise küsimused võetakse päevakorda salajase hääletamise teel.

(4) Iga volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta koos soovitavate põhi- ja kaasettekandjatega.

(5) Päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse esitanud volikogu liige (liikmed), komisjon(id), fraktsioon või vallavalitsus.

(1) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist

1) arutusele tulevaid küsimusi võib suunata ettevalmistamiseks ja seisukoha kujundamiseks valitsusele ja/või volikogu komisjonile;

2) kui küsimus suunatakse läbivaatamiseks mitmele komisjonile, siis määratakse juhtivkomisjon, millele teised komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(2) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

(3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(5) Volikogus arutamisele tulevate määruste eelnõud ja otsuste projektid peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Ühekordsete ja lühiajalist mõju omavate üksikaktide projekte, millega otsustatava materiaalne väärtus ei ületa 1000 eurot, võib esitada kuni volikogu istungi alguseni.

(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti istungile volikogu kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(7) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.

(8) Juhul, kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis.

(9) Volikogu istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest.

(10) Istungi toimumise ajal on mobiiltelefonid välja lülitatud.

(11) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees.

(12) Istungi avamine hõlmab

1) istungi kvoorumi fikseerimist;

2) kohalolevate külaliste tutvustamist;

3) päevakorra projekti arutamist ja kinnitamist.

(13) Kõik arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekannete, kaasettekannete ja läbirääkimiste käigus.

(14) Volikogu istungil määratakse kindlaks päevakorras olevate küsimuste käsitlemise ajad

1) ettekanne – kuni 15 minutit;

2) kaasettekanne – kuni 10 minutit;

3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõna – kuni 3 minutit;

4) sõnavõtt – kuni 5 minutit;

5) märkused, õiendused, repliigid ja teistkordsed sõnavõtud – kuni 1 minutit;

6) sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib soovijaid volikogu juhataja.

(15) Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused

1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletuseks vajaliku kvoorumi olemasolu;

2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist;

3) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel;

4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras;

5) otsustab sõna andmise istungile kutsutud isikutele;

6) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi;

7) märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu;

8) korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;

9) kuulutab volikogu otsuste ja määruste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise.

(16) Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. Soovijate korral annab koosoleku juhataja võimaluse repliigi korras esinemiseks.

(17) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „ja” või „ei”. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra korra.

(18) Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega.

(19) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel kuni kolmel lugemisel. Küsimuse järgmisele lugemisele suunamise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsuse hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist.

(20) Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel järgmisi küsimusi

1) vallaeelarve kinnitamine, välja arvatud lisaeelarve kinnitamine juhul, kui eelarve muudatused on tingitud sihtotstarbeliste vahendite laekumisest ja kui teiste rahaliste vahendite muutuse maht ei ületa 1% eelarvest;

2) maksude kehtestamine;

3) arengukava kehtestamine;

4) valla põhimääruse muutmine, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Valimised toimuvad reeglina mitme kandidaadi vahel. Valituks loetakse enam kui pool kohalolijate häältest kogunud kandidaat. Kui sellist kandidaati ei ole, toimetatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

(5) Kui valimistele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse volikogu liikme või liikmete nõudmisel välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt pool tundi edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, viiakse läbi hääletamine.

(6) Volikogu liikmeil on õigus nõuda salajast või nimelist hääletamist, kusjuures nimelise hääletamise nõudmisel on eesõigus salajase hääletamise ees.

(7) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(8) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(9) Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmistel juhtudel

1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

2) koormiste määramine;

3) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

4) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ja muutmine;

5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;

6) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tingimustel;

7) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

8) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

9) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine;

10) vallavanema valimine;

11) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

12) valla äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

13) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

14) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

15) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;

16) esitades Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

(10) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis otsuse projektid hääletatakse läbi üldreeglina nende esitamise järjekorras. Otsust tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.

(11) Volikogu kas kinnitab istungil määruse eelnõu või otsuse projekti või lükkab selle tagasi.

(12) Hääletamise alguse kuulutab istungi juhataja välja haamrilöögiga.

(13) Kui istungi juhataja on asunud hääletamisele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta.

(14) Enne hääletamistulemuste selgumist ei või keegi istungisaalis valjusti mõtteid avaldada.

(15) Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed.

(16) Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras

1) poolthääled;

2) vastuhääled;

3) erapooletud.

(17) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga.

(18) Pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad.

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele ja volikogu komisjoni aseesimehele.

(2) Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega avalikul hääletamisel ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise.

(3) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile.

(2) Avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks alates avaldusel märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev tööpäev.

(3) Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(2) Komisjoni aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast komisjoni esimehe ettepanekul. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

(3) Komisjoni liikmeteks võib kaasata ka volikogu asendusliikmeid ja vallaelanikke ning ettevõtjaid ja kinnisvaraomanikke nende nõusolekul.

(4) Komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks.

(5) Komisjon moodustatakse ning selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega.

(6) Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu esimehe ettepanekul.

(7) Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni juhataja hääl. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;

3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust;

4) valla sõlmitud lepingute täitmist;

5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust;

6) kontrollib ja hindab vallaeelarve täitmist.

(4) Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule.

(5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(6) Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogus kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla kodulehel.

(1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada ja registreerida vähemalt kolm volikogu liiget, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

(2) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest.

(3) Fraktsioon valib oma esimesel koosolekul esimehe ja sekretäri.

(4) Fraktsiooni moodustamisest, nimelisest koosseisust ja hilisematest muudatustest selle koosseisus teatab fraktsiooni esimees volikogu esimehele kirjalikult.

(5) Volikogu esimees on kohustatud volikogu istungil informeerima volikogu fraktsiooni moodustamisest ja selle koosseisust.

(6) Fraktsioon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole fraktsiooni koosseisust.

(7) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.

(8) Fraktsioonil on õigus

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) seada üles kandidaat volikogus valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3) oma esimehe või liikme kaudu esineda volikogu istungil kõne või sõnavõtuga;

4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne volikogu õigusakti lõplikule hääletamisele panemist;

5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele.

(1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks valitsusele või volikogu vastavale komisjonile.

(2) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub vähemalt üks valla ametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti.

(3) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja.

(4) Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel uuesti volikogu päevakorda.

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

(2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem.

(3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab juhataja hääl.

(4) Valitsuse liikme ametikoht võib olla palgaline. Vallavanemale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu või toetust ega rakenda tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(5) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(6) Valitsuse täpsema töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab valitsus ning informeerib sellest volikogu.

(7) Vallavanem võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(8) Valitsuse määrusele ja teistele õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

(9) Vallavanemat asendab valitsuse liige, kes on valla ametnik.

(1) Vallavanema ülesanded

1) korraldab valla tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele;

3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks, koostab valla töötajate töösisekorraeeskirjad ja ametijuhendid;

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanem ei tohi väljaspool oma ametikohustusi olla ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama valla ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamisega lepingu alusel või teise omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(3) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse kui tegevuse maht ja laad takistab teenistusülesannete täitmist ja kui kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamisega lepingu alusel või teise omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2) Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui tegevuse maht ja laad takistab teenistusülesannete täitmist ja kui kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungit juhatanud volikogu esimees või aseesimees.

(2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija.

(3) Volikogu ja valitsuse komisjonide koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ning otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused.

(6) Kolme päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus.

(7) Volikogu istungite, valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on igaühele kättesaadavad valla kantseleis ja koduleheküljel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avaldamine ja väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(8) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(9) Volikogu istungist tehakse fonosalvestus, mida säilitatakse ülejärgmise volikogu istungini.

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta

1) pole kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtnud vallaeelarvet;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 12 ja 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus.

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse vallaeelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.

(2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Tähtvere valla omavalitsusteenistuses.

(3) Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu.

(4) Ametiasutuse teenistujate ülesanded ja töökorraldus sätestatakse ametijuhendites, mille kinnitab vallavanem käskkirjaga.

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, vallavanemale ja valla ametnikele ning avaliku võimu toetavatele soodustöölepinguga töötajatele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) seoses koondamisega;

3) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

4) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui isik, kelle on volikogu ametisse valinud või nimetanud

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud juhul;

2) valib või nimetab volikogu ametisse uueks tähtajaks.

(1) Valla põhimäärus võetakse vastu volikogu koosseisu poolthäälte enamusega, kui eelnõu on arutatud vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel.

(2) Tunnistada kehtetuks Tähtvere Vallavolikogu 19.05.2006 määrus nr 11 „Tähtvere valla põhimäärus”.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.