Vändra valla põhimäärus

Vändra valla (edaspidi “vald”) põhimäärus on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla omavalitsusorganite moodustamise kord, õigused ja kohustused ning muud valla toimimiseks ja terviklikuks arenguks vajalikud põhimõtted.

Valla omavalitsusorganiteks on

1) Vändra Vallavolikogu (edaspidi “volikogu”) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel.

2) Vändra Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Volikogul on õigus moodustada

1) valla ametiasutuste hallatavaid asutusi;

2) vallavalitsuse hallatavaid asutusi.

(2) Valla ametiasutuse hallatav asutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avalike teenuste osutamine.

(3) Valla ametiasutuse hallatava asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(4) Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse ja arengulised dokumendid (nt arengukavad) kinnitab volikogu vallavalitsuse ettepanekul.

(5) Vallavalitsuse hallatava asutuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

Omavalitsusüksuste ühiste huvide kaitsmiseks on vallal õigus tegutseda ühiselt teiste omavalitsusüksustega, sõlmida ühiste ülesannete täitmiseks lepinguid, moodustada liite ja ühisasutusi, olla sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks.

(1) Vändra vallal on seaduses ettenähtud korras kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud oma vapp ja lipp, mille kasutamine sätestatakse seadusega ning valla põhimäärusega.

(2) Vändra valla vapp on kuldsel kilbil roheline ülalt kuuselõikeline, alt laineline tõusev kaldaala, milles on samasuunaline hõbedane laineline varras. Kilbi värvus viitab Pärnumaale, roheline põllumajandusele, kuuselõige tähistab valla metsarikkusi, lained tähistavad jõgesid. Hõbedane varras sümboliseerib vallamaid ühendavaid teid.

(3) Reprodutseeritavad ja kasutatavad Vändra valla vapi värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama etalonkujutisele.

(4) Vändra valla vapi kujutist kasutatakse

1) Vändra valla lipul;

2) Vändra valla esindusruumides;

3) Vändra vallavalitsuse pitsatite, dokumendiplankide, trükiste, embleemide ning siltide kujunduse elemendina;

4) Vändra valla vapimärgil;

5) suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märgistustel;

6) Vändra valla poolt üleantavatel meenetel;

7) muudel juhtudel vallavanema poolt antud loa alusel.Loa annab vallavanem igal üksikjuhul selleks esitatud kirjaliku loa taotlusel.

(5) Kontrolli Vändra valla vapi kasutamise üle teostab vallavanem.

(6) Vändra valla lipp on ruudukujuline vapilipp suurusega 105x105 cm.

1) Vändra valla lippu ei heisata alaliselt Vändra vallavalitsuse peahoonele. Hoitakse alaliselt istungite ruumis;

2) Vändra valla lippu võib kasutada maakondlikel ja vabariiklikel üritustel kui valda sümboliseeriva sümbolina (nt. rongkäigud, kokkutulekud jm.) vallavanema korraldusel;

3) Vändra valla lipp heisatakse Vändra vallavalitsuse peahoonele valla jaoks pidulikel juhtudel või välisdelegatsioonide vastuvõtu ajaks. Lipp heisatakse päevasel ajal ja kindlaksmääratud tundideks;

4) Vändra valla lipu kasutamisel koos riigilipuga heisatakse valla lipp riigilipust lippude poolt vaadates vasakul;

5) muudel juhtudel võib valla lippu kasutada vallavanema poolt antud loa alusel;

6) hoonete peasissekäigu juures või muus selleks sobivas kohas heisatakse Vändra valla lipp kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Heisatud valla lipul peab lipukanga alumine serv olema maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel;

7) kui Vändra valla lippu kasutatakse vähendatud mõõdus, peab selle kujutise värvus vastama etalonkujutisele.

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käeoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ning nende poolt volitatud esindajad.

(2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

(3) Volikogu võib kehtestada valla esindamise täpsema korra.

(1) Volikogu esimees esindab valda vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele ainuisikuliselt, samuti volikogu või selle esimehe poolt moodustatud esinduse koosseisus.

(2) Vallavalitsust esindab vallavanem vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele ainuisikuliselt.

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

(2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Vändra valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.

(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

(1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel.

(2) Volikogu võib kindlaks määrata oma töökorra.

(3) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(4) Küsitluste läbiviimise vajaduse otsustab volikogu vastavalt oma töökorrale volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel.

(5) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu kehtestatud korrale.

(1) Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist.

(2) Esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele.

(3) Kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele.

(4) Täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(5) Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees.

(1) Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib enda hulgast esimehe ja sekretäri.

(3) Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikme(te)l ja volikogu fraktsiooni(de)l.

(4) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek.

(5) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

(6) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(7) Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

(8) Kandidaatide nimekiri suletakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega.

(1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele kandidaatide esitamise järjekorras.

(2) Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri (kvoorumileht). Volikogu liige saab hääletamise korraldajalt valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli ja hääletamise korraldaja kontrollib, kas kõik istungist osavõtnud volikogu liikmed on saanud hääletussedelid.

(3) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib hääletamise korraldaja valimiskasti ja kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(4) Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl.

(5) Hääletussedelil teeb volikogu liige ringi ümber selle kandidaadi registreerimisnumbrile, kelle poolt ta hääletab. Hääletussedel lastakse valimiskasti isiklikult.

(6) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on rohkem kui ühe kandidaadi registreerimisnumbri ringiga märgistus või kui märgistus on soditud.

(7) Erapooletuks loetakse hääletussedel, kus pole märgistatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit.

(8) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletamise lõppu istungite ruumis.

(9) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamise korraldaja hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(10) Valimistulemused kinnitatakse uue koosseisu volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega ja teiste isikute valimise korral volikogu otsusega.

(11) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse (volikogu esimees, aseesimees, vallavanem) ja teiste isikute valimisel volikogu poolthäälteenamuse.

(12) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

(13) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil.

(14) Istung volikogu esimehe valimiseks kutsutakse kokku kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesoleva põhimääruse § 10 1 ja 10 2 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.

(2) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.

(1) Volikogu aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppu.

(2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast.

(3) Valimine toimub käesoleva põhimääruse §-des 10 1 ja 10 2 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees.

Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esitab volikogu istungile kinnitamiseks päevakorra projekti;

3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist ja menetlemist;

4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust ja suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks;

5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;

6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, käskkirjadele ja teistele volikogu dokumentidele;

8) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;

9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;

10) võtab kodanikke vastu vähemalt kord kuus vallamajas;

11) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;

12) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

Volikogu aseesimees

1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volikogu esimehe enesetaandusel tema kohuseid;

2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

(1) Volikogul on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks tööorganitena alatisi ja ajutisi komisjone, toimkondi ja muude nimedega töögruppe.

(2) Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks.

(3) Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni või tema tegevuste lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni.

(4) Volikogu ajutise komisjoni või töörühma volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel. Volikogu ajutise komisjoni või töörühma moodustamise otsuses sätestatakse selle kooosseis, komisjoni ülesanded ja volituste aeg.

(1) Komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega käesoleva põhimääruse § 10 1 ja § 10 2 sätestatud korras.

(2) Komisjonide koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

(3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(4) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe või aseesimehe.

(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

(2) Komisjoni liige kohustub osalema komisjoni koosolekutel.

(1) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe või aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 37.

(1) Komisjoni esimees

1) juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut;

2) koostab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra;

3) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise;

4) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;

5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul;

6) esindab komisjoni suhetes teiste isikutega;

7) vastutab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise eest, kirjutab alla protokollidele;

8) korraldab komisjoni otsuste täitmist.

(2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees või esimehe poolt volitatud komisjoni liige.

(3) Volikogu komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral on uuel esimehel õigus esitada volikogule kinnitamiseks komisjoni uus koosseis.

(1) Volikogu alatised komisjonid on: revisjonikomisjon; eelarve- ja majanduskomisjon ja muud volikogu poolt oma volituste ajaks moodustatud komisjonid.

(2) Volikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alalisi komisjone igal ajal.

(1) Kontrollib

1) pidevalt vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele vähemalt üks kord aastas;

3) valla nimel sõlmitud lepingute täitmist;

4) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(2) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(1) Revisjonikomisjonil on õigus

1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

(2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Tööplaani kinnitab revisjonikomisjon oma koosolekul.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(5) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Üldjuhul esitab revisjonikomisjon aruande revisjonikomisjoni tegevusest samal istungil koos majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega.

(6) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel kahe nädala jooksul pärast selle volikogu istungile esitamist.

(1) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.

(2) Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Aruanne koostatakse kirjalikult. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(1) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(2) Revisjonikomisjoni liikmetel on temale antud ülesannete täitmisel õigus

1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;

2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse materiaalsete väärtuste juurde.

(1) Komisjoni moodustab ning selle esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, kes on selleks nõusoleku andnud. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel.

(2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte.

(4) Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud.

Komisjon lähtub oma tegevuses seadustest, Vändra valla õigusaktidest ja volikogu poolt kinnitatud volikogu töökorrast.

(1) Volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse hiljemalt 7.päeval pärast istungit või koosolekut väljapanekuga vallasekretäri juures ja valla kodulehel ning on kättesaadavad kõigile isikutele.

(2) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid ning lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse.

(1) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

(2) Vallavalitsuse moodustab ning esitab volikogule ametisse kinnitamiseks vallavanem.

(3) Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul arvates volikogu esimesest istungist volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja arvulise koosseisu kohta ning vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

(4) Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks.

(5) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast.

(6) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(7) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

Vajadusel täiendada või muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad vallavalitsuse liikmed või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks.

Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt

1) isikliku avalduse alusel;

2) vallavanema esildisel;

3) umbusalduse avaldamise korral;

4) teovõimetuks tunnistamisel;

5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

6) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;

7) tema surma korral.

(1) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

(2) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(3) Vallavalitsus

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;

4) kinnitab ametisse vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid;

5) töötab välja valla arengukava ja eelarvestrateegia;

6) koostab valla eelarve eelnõu, esitab selle volikogule kinnitamiseks ning kindlustab eelarve täitmise;

7) korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust;

8) korraldab valla omanduses olevate asutuste tegevust;

9) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist;

10) vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist;

11) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud vallavalitsusele.

(4) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(5) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(6) Vallavalitsus tagab volikogu otsuste täitmise, kui seadusest ega volikogu aktist ei tulene teisiti.

(7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused ning istungite protokollid avalikustatakse ja on kättesaadavad kõigile isikutele käesolevas põhimääruses kehtestatud korras.

(1) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(2) Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(3) Vallavanema ja vallavalitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mis toimub reeglina kahe nädala tagant.

(2) Vallavalitsusel on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks komisjone.

(3) Volikogu võib kehtestada täpsema vallavalitsuse töökorra.

(1) Komisjon lähtub oma tegevuses seadustest ning Vändra valla õigusaktidest.

(2) Komisjoni tegevusvaldkond ning peamised õigused ja kohustused määratakse korraldusega, millega komisjon moodustatakse.

(3) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte.

(4) Vallavalitsuse komisjonid on vallavalitsuse ees aruandekohustuslikud.

(1) Vallavalitsuse kui ametiasutuse juht on vallavanem.

(2) Vallaametnike tööülesanded, õigused ja kohustused reguleerib vallavanem ametijuhenditega, abiteenistujate tööülesanded, õigused ja kohustused töölepingutega.

(3) Asutusesiseseks töökorralduseks annab vallavanem käskkirju.

(1) Vallavalitsuse istungite ja komisjoni koosolekute protokollid avalikustatakse hiljemalt 7.päeval pärast istungi või koosoleku toimumist väljapanekuga vallasekretäri juures ja valla kodulehel ning on kättesaadavad kõigile isikutele.

(2) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavanem on vallavalitsuse juht.

(2) Vallavanema valib volikogu ja tema volitused kehtivad volikogu järgmise koosseisu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevani, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(3) Vallavanema staatuse, tööülesanded, õigused ja kohustused võib volikogu täpsemalt määratleda vallavanema statuudiga.

(1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel kuni neljaks aastaks.

(2) Vallavanemaks võib volikogu valida ja vallavalitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(3) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(4) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 10¹ ja 10² sätestatud korras.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(7) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil. Uus istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul eelmisest istungist arvates.

(8) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus.

(2) Kõik muud seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

(3) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes

1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse koosseisu;

2) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

3) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt vallavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale;

4) juhib vallavalitsuse istungeid;

5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

6) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes

1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;

2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;

3) annab käskkirju vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks;

4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate ja töötajate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;

5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

(4) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.

(5) Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks.

(6) Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem esindab valda kohtus ilma erivolituseta.

(7) Vallavanem täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(1) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(2) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi eelmises lõikes nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning lisaks kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

(3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

(4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.

(1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige, vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige.

(2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».

(3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, millal vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud valitsuse liige valitsuse korralduse alusel.

Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.

(2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

(2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(1) Valla eelarve koostatakse kassapõhiselt ja see koosneb järgmistest osadest: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.

(2) Valla eelarvet menetletakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud Vändra valla eelarvekorralduse korra alusel.

(1) Vallas kehtivad arengukavad on

1) Valla arengukava;

2) Valdkonna arengukava;

3) Hallatava asutuse arengukava;

4) Piirkonna arengukava

(2) Volikogu kehtestab arengukavade koostamise täpsema korra.

(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Valla arengukava koostatakse kogu Vändra valla territooriumi kohta.

(3) Arengukava lahutamatuks ja kohustuslikuks osaks on eelarvestrateegia.

Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel ning kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimisel.

(1) Valdkonna arengukava on valla arengukavast lähtuv dokument, mis käsitleb valla arengukavast tulenevalt ühte tegevusvaldkonda.

(2) Valdkonna arengukavad on valla arengukava osad.

(3) Seadusega kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad on

1) Jäätmekava – käsitletakse jäätmehoolduse olukorda vallas, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava on valla arengukava osaks, kuid kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates.

2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava – käsitleb ehitiste ja seadmete süsteemi arendamist, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine.

(1) Hallatava asutuse arengukava käsitleb konkreetse asutuse tegevust, püstitatud eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste määramist ja korraldamist.

(2) Hallatava asutuse arengukava koostamine on kohustuslik valla haridusasutustele.

Piirkonna arengukava käsitleb Vändra vallas asuva küla või külade grupi tegevust, püstitatud eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste määramist ja korraldamist.

Valla arengukava peab olema kooskõlas seadusega kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga. Muud käesolevas peatükis sätestatud arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga.

(1) Planeerimisel tuleb tagada säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid. Planeerimisel tuleb arvestada

(2) Planeerimist korraldatakse Vändra vallas ehitumääruses sätestatu alusel.

(1) Volikogu annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

(2) Määruse või otsuse eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda

1) volikogult;

2) volikogu komisjonilt;

3) volikogu liikmelt;

4) vallavalitsuselt;

5) vähemalt ühelt protsendilt hääleõiguslikest Vändra valla elanikest.

(3) Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja.

(1) Volikogu õigusaktid võetakse vastu volikogu istungil.

(2) Volikogu õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga otsused, avalikustatakse vastuvõtmise päevale järgneval päeval väljapanekuga vallasekretäri juures ja on kättesaadavad kõigile isikutele.

(3) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(5) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks

1) pärast volikogu vastuvõetud õigusaktide väljapanekut vallasekretäri juures ja valla kodulehel.

2) volikogu protokoll avalikustatakse hiljemalt 7.tööpäeval peale volikogu istungit vallasekretäri juures.

(6) Arengukavade ja planeeringute muutmise eelnõud avalikustatakse enne nende vastuvõtmist seaduses sätestatud korras.

(7) Õigusakti muudab, tunnistab kehtetuks või tühistab selle akti vastu võtnud organ, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Vallavalitsus annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(2) Määruse või korralduse eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda

1) volikogult;

2) vallavalitsuselt;

3) huvitatud isikult;

(3) Eelnõu valmistab ette ja esitab istungi päevakorda ametnik, kelle töövaldkonda teema kuulub.

(4) Eelnõu kannab istungil ette ning põhjendab selle õigsust ja vajalikkust eelnõu ettevalmistaja või tema töövaldkonda juhtiv vallavalitsuse liige või vallasekretär.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu vallavalitsuse istungil.

(2) Vallavalitsuse õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga korraldused, avalikustatakse vastuvõtmise päevale järgneval päeval väljapanekuga vallasekretäri juures ja on kättesaadavad kõigile isikutele.

(3) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(5) Vallavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast vastuvõetud õigusaktide väljapanekut vallasekretäri juures ja valla kodulehel.

(6) Määruste ja korralduste ärakirjad saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

Vallavalitsus korraldab ja kontrollib pidevalt valla õigusaktide täitmist, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti.

Vändra valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseis häälteenamusega.

Põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.