Laimjala osavalla põhimäärus

(1) Osavalla nimi on Laimjala osavald (edaspidi osavald).

(2) Osavald on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

(3) Osavalla haldusterritoorium on ühinenud Laimjala valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Laimjala valla piir.

(1) Osavallal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana.

(2) Osavalla vappi on lubatud kasutada

1) osavallakogu dokumentidel;

2) osavalla autasudel ja meenetel;

3) muudel juhtudel kooskõlastatult osavallakoguga.

(3) Osavalla lippu on lubatud kasutada

1) piirkonna üritustel;

2) valla üritustel piirkonda esindades;

3) muudel juhtudel kooskõlastatult osavallakoguga.

(1) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras .

(2) Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga.

(1) Osavallakogul on vähemalt 5, aga mitte rohkem kui 11 liiget. Osavallakogu liikmete arvu otsustab osavallakogu ettepanekul volikogu 90 päeva enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse osavallakogu liige. Sellisel juhul on osavallakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks osavallakogu töös.

(3) Osavallakogu koosneb järgmiste huvigruppide esindajatest

1) osavalla haldusterritooriumi mittetulundusühingud;

2) asustusüksused;

3) noored vanuses 16-26 aastat;

4) eakad;

5) osavalla haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtjad;

6) osavalla haldusterritooriumil asuvates haridusasutustes õppivate laste vanemad;

7) osavalla haldusterritooriumil asuvate valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid.

(4) Iga huvigrupp nimetab osavallakogu liikmeks ühe esindaja ja ühe asendusesindaja.

(5) Kui esindaja või asendusesindaja volitused lõpevad nimetab huvigrupp uue esindaja või asendusesindaja.

(6) Huvigrupi koosoleku kutsub kokku ja viib läbi osavalla haldusterritooriumil asuv teenuskeskus koostöös huvigrupi esindajatega.

(7) Osavallakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses tema surmaga, tagasiastumisega või elukoha muutusega. Tagasiastumisel esitab osavallakogu liige avalduse osavallakogu esimehele.

(1) Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast.

(2) Osavallakogu esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletamisel osavallakogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Osavallakogu uue koosseisu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab vallavalitsus.

(4) Osavallakogu esimees

1) esindab osavallakogu vastavalt valla põhimäärusega ning käesoleva põhimäärusega antud pädevusele;

2) kutsub Saaremaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) esindajaid osavallakogu koosolekutele ja edastab valitsusele vajaliku informatsiooni;

3) koostab osavallakogu koosoleku päevakorra projekti arvestades volikogu, valitsuse ja osavallakogu liikmete ettepanekuid;

4) kutsub kokku osavallakogu koosoleku;

5) juhatab osavallakogu koosolekut ja lahendab koosolekul tekkivaid küsimusi;

6) allkirjastab osavallakogu ettepanekud, algatused, järelpärimised, muud kirjad ja koosoleku protokollid;

7) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjoni või valitsuse istungil või volitab selleks teisi osavallakogu liikmeid;

8) esindab osavallakogu osavallakogude ja kogukonnakogude ümarlaua töös;

9) esitab volikogule tegevuse aruande.

(5) Osavallakogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

(6) Osavallakogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab osavallakogu esimeest vanim kohal olev osavallakogu liige.

(1) Osavallakogu otsustuspädevuses on

1) arvamuse andmine piirkonna kodanikuühenduste projektitoetuste määramisel;

2) kandidaadi nimetamine piirkonnas tegutsevate valla ametiasutuse hallatavate asutuste hoolekogudesse ja nõukogudesse;

3) osavalla territooriumil asuva teenuskeskuse juhataja kandidatuuri kooskõlastamine;

4) ettepaneku tegemine osavallakogu järgmise koosseisu liikmete arvu osas.

(2) Osavallakogule esitatakse seisukoha andmiseks

1) valla üldplaneering;

2) valla eelarvestrateegia, arengukava ning valdkondlikud ja piirkondlikud arengu- ja tegevuskavad;

3) teede investeeringute kava;

4) osavallakogu põhimääruse muutmise ettepanekud.

(3) Osavallakogul on õigus

1) teha ettepanekuid valla eelarvestrateegiasse, arengukavasse ning valdkondlikesse ja piirkondlikesse arengukavadesse piirkonna arenguprioriteete puudutavates osades, sh tegevus- ja investeeringute kavasse;

2) avaldada arvamust ja teha ettepanekuid valitsusele ja volikogule kohaliku elu küsimustes;

3) avaldada arvamust piirkonnas asuvate valla ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse ja kohalike teenuste kvaliteedi kohta;

4) teha kohaliku elu küsimustes valitsusele ja volikogule algatusi õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, mis võetakse arutusele valitsuses või volikogus hiljemalt kahe kuu jooksul;

5) teha valitsusele kirjalikke järelpärimisi, millele vastatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul;

6) algatada osavaldade ühinemine ja nende ühiskoosolekute kokkukutsumine.

(4) Osavallakogule edastatakse informatsioonina

1) volikogu ja valitsuse õigusaktid ning nende eelnõud, mis puudutavad osavalla haldusterritooriumi elukorraldust ja juhtimist;

2) osavalla haldusterritooriumil asuvate valla ametiasutuse hallatavate asutuste eelarve eelnõud;

3) osavalla haldusterritooriumi puudutavad detailplaneeringud;

4) osavalla haldusterritooriumi avaliku ruumi arendamisega seotud ehitusprojektid;

5) osavalla haldusterritooriumi ühistranspordi sõiduplaanid ja nende muudatused;

6) muud vajalikuks peetavad kohalikku elukorraldust ja juhtimist puudutavad dokumendid ja informatsioon.

(5) Osavallakogul on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks.

(1) Osavallakogu töövorm on koosolek. Koosoleku päevakorra koostab, kutsub kokku ja seda juhatab osavallakogu esimees.

(2) Koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku toimumise aeg ja koht peavad olema teatavaks tehtud valla veebilehel ja liikmetele elektronkirjaga vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist.

(3) Osavallakogu koosolekud on avalikud. Koosoleku võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam osavallakogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Osavallakogu koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole osavallakogu liikmetest. Kui osavallakogu liige ei saa koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik osavallakogu liikme õigused ja kohustused.

(5) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha

1) osavallakogu liikmed;

2) vallavanem või tema asendaja;

3) volikogu esimees või tema asendaja.

(6) Päevakorra projektis märkimata küsimusi saab päevakorda võtta osavallakogu koosseisu häälteenamusega.

(7) Osavallakogu koosoleku päevakord kinnitatakse osavallakogu poolthäälteenamusega.

(8) Osavallakogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise tagab osavalla haldusterritooriumil asuva teenuskeskuse juhataja. Protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistris.

(9) Osavallakogu töö korraldamiseks ruumid ja tehnilise teenindamise tagab osavalla haldusterritooriumil asuv teenuskeskus.

(10) Osavallakogu töö aruanne esitatakse volikogule igal aastal hiljemalt 1. veebruariks. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitatakse aruanne hiljemalt 1. oktoobriks. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Otsustuse vastuvõtmiseks võib osavallakogu esimehe ettepanekul korraldada osavallakogu koosoleku elektrooniliselt.

(2) Koosoleku elektroonilisel korraldamisel saadab osavallakogu esimees osavallakogu liikmetele elektronkirjaga päevakorra ja muud asjakohased materjalid, määrates ära ka hääletamise tähtaja.

(3) Osavallakogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) osavallakogu esimehele elektronkirjaga ning need lisatakse koosoleku protokollile.

Osavallakogu võib teha koostööd teiste osavalla- ja kogukonnakogudega nende pädevuses olevate küsimuste arutamiseks ja ühtsete seisukohtade kujundamiseks.

(1) Osavald likvideeritakse volikogu otsusega.

(2) Osavalda ei või likvideerida enne ühinemislepingu kehtivusaja lõppu, välja arvatud osavallakogu taotlusel.

(1) Saaremaa Vallavolikogu I koosseisu volituste perioodil on osavallakogus 7 liiget, millele lisanduvad käesoleva määruse paragrahvi 4 lõike 2 alusel osavalla elukohajärgsed volikogu liikmed.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.