Ridala valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Ridala vald raamatupidamiskohuslasena korraldab valla munitsipaalasutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust Ridala Vallavalitsuse kaudu tsentraliseeritult.

(2) Ridala valla munitsipaalasutusteks on Ridala Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi nimetatud ka ametiasutus, vallavalitsus) ja järgmised valla ametiasutuse hallatavad asutused, kes ei oma iseseisvat raamatupidamist (edaspidi koos nimetatud asutused)

1) Ridala Põhikool;

2) Uuemõisa Lasteaed-Algkool;

3) Uuemõisa Raamatukogu;

4) Ridala Raamatukogu;

5) Asuküla Raamatukogu.

(1) Ridala valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi nimetatud sise-eeskiri) eesmärgiks on Ridala valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud omavalitsus) raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi nimetatud RTJ) ja Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi nimetatud üldeeskiri).

(3) Sise-eeskirja täiendavad Ridala Vallavolikogu määrused ja otsused, Ridala Vallavalitsuse määrused ja korraldused ning vallavanema ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide käskkirjad.

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse Ridala valla munitsipaalasutuste ühtsele tsentraliseeritud raamatupidamisele.

(2) Sise-eeskiri reguleerib Ridala valla munitsipaalasutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.

(4) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Ridala valla munitsipaalasutuste tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale.

(1) Asutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mis koosneb järgmistest koodidest

1) kontode koodid;

2) tehingupartnerite koodid;

3) tegevusalade koodid;

4) allikate koodid;

5) rahavoo koodid;

6) artikkel.

(2) Vastavalt üldeeskirja nõuetele tuleb lisada valitud kontole tehingupartneri (TP), tegevusala (TT), allika (A) või rahavoo (RV) kood, so kokku kontokombinatsioon.

(3) Täiendavalt on kasutusele võetud järgmised allkontod

1) kontole 100000 kassa

1000001 erivahendite kassa

2) kontole 100100 arvelduskonto SEB Pangas

1001001 arvelduskonto SEB Pangas erivahendid

1001002 arvelduskonto SEB Pangas

1001005 arvelduskonto SEB Pangas koolid

1001009 arvelduskonto Danske Pangas

(1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kontoplaani järgi.

(2) Konsolideeritud saldoandmik on üldeeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.

(3) Ühist tehingupartneri koodi omavad avaliku sektori üksused esitavad ühise konsolideeritud saldoandmiku.

(4) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina.

(5) Saldoandmiku infosüsteemi kasutamiseks väljastab Rahandusministeerium avaliku sektori üksusele selleks vajalikud õigused ja paroolid.

(6) Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaane koode, parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideeritavatel üksustel on lisaks õigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samuti koostada konsolideerimisgrupi konsolideerituid aruandeid.

(7) Ametiasutus esitab saldoandmikud iga kuu kohta kasvavalt aasta algusest, tütarettevõte iga kvartali kohta kasvavalt aasta algusest.

(8) Saldoandmikud esitatakse aruandekuule või -kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.

(9) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi kuni järgmise aasta 31. märtsini. Peale 31. märtsi kuni 30. aprillini saab korrigeerimisi teha ainult Rahandusministeeriumi loal.

(10) Kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema mõju all olevate sihtasutuste, tütarettevõtete saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0-5, elimineeritakse.

(1) Omavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Ridala valla majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne.

(1) Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi.

(2) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(3) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud raamatupidamise korras.

(2) Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamistarkvara "TRESOOR" abil. Palgaarvestus toimub personaliprogrammi HRM Plus abil.

(3) Kasutusele on võetud OMNIVA e-arvete keskus ostuarvete sisestamiseks ja kinnitamiseks.

(4) Ametiasutuse ja asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(5) Ridala valla ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(6) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest

1) majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;

2) jätkuvuse printsiip - raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;

3) arusaadavuse printsiip - raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;

4) olulisuse printsiip - raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;

5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip - raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;

6) tulude ja kulude vastavuse printsiip - aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;

7) objektiivsuse printsiip - raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;

8) konservatiivsuse printsiip - raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;

9) avalikustamise printsiip - raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;

10) sisu ülimuslikkuse printsiip - majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

(7) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.

(1) Vara kajastatakse raamatupidamistarkvara “TRESOOR” varade menüüs eraldi ametiasutuse ja iga ametiasutuse hallatava asutuse vastutava isiku ja asutuse tegevusala koodiga ning kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Ridala valla vara antakse kasutusvaldusse lepingute alusel valla huvides tegutsevatele mittetulundusühingutele ja seltsingutele Ridala vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.

(3) Nõuded kajastatakse üldjuhul ametiasutuse, kes esindab Ridala valda nõude sissenõudmisel, raamatupidamises.

(4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(5) Laenukohustusena kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

(6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.

(1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa-, kui tekkepõhiselt.

(2) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele.

(3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse valla tuludena, nende arvel tehtud kulud lülitatakse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.

(5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol olenemata käibemaksu tagasisaamisest.

(6) Kulude arvestust peetakse iga asutuse lõikes eraldi, kusjuures kord kuus tehakse kassaliste kulude väljatrükid raamatupidamise programmist “TRESOOR”, millistest ühe eksemplari saavad asutuste juhid informatsiooniks endale.

(7) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artikleid üldeeskirjas kehtestatud nomenklatuuris. Täpsema informatsiooni saamiseks võib kulu- ja tuluartikleid laiendada.

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7)

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit.

(2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt

(4) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem, kultuuri- ja haridusnõunik, sotsiaalnõunik ja volikogu kuludele volikogu esimees või aseesimees.

(5) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik.

(6) Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisust.

(7) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi

1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;

2) tekkepõhine periood;

3) saaja andmed, sh. juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

(8) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Elektrooniliste ülekannete tegemiseks jaotatakse õigusel sel juhul nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannet sisestav isik olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka asutuse juht.

(9) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning tulevaste rahavoogude planeerimiseks.

(10) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

(11) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad sissetulekute algdokumendid (edaspidi nimetatud tuludokumendid) liigituvad

1) klientidele esitatud nõuetekohased arved;

2) muud tulude algdokumendid, sh lepingud;

3) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad dokumendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastanud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks;

4) sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid;

5) raamatupidamisõiendid.

(12) Valla majandustehingute kirjendamise aluseks olevad väljamineku- ja muude kulude algdokumendid (edaspidi nimetatud kuludokumendid) liigituvad järgmiselt

1) hankijate poolt esitatud arved;

2) muud kuluaruanded, sh sotsiaaltoetuste väljamakse koonddokumendid;

3) ettemaksude, finantstoetuste lepingute, vallavalitsuse korralduste, volikogu otsuste, asutuste juhtide käskkirjade või nende alusel koostatud kulude algdokumendid

4) ettemaksude ja lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid;

5) töötasu ja sellega kaasnevate maksude koonddokumendid;

6) põhivara amortisatsiooni kanded varaobjekti vastuvõtmisel kehtestatud amortisatsiooninormide põhjal;

7) raamatupidamisõiendid.

(1) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse failina.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

(4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi "TRESOOR", kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad

1) pearaamat;

2) pank/kassa;

3) arveldused;

4) ostureskontro;

5) müügireskontro;

6) palk;

7) põhivara;

8) eelarve.

(7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid

1) kontotehingud;

2) kassaraamat;

3) hankijate kanded;

4) ostjate kanded;

5) palgalehed;

6) tasuliikide tabelid;

7) palgalipikud;

8) saldoandmikud.

(8) Programmist tehakse igas tehingu liikumise päevas pangatehingud.

(9) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid

1) põhivarade nimekiri;

2) bilansiväliste varade nimekiri (Exeli tabelid).

Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaegEsitaja Tööaja arvestuse tabelid igakuuliselt 3 tööpäeva enne palga väljamaksetallasutused Töövõtu- ja muud käsunduslepingud palga maksmiseks igakuuliselt 3 tööpäeva enne palga väljamaksetallasutused Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne väljamaksmist allasutused Ostu-müügi-, laenu- jms lepingud 7 päeva jooksul peale lepingu sõlmimistallasutused Sõiduleht ja sõidupäevik igakuuliselt järgneva kuu 3. tööpäevaksallasutused Lähetuskulude aruanded 5 päeva jooksul pärast lähetusest saabumistlähetatu Sularaha arved ja tšekid kohe pärast dokumendi saamist ja kinnitamistvolitatud isik Hankijate arved kohe pärast arve saabumist ja kinnitamistvolitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 päeva jooksul peale akti kinnitustkomisjoni esimees Kassa dokumendidtehingu toimumise päevalraamatupidaja Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne väljamaksmistsotsiaalnõunik Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjad, laste kohalkäimise nimekirjad igakuuliselt 5. tööpäevalallasutused Puhkuste ajakavad iga aasta 31. märtsiksallasutused Elektriarvestite näidudigakuuliselt 1. tööpäevalregistripidaja

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas vastutava isiku kontrolli all olevas lukustatud šeifis.

(2) Pangaoperatsioone teostatakse elektrooniliselt vastavate PIN-koodide olemasolul. Maksukorraldused valmistab raamatupidamiseprogrammis ette raamatupidaja. Maksekorraldused impordib pearaamatupidaja. Pearaamatupidaja kasutab maksukorralduste kinnitamiseks PIN- koode.

(3) Internetipanga kasutamisel ei trükita maksekorraldusi paberile, vaid esimese allkirjaõigusega isik annab oma kinnituse kuludokumendile OMNIVA-s ja teisel allkirjaõigusega isikul on raha ülekandmiseks vajaliku parooli kasutamise õigus. Täiendavalt kinnitatakse elektroonilised maksekorraldused vastavalt käesolevale sise-eeskirjale.

(4) Ametiasutuse hallatavate asutuste kuludokumentide kinnitamise õigsus on asutuse juhil, kes vastutab kulu teostamise eelarve järgi.

(1) Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, so eurodes.

(2) Maksimaalseks kassalimiidiks on 700 eurot.

(3) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja.

(4) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente

1) kassa sissetuleku order;

2) kassa väljamineku order;

3) kassaraamat.

(5) Kassa väljamineku orderi kinnitavad vallavanem ja pearaamatupidaja.

(6) Kassa sissetuleku ja väljamineku orderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(7) Ametiasutuse hallatavatest asutustest nimekirja alusel laekuv toiduraha jm tuuakse kuu lõpul ametiasutuse kassasse või makstake pangaarvele, kus raamatupidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi.

(8) Ametiasutuses sisestab raamatupidaja sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi “TRESOOR”. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kassaraamat trükitakse välja üks kord kuu lõpus.

(9) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega.

(10) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda kulutaja pangaarvele.

(1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.

(3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille makse tähtaeg on ületatud

1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses (üldeeskiri § 37).

(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht.

(5) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Ridala vallavara valitsemise sätestatud korras.

(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa väiksem kui 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), so põhivara kapitaliseerimise alampiir. Ettemaksed tulevaste perioodide eest aasta lõpus inventeerida.

(1) Lähetuse kulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud ja allasutuse juhi poolt kinnitatud lähetusaruanne. Ametiasutuse hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem. Käskkirja ja otsuse tegemisel juhindutakse kehtivast seadusandlusest.

(2) Lähetus hõlmab nii tööalaseid kui ka koolituslähetusi.

(3) Vallale kuuluvate ametiautode ja isiklike sõidukite kasutamine ning arvlemine toimub Ridala Vallavolikogu otsuste ja Ridala vallavanema käskkirjade alusel.

(1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupa ega teenuseid.

(2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks

1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele va toetused ettevõtluseks;

2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused. Sihtfinantseerimise liigid on: a) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, (v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaistele sihtfinantseerimistele, kuna toetuse saamise tingimused näevad ette Eesti avaliku sektori kaasfinantseerimise teatud ulatuse toetuse kogumahust. Kaasfinantseerimine võib sealjuures toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksuse tegevuskulude kaasfinantseerimiseks arvestamisena ja b) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine;

3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.

(3) Riigieelarveseaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks.

(4) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

(1) Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tütarettevõtjad kajastavad sihtfinantseerimisi brutomeetodil.

(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansivälised kontod 911010 ja 912010).

(3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse Liides sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustuste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.

(2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555).

(3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepinguline summa on väiksem § 27 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502.

(2) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühma 257) või tuluna kontogrupp 3502 ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

(3) Kui avaliku sektori üksusel on kindel kavatsus toetuse andmise kaudu teatud projekti elluviimiseks, ta kavandab selleks jätkuvalt iga-aastaseid toetusi ning on tekitanud toetuse saajas põhjendatud ootuse toetuse saamiseks, kajastatakse toetuse andmise kohustused samal perioodil, kui toetuse saaja kajastab põhivara soetust, sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks (D 450200 K 203550 lühiajaline kohustus, K 253550 pikaajaline kohustus). Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, kajastab ta samal ajal sihtfinantseerimise nõuet (D 103556 lühiajaline nõue, D 153556 pikaajaline nõue K 350200 või K 257000). Sihtfinantseerimise kajastamiseks esitab toetuse saaja vähemalt iga kvartali lõpu seisuga toetuse andjale andmed põhivara soetamise kohta vastava kvartali jooksul. Kui selgub, et toetuse andmisest loobutakse, võetakse seni arvestatud nõuded ja kohustused tagasi. Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimiseleping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvaks finantseerimiseks, samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.

Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud või antud.

(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja tulud maksukulu kontole.

(2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ilma käibemaksuta ei ületa 2 000 eurot.

(3) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse ametiasutuses. Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse.

(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontorühmas 500 perioodis, mille eest kulu arvestati ja maksukulu kontorühmas 506 ning füüsiliste isikutele tehingupartneri koodiga 800699.

(2) Kontogruppi 2030 kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohuslasel ettemaks, peab see kajatama kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaardil näidatud ettemaksu saldoga.

(3) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest see oli arvestatud.

(4) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Ridala Vallavolikogu või Ridala Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

(5) Palgaarvestus sisaldab

1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes;

2) puhkusetasu arvestust;

3) ühekordsete väljamaksete arvestamist;

4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasude arvestamist;

5) maksete kinnipidamist;

6) muid vabatahtlike kinnipidamisi palgast;

7) arvestatud tasude kuukoondite tegemist.

(6) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega teenistuja pangakontole või sularahas ametiasutuse kassast 25. kuupäeval Ridala Põhikooli ja Uuemõisa Lasteaed- Algkooli teenistujatele, 28. kuupäeval teistele vallavalitsuse teenistujatele. Teenistujal on õigus avanssi saada kuni poole kuupalga ulatuses suulisel etteteatamisel kuu keskel.

(7) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid.

(8) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole teenistujaga teisiti kokku lepitud.

(9) Lõpparve teenistuja töölt/teenistusest vabastamisel makstakse välja seaduses sätestatud tähtaegadel.

(10) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimine kontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena).

(11) Maksud ja maksed peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

(12) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja asutuste tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse pearaamatupidaja ja ametiasutuse juhi poolt. Teenistujale antakse teatis temale arvutatud palga koostisosade, kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

(13) Haiguslehed täiendatakse ja edastatakse elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee.

(14) Maksu- ja Tolliameti elektroonilises töötamise registris teevad täiendusi ja muudatusi ametiasutuse registripidaja-referent ja asutuste juhid.

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses kontorühmas 154, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont, hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

(2) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

(3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus.

(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates põhivara kapitaliseerimise alampiirist 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest kontorühmas 155 ja 156.

(2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust ametiasutuse ja asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik

4) inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral;

6) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

7) amortisatsiooni kehtiv norm;

8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(2) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates põhivara kapitaliseerimise piirist (ilma käibemaksuta).

(3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(4) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(2) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes heast raamatupidamise tavast ja vara kasulikust elueast.

(3) Teed kajastatakse kogumina, raamatupidamise programmis on igal teel oma number, mis on kooskõlas teede registri numbriga.

(4) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised

1) hooned 3,3 %

2) eluhooned 2,0 %

3) korterid 3,3 %

4) teed 12,5 %

5) platsid 10,0 %

6) sadamad 6,0 %

7) spordi- ja mänguväljakud 6,6 %

8) tänavavalgustusliinid 4,0 %

9) pumbamajad 10,0 %

10) masinad ja seadmed 10,0 %

11) transpordivahendid 20,0 %

12) arvutustehnika 20,0 %

13) kontoritehnika 20,0 %

14) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20,0 %

(5) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.

(6) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.

(7) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.

(8) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastava muudatuste tegemiseks.

(9) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(10) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.

(11) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §-st 45 ja § 54 lõikest 5.

(12) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses arvete või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel.

(13) Põhivara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja mahakandmine toimub vastavalt Ridala vallavara valitsemise korras sätestatule.

(1) Immateriaalse põhivara korraldamisel lähtutakse RTJ 5 sätestatust.

(2) Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses kontorühma 155 ja 156.

(3) Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisväljaminekuid, koolitusega seotud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ja kolimise ning ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena.

(4) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas aktid arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel.

(5) Juhul, kui vara omab nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab.

(6) Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.

(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.

(2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(3) Aruandekohuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on üle 500 euro kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini 5 000 eurot ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

(2) Alates 200 euro maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli, IT-alase tehnika ja rendile antud vara kohta.

(3) Väheväärtuslik vara kantakse kuludesse soetamise hetkel ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt.

(4) Raamatupidamises peetakse arvestust koguseliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(5) Väheväärtuslik vara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel.

(6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vastavalt Ridala vallavara valitsemise korras sätestatule.

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3) Igakuuliselt tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga vastava teatise järgi. Kuu jooksul toimunud liikumiste kohta tehakse kanded pearaamatus.

(4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või Rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga.

(5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

(6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad

1) materiaalne ja immateriaalne vara;

2) kinnisvarainvesteeringud;

3) varud;

4) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

5) kohustused ja saadud ettemaksud;

6) sularahakassa;

7) pangakontode saldode võrdlus;

8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

9) bilansivälised varad;

10) muud varad.

(7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

(9) Inventeerimiskomisjonid moodustatakse vallavanema käskkirjaga. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas.

(11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid.

(1) Kassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse teenistujatest moodustatud komisjon.

(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (lisa 1), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate teenistujate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse raamatupidamise programmi "TRESOOR" väljavõtte trükkimisega.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allhindluse kajastamine;

3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5) Varude inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga moodustatud inventuurikomisjon. Teiste väiksemate asutuste inventuurikomisjon moodustatakse ametiasutuse juhi (vallavanem) käskkirjaga. Inventuurikomisjoni töösse kaasatakse asutuste teenistujaid.

(6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;

7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;

8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

(7) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud

1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerinud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust;

3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidamisüksus materiaalse põhivara reguleerimiskanded.

(8) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

3) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamise andmetega;

4) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine;

5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega.

(9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

(10) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

(11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventuurikomisjoni koostatud lõppakti alusel.

(12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mitteavastamisel - vastavalt Ridala vallavara valitsemise korras sätestatule.

Struktuuritoetus on vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusele rahaline abi, mida antakse toetuse saaja või partneri abikõlblike kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest vahenditest, juhul kui see on meetme või meetme tegevuse eelarves ette nähtud.

Vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 on toetuse saaja kohustatud eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode.

Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm (3) aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Ridala Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

(1) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alatiselt.

(2) Isikukontokaarte säilitatakse viiskümend (50) aastat.

(3) Muid raamatupidamisdokumente säilitatakse raamatupidamise seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. e-Arvekeskuses olevate elektrooniliste ostuarvete 7-aasta pikkuse säilitamise eest vastutab operaatorfirma.

(4) Struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega aastatel 2007-2013 seotud originaaldokumente säilitatakse iga projekti kohta eraldi aastani 2025. Aastatel 2014-2020 struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse vastavalt kehtestatud regulatsioonile, kuid mitte vähem, kui raamatupidamise seadus sätestab.

(5) Projekti dokumentide originaale (mida hoitakse alles kauem) arhiveeritakse koos teiste originaaldokumentidega ning säilituskaustadele on peale kirjutatud pikem säilitusaeg.

Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid

1) D – deebet;

2) K – kreedit;

3) TP – tehingupartneri kood;

4) TT – tegevusala;

5) A – allikas;

6) R – rahavoo kood;

7) Art – artikkel.

Ridala Vallavalitsuse 11. septembri 2014. a määrus nr 1 “Ridala valla raamatupidamise sise-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.