Tabivere valla põhimäärus

Tabivere valla põhimääruses sätestatakse

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla esindamise kord;

6) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;

7) vallavara valitsemise üldine kord;

8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise ning täitmise kontrolli täpsem kord;

9) teenistusliku järelevalve teostamise kord.

(1) Tabivere valla (edaspidi vald) esinduskogu on Tabivere Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud.

(2) Tabivere Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Valla lipp on ruudukujuline vapi lipp, mille keskel paikneb valla vapi keskne motiiv – hanesulg ristatud mõõgaga. 4/5 lipu ülaosast on roheline ja 1/5 lipu alaosast on valge lainelõikeline horisontaalpind. Lipu normaalsuurus on 105x105 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 1:1 ühikut.

1) Valla lipu etalonkujutist säilitab vallavalitsus vallavalitsuse hoones.

2) Valla asutuste lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla lipuga. Valla lipu etalonkujutis on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantseleis 08. märtsil 1996.

3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(2) Valla vapp on rohelise, hõbedase, lainelise tüvimikuga kilp, millel ristatud hanesulg mõõgaga, teravik paremale.

(3) Valla vapi etalonkujutist säilitab vallavalitsus vallavalitsuse hoones. Valla vapi etalonkujutis on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantseleis 08. märtsil 1996.

(1) Valla lipu kasutamise kord

1) Valla lippu kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel, samuti valla, Jõgeva maakonna ja üleriigilistel tähtpäevadel.

2) Valla lippu koos riigilipuga kasutades asetatakse riigilipp lippude poolt vaadates paremale.

3) Vallaelanikel on õigus kasutada hoonetel valla lippu koos riigilipuga.

(2) Valla vapi kasutamise kord

1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena volikogu ja vallavalitsuse plankidel, trükistel (tänukirjad, sildid, kaardid, ümbrikud) ja vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul.

2) Vappi kasutatakse vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste pitseritel.

3) Vapi kujutisega pitser on sõõr, mille keskel vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitseri läbimõõt on 3,5 cm.

(3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja/või vapi kasutamine vallavalitsuse loal.

(1) Tabivere vald avaldab tunnustust Tabivere valla aukodaniku nimetuse omistamise ja Tabivere valla teenetemärgi, aukirja või tänukirja andmisega.

(2) Tabivere valla aukodaniku nimetus omistatakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Tabivere vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena.

(3) Tabivere valla teenetemärk ehk vapimärk antakse füüsilisele isikule tunnustusena Tabivere vallale osutatud eriliste teenete eest.

(4) Tabivere valla aukodaniku nimetuse omistamise ja Tabivere valla teenetemärgi andmise otsustab volikogu.

(5) Tabivere valla aukodaniku nimetuse ja Tabivere valla teenetemärgi andmise täpsema korra kinnitab volikogu.

(6) Tabivere valla aukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on edukalt esindanud Tabivere valda või esinenud Tabivere valla korraldatud konkurssidel.

(7) Tabivere valla aukirja andmise otsustab vallavalitsus.

(8) Tabivere valla tänukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele vallapoolse tänuavaldusena osutatud teenete eest.

(9) Tänukiri on A4 formaadis, ühepoolne. Esiküljel on Tabivere valla vapi kujutis.

(10) Tänukirja andmise õigus on vallavanemal ja volikogu esimehel.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-is 22.

Volikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) volikogu komisjonil;

2) volikogu liikmel;

3) vallavalitsusel;

4) vallavanemal;

5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;

6) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(1) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ning Tabivere valla veebilehe dokumendiregistris ja VOLISes hiljemalt 7 päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.

(2) Volikogu üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadel volikogu otsusel ajalehes, elektroonilises Riigi Teatajas ja vallavalitsuse stendil.

(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;

3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;

4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

5) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra projekti;

6) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;

7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Volikogul on üks aseesimees, kes

1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul;

2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

(3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.

(5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline.

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.

(5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

(6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(8) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(9) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees.

(10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.

(11) Lõigetes 9 ja 10 sätestatud juhtudel kinnitatakse volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused volikogu otsusega.

(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine

1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees.

(5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

(7) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(9) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjon tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni liikmete arv määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(5) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

(6) Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või aseesimees.

(7) Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega.

(8) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

(9) Volikogu komisjonide esimeestel, aseesimeestel ja liikmetel on õigustagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub alates järgmisest volikogu istungist.

(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

(2) Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

(3) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla 2 tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku lõppu koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.

(5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest, vallakantseleile. Protokollid on kättesaadavad valla kantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistris hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.

(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelusid;

3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Alatiste komisjonide esimehed esitavad aastaaruande komisjoni tööst volikogule.

(2) Aastaruanne avalikustatakse Tabivere valla veebilehel.

(1) Volikogu moodustab põhimääruse §-is 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt 3-liikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete seast. Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale.

(2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus

1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;

2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirja ja väljavõtteid;

3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

(4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal.

(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehele esitatud avalduse alusel samas korras.

(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

(4) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.

(5) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

(1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, komisjonide esimehed ja fraktsioonide esimehed (viimaste äraolekul aseesimehed), vallavanem ja vallasekretär.

(2) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad seitsmendal tööpäeval enne volikogu istungi päeva, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(3) Eestseisuse koosolekul arutatakse vallavolikogu eelnõude võtmist vallavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada vallavolikogu istungi päevakorra projekti.

(4) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik.

(5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistris.

Eestseisus

1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra;

2) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;

3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

(1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

Volikogu võib oma tegevust korraldada VOLISe keskkonnas, selle puudumisel või paralleelselt VOLISega ka kirjalikus menetluses, volikogu istungite toimumise volikogu ruumis. Juhul, kui volikogu kasutab VOLISe keskkonda, teostatakse kõik volikogu toimingud (v.a istungi kokkukutsumine) – istungi ettevalmistamine, eelnõude menetlemine, istungi läbiviimine, protokollimine, hääletamine, otsuste allkirjastamine jmt – VOLISes. VOLISes asjaajamise korraldab vallakantselei.

VOLIS-e kasutamisel on kõigil isikutel avaliku vaate kaudu võimalik jälgida istungi käiku, osaleda avalikul arutelul, foorumis. Istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks kuulutamisel suletakse kaamerapilt avalikule vaatele.

(2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal teisipäeval, kui volikogu esimees vajadusel ei otsusta teisiti. Suvekuudel toimub volikogu istung vastavalt vajadusele.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis.

(4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval.

(6) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu oma istungil ei otsusta teisiti.

(7) Volikogu loal võib istungil toimuvast teha helisalvestisi, filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida.

(1) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse, milles tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kui vallavolikogu liige soovib kirjaliku kutse saamisest loobuda, esitab ta vastava avalduse vallasekretärile ning edaspidi saadetakse talle kutse elektronposti teel. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.

Kui volikogu töökeskkonnana on kasutusele võetud VOLIS, siis loetakse istungi läbiviimise kohaks täiendavalt ka VOLIS-e veebiaadress. Juhul, kui kõik volikogu liikmed osalevad volikogu töös VOLIS-e kaudu, ei pea volikogu istung toimuma volikogu istungite saalis. Volikogu liikmete soovil võib istung ka VOLISe kasutamisel toimuda istungite saalis.

(2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu esimehele,

aseesimehele või vallakantseleisse.

(3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallakantseleis ja Tabivere valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust. kasutamisel avaldatakse päevakord täiendavalt ka avalikus vaates.

(4) Volikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-ile 31. Esitatud ettepanekute alusel koostab volikogu esimees istungi päevakorra. VOLISe kasutamisel avaldatakse päevakord täiendavalt ka avalikus vaates.

Eelnõude tekstide sisestamise VOLISesse, delikaatsete isikuandmetega seotud piirangute rakendamise, dokumentide avalikustamise avalikustamine jmt, samuti volikogu istungil eelnõudesse

muudatuste tegemise ja VOLISe avaliku vaate haldamise, tagab vallakantselei.

(5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni

1) volikogu liikmed;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) komisjonid ja fraktsioonid.

VOLISe kasutamisel võib esitada ettepanekuid päevakorda VOLISe kaudu.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik ja VOLIS-e kasutamisel nimeline. Volikogu liikmeil on õigus nõuda nimelise hääletamise mittekasutamist VOLIS-es, misjärel vastav moodul avalikust vaatest deaktiveeritakse ja jääb nähtavaks vaid volikogu teenindavale ametnikule hääletustulemuste selgumiste ajaks. Istungil osalev volikogu liige saab osaleda hääletamisel käetõstmisega või vastava VOLISe mooduli kaudu.

(2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, st poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu.

(5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe valimisel.

(2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on

1) volikogu liikmetel;

2) volikogu fraktsioonidel.

(3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega.

(5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

(6) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

(7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga hääletussedeli.

(10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

(11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas.

(13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on

1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või

2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või

3) hääletussedel on jäetud täitmata.

(15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

(16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

(18) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas.

Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar.

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanem liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. VOLIS-e kasutamise korral registreeruvad volikogu liikmed VOLIS-e kaudu. Volikogu liikmel on õigus istungil osaleda VOLIS-e kaudu virtuaalselt.

Juhul, kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, tehakse protokollis ja VOLISe kasutamise korral VOLISes vastavad kanded, saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;

4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 1 minutit;

5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; VOLISe kasutamisel saab sõnavõtuks registreeruda VOLISes.

6) eelnõu lugemine katkestatakse või saadetakse teisele lugemisele, kui seda nõuab ¼ vallavolikogu liikmetest. Eelnõu lugemist võib katkestada ühel korral. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatuseettepanekute läbihääletamist;

6¹) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kuni 3 minutit;

7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;

8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;

10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;

11) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;

12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja paneb hääletusele kui seda nõuab volikogu liige või fraktsioon. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.

(8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.

(9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta.

(1) Volikogu istungid protokollitakse, protokolli allkirjastab volikogu istungit juhatanud isik.

(2) Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. VOLISe kasutamisel on protokoll avalikustatud reaalajas.

(3) Lisaks protokolli koostamisele salvestatakse volikogu istung VOLIS-es. VOLISe kasutamiselsäilitatakse nii fono- kui videosalvestust protokolli lahutamatute osadena.

(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid ja fraktsioonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Vallavolikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab vastama riigi ja Tabivere valla õigusaktidele.

(3) Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitab vallavalitsus eelnõu koos seletuskirja ja lisadega vallakantseleile ka elektroonilisel kujul. Vallavolikogu liikme poolt esitatud eelnõu esitamise elektroonilisel kujul tagab fraktsioon, fraktsiooni mittekuuluva vallavolikogu liikme puhul vallakantselei.

(4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja.

(5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos eelnõu juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse vallavolikogu istungi juhatajale istungi algul või vallakantseleisse. Eelnõu registreeritakse koheselt ja esitatakse läbivaatamiseks vallavolikogu esimehele.

(6) Kui vallavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ning eelnõule juhtivkomisjoni määramise kohta. Vallavolikogu esimehe resolutsiooniga suunatakse eelnõu läbivaatamiseks ka teistele vallavolikogu komisjonidele ja vallavolikogu fraktsioonidele. Eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega antakse vallasekretärile. Eelnõu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega (seletuskiri, lisad jne) saab tutvuda alates eelnõu registreerimisest kolmandal päeval Tabivere valla veebilehel.

(7) Kui vallavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega.

(8) Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat. Kirjalikud ettepanekud (väljavõtted komisjonide protokollidest, vallavalitsuse istungi protokollidest jne) esitatakse vallakantseleile, kes edastab need vallavolikogu komisjonidele ja fraktsioonidele.

(9) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab vallavolikogu esimees vallavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d).

(10) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlused vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;

5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;

6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

(11) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta vallavolikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud vallavolikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu vallavolikogu menetlusest välja.

(12) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

(13) Vallavolikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb vallavolikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused vallavolikogu liikmena on lõppenud või peatunud.

(14) Vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul, kui vallavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab vallakantselei vallavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele vallavalitsusele seisukoha saamiseks.

(15) Põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitab eelnõu menetlev juhtivkomisjon eestseisuse koosolekule vastava päevakorrapunkti arvamiseks vallavolikogu istungi päevakorra projekti.

(16) Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu juhtivkomisjoni esimees või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse.

(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.

(2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallvalitsuse liikmed.

(3) Vallavanem valitakse volikogu poolt.

(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema kirjalikul ettepanekul.

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes ja volitab selleks teisi isikuid;

4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;

(2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamise kinnitab vallavalitsus.

(3) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud.

(4) Vallavanema vabastamisel ametist või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(5) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(6) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek volikogu liikme või volikogu fraktsiooni poolt;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega;

4) kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab oma nägemust valla arengust pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Protokolli alusel võtab volikogu vastu õigusakti vallavanema valimise kohta avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana.

(2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub avalikul hääletamisel nimekirja alusel poolthäälte enamusega.

Vallavalitsus

1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

3) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;

4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad.

(1) Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamise korras.

(2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Vallavalitsuse korraldused on kättesaadavad vallakantseleis. Täiendavalt on vallavalitsuse protokollid ja õigusaktid kättesaadavad Tabivere valla veebilehel dokumendiregistris. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Valitsus võib oma asjaajamist korraldada VOLISe keskkonnas, selle puudumisel või paralleelselt VOLISega ka kirjalikus menetluses.

(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige (vallavanema ülesannetes). Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut.

(4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi ning kinnitatakse istungi päevakord.

(5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

(6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse valitsuse korralduses, millega komisjon moodustatakse. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) on kättesaadav vallakantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut.

(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

(1) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.

(2) Arengukava eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil, valla raamatukogudes ja Tabivere valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel.

(3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõud arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

(4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 01. juuniks. Arengukava muutmine toimub ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

(1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb eelarveaasta tasakaalustatud tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest lähtudes rahandusministri poolt kehtestatud eelarve klassifikaatoritest.

(2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid, vallavalitsuse ametnikud ning vallavalitsuse hallatavad asutused oma eelarvetaotlused ja ettepanekud vallavalitsusele (võttes aluseks valla arengukava ja volikogu õigusaktid) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.

(3) Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab vallavalitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks.

(4) Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema järgmised andmed

1) eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele majandusliku sisu järgi;

2) võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;

3) ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta;

4) ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega.

(5) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruse §-is 31 sätestatut. Volikogu kinnitab eelarve tulud, finantseerimistehingud ja kulud tegevusalade ja majandusliku sisu lõikes.

(6) Valla eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega.

(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadustega ei ole kehtestatud teisiti. Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(3) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

(1) Tabivere valla munitsipaalomandiks on Tabivere vallale kuuluvad varad (edaspidi vallavara).

(2) Vallavara registreeritakse ühtses vallavara registris.

(3) Vallavara valitsemise kord kehtestatakse volikogu poolt.

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega (vallakantselei, osakonnad). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.

(2) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistusliku järelevalve teostamine toimub vastavalt seadusele.

(1) Teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused.

(2) Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid on kehtestatud seadusega.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kelle on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

(3) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsuse üksusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsusel.

(3) Vallavalitsus

1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;

2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;

4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;

5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid. Vallavalitsuse poolt sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla või vallavalitsuse volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.

Põhimäärus või selle muudatus kinnitatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Tunnistada kehtetuks Tabivere Vallavolikogu 08. aprilli 2003 määrus nr 14 “Tabivere valla põhimääruse kinnitamine”, Tabivere Vallavolikogu 23. septembri 2005 määrus nr 19 “Tabivere Vallavolikogu 08.04.2003 määruse nr 4 “Tabivere valla põhimääruse kinnitamine” muutmine”, Tabivere Vallavolikogu 25.02.2004 määrus nr 25 “Tabivere valla eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine”.

(2) Tabivere valla põhimääruse § 9 lõiket 2, elektroonilises Riigi Teatajas avaldamise osas, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Määrus jõustub 01. novembril 2010.