Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruse nr 79 "Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" muutmine

Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruses nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) LRK pearaamatupidaja - raamatupidaja, kes tagab LRK raamatupidamise teostamise ning raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise õigustatud isikutele. LRK pearaamatupidaja ülesandeid täidavad LRK koosseisus olev pearaamatupidaja, linna raamatupidamiskeskuse juhataja ja § 3 lõike 1 punktis 20 nimetatud raamatupidamisüksuse koosseisus töötav juhtiv raamatupidaja;"; 2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 38-40 järgmises sõnastuses: „38) seotud isik - isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev või oluline mõju; 39) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed - linnavolikogu esimees, linnavalitsuse liige, linna ametiasutuse juht või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht; 40) saldoandmike infosüsteem - rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem."; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) tehingupartneri kood - tunnus, mis on antud igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile ning mis tagab konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel (linn, grupp);"; 4) paragrahvi 9 lõiked 1-4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvi 10 lõike 4 kohaselt koostatakse LRK üksuste ja linnakassa saldoandmike põhjal linna saldoandmik, mis edastatakse FIS-ist saldoandmike infosüsteemi elektroonselt. (2) Rahandusministeerium väljastab saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks vajalikud kasutajaõigused. Kasutajaõiguste saamiseks esitab LRK pearaamatupidaja linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonnale e-kirja teel taotluse. LRK pearaamatupidaja teavitab linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonda kohe saldoandmike infosüsteemi kasutajaõiguste vajaduse lõppemisest (nt töötaja lahkub ametist). (3) Saldoandmikke esitavatel töötajatel on õigus parandada saldoandmike infosüsteemi sisestatud saldoandmikke ja teha aruannete päringuid. (4) Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse: 1) linna saldoandmik (tehingupartneri kood 100111) iga kuu kohta aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks; 2) valitsussektorisse kuuluvate linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute (tehingupartneri koodi neljas number on kolm) saldoandmikud iga kuu kohta aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks; 3) linna valitseva mõju all olevate äriühingute (tehingupartneri koodi neljas number on neli) saldoandmikud iga kvartali kohta aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks; 4) linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute (tehingupartneri koodi neljas number on viis) saldoandmikud iga kvartali kohta aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks."; 5) paragrahvi 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kord kvartalis võrreldakse avaliku sektori üksustega varade, kohustuste, tulude, kulude ja netovara saldosid kvartali lõpu seisuga vastavalt §-le 95. Kui saldod erinevad või on vaja teha konsolideerimisgrupi siseseid lisakandeid, korrigeeritakse saldoandmikke § 9 lõigete 7 ja 71 ning § 95 lõigete 6 ja 7 alusel. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse seitsme tööpäeva jooksul saldoandmiku esitamise tähtajast, välja arvatud aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmike korral. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikke võib korrigeerida (sealhulgas likvideeritakse auditeerimise käigus ilmnenud puudusi) aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsini."; 6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Kui pärast 20. kuupäeva leitakse, et eelneva aruandeperioodi andmetes esineb korrigeerimist vajavaid vigu, edastab LRK pearaamatupidaja sellekohase informatsiooni linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonnale, kes hindab vea olulisust ja paranduse vajalikkust ning teavitab seejärel LRK pearaamatupidajat, kas ja mis perioodi andmetes parandus tehakse."; 7) paragrahvi 9 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui pärast aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsi leitakse auditi käigus aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu, esitab LRK pearaamatupidaja hiljemalt 30. aprilliks parandusettepanekud linna pearaamatupidajale, kes edastab need rahandus­minis­teeriumile. (9) Kui pärast aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsi ilmneb vajadus teha aastaaruandes ebaolulisi parandusi või pärast 30. aprilli olulisi parandusi, arvestatakse tehtud parandused LRK üksuse raamatupidamisarvestuses jooksva aasta saldode muutuste hulka. Kirjalikud selgitused kõikide muudatuste kohta esitab LRK pearaamatupidaja linna pearaamatupidajale."; 8) paragrahvi 10 lõiked 1, 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konsolideeritud saldoandmikud saadakse FIS-i ja saldoandmike infosüsteemi vahendusel. (3) Konsolideeritud saldoandmikke koostatakse järgmiste konsolideerimisgruppide kohta: linn ja grupp. (4) Linna saldoandmik koostatakse FIS-is LRK üksuste ja linnakassa saldoandmike põhjal, liites kõikide nende saldoandmikes esitatud ühesuguste kontokombinat­sioonide saldod rida-realt meetodil ja elimineerides nende omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud."; 9) paragrahvi 10 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: (6) Grupi saldoandmiku koostamiseks moodustatakse saldoandmike infosüsteemis saldoandmik, milles linna saldoandmik ning tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja elimineeritakse nende omavahelisi nõudeid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavate kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on 100 ja neljas number on vahemikus 1 kuni 5."; 11) paragrahvi 11 lõiked 4-6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) LRK majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja ametiasutuse haldusala eelarve täitmise aruandest. LRK raamatupidamise aastaaruanne koosneb ametiasutuse haldusala bilansist ja aastaaruande lisadest. LRK aastaaruande lisade koosseisu määrab ja vastava informatsiooni avaldab linna finantsteenistus linna finantstöötajate veebilehel. (5) LRK juhi allkirjastatud LRK majandusaasta aruanne esitatakse linna finantsteenistusele elektrooniliselt, dokumendihaldussüsteemi kaudu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks, lähtudes linna finantstöötajate veebilehel avaldatud juhendist. (6) LRK juht vastutab LRK majandusaasta aruandes esitatud raamatupidamisandmete eest, mis on koostatud § 11 lõike 4 kohaselt."; 12) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Omavaheliste tehingute elimineerimisel kasutatakse linna asutuste eraldiseisvaid tehingupartneri koode (edaspidi linnasisesed tehingupartneri koodid). Omavaheliste tehingute elimineerimise tulemusel koostatakse FIS-is § 9 lõikes 1 nimetatud linna saldoandmik. (12) Linnasiseste tehingupartneri koodide registrit haldab (väljastab uusi koode, vajaduse korral muudab või tunnistab olemasolevaid koode kehtetuks) linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakond."; 13) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Linnasiseste tehingupartneri koodide kolm esimest numbrit näitavad, et need LRK üksused kuuluvad ühte ja samasse LRK haldusalasse."; 14) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui asutuse tegevus lõpetatakse (olenemata sellest, kas seda tehakse aasta keskel või aasta lõpu seisuga) ning kui lõpetatud asutuse bilansis on nõudeid, mis tuleb üle anda teisele linna asutusele, võib kuni kalendriaasta lõpuni jätkata kahe asutuse kokkuleppel nõuete sissenõudmist lõpetatud asutuse nimel ja laekumise kajastamist lõpetatud asutuse raamatupidamises. Hiljemalt aasta lõpus antakse nõuete saldod üle selleks määratud asutusele, kellel on seejärel kohustus teavitada kliente makse saaja ning pangakonto muutustest."; 15) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) LRK üksuse ja linna valitseva mõju all oleva üksuse vahelisi, samuti linna valitseva mõju all olevate üksuste vahelisi tehinguid, mis erinevad tavapärase majandustegevuse käigus toimuvatest tehingutest, kajastatakse sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 tooduga osaluse muutuse või omakapitali muutuse, mitte tulemiaruande kaudu."; 16) paragrahvi 25 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõik linna tulud kajastuksid linna raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse raamatupidamisarvestuses linna tulusid kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja."; 18) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tulu ja nõue võetakse bilansis arvele nõudeõiguse tekkimisel, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastupidisel juhul kajastatakse tulu ja nõue kuni laekumiseni bilansiväliselt analüütilistes registrites. Tulu laekumise tõenäosuse hindamise ning bilansiväliste tulude ja nõuete arvestuse põhimõtted ja protseduurid määratakse tulu koguva LRK üksuste tulude arvelevõtmise korras."; 20) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) LRK üksuse raamatupidamisarvestuses eristatakse sihtfinantseerimise lepingust või talle väljastatud toetuse andmise otsusest tulenevaid sihtfinantseerimise nõudeid, kohustusi ja tulusid (vahendamise puhul ka kulusid) ning sihtfinantseerimise lepingu või toetuse andmise otsuse alusel tehtud kulutusi spetsiaalsete projektikoodidega järgmiselt: 1) kui LRK üksus on välisfinantseerimise või välis- ja kaasfinantseerimise saaja, on ta alati kohustatud eristama § 40 lõikes 1 nimetatud tehinguid spetsiaalsete projektikoodidega (vastavalt § 40 lõikele 11) olenemata sellest, kas toetuse andja või vahendaja nõuab toetuse saajalt nende tehingute eristamist muust raamatupidamisarvestusest või väljavõtteid raamatupidamiskannetest, mis on kirjendatud toetuse saamise, selle kasutamise ja tehtud kulutuste kohta; 2) kui LRK üksus on kodumaise finantseerimise saaja, on ta kohustatud eristama § 40 lõikes 1 nimetatud tehinguid spetsiaalsete projektikoodidega (vastavalt § 40 lõikele 11) juhul, kui toetuse andja või vahendaja nõuab toetuse saajalt nende tehingute eristamist muust raamatupidamisarvestusest või väljavõtteid raamatupidamiskannetest, mis on kirjendatud toetuse saamise, selle kasutamise ja tehtud kulutuste kohta. Kui nimetatud tingimusi ei ole toetuse saajale seatud, on projektikoodide kasutamine kodumaise sihtfinantseerimise puhul soovituslik; 3) kui LRK üksus on § 38 lõike 8 kohaselt kaasfinantseerimise andja, on ta kohustatud eristama kaasfinantseerimiseks tehtavad abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulutused eraldi projekti­koodiga."; 21) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Abikõlblike kulutuste ning siht­finantseerimise nõuete, kohustuste ja tulude (vahendamise puhul ka kulude) kajastamisel kasutatakse ühte ja sama projektikoodi. Mitteabikõlblike kulutuste tekkimisel tuleb need alati kajastada koos projektikoodiga, mis erineb abikõlblike kulutuste projektikoodist. FIS-is kasutatakse projektikoodidena FA-koode (funktsiooniala koodid)."; 22) paragrahvi 40 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõik linna kulud kajastuksid linna raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse raamatupidamisarvestuses linna kulusid kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja."; 24) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 54 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Nende varade arvestust, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, peetakse bilansiväliselt (võimaluse korral koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) ning avalikustatakse linna raamatupidamise aastaaruandes. (6) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõik linna varad kajastuksid linna raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse raamatupidamisarvestuses linna vara kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja."; 26) paragrahvi 54 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Osaluste soetamisega kaasnenud firmaväärtust amortiseeritakse konsolideeritud aruandes, lähtudes selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui firmaväärtuse kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, loetakse selleks kümme aastat."; 28) paragrahvi 57 lõikes 4 ning § 84 lõikes 9 ja 11 asendatakse arv „6%" arvuga „4%"; 29) paragrahvi 72 lõige 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Igale olemasolevale ja lisanduvale materiaalse põhivara ning väheväärtusliku vara objektile kantakse peale inventarinumber vastavalt varade markeerimise ja elektroonilise inventeerimise juhendis kehtestatud nõuetele. (2) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi juhul, kui kogumisse kuuluva varaobjekti soetusmaksumus on suurem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetus­maksumuse piirmäärast. Informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile."; 30) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kogumisse liidetakse varad, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, võib kogumisse kuuluvad varaobjektid jätta markeerimata või markeerida väheväärtusliku varana, lähtudes varade markeerimise ja elektroonilise inventeerimise juhendist. Informatsioon esemete kohta kantakse varakaardile."; 31) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kui ühesuguse hinnangulise kasuliku elueaga kogumisse on liidetud väheväärtuslikud varad, antakse põhivarade inventeerimisel hinnang kogumi olemasolu ja seisukorra kohta üldiselt."; 32) paragrahvi 83 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta, kajastatakse bilansivälistel kontodel (võimaluse korral koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) ning need kohustused avalikustatakse linna raamatupidamise aastaaruandes."; 33) paragrahvi 83 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõik linna kohustused kajastuksid linna raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse raamatupidamisarvestuses linna kohustust kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja."; 34) paragrahvi 83 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 35) määruse 12. peatükki täiendatakse §-ga 851 järgmises sõnastuses: „§ 851. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta (1) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või LRK üksuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. (2) Aastaaruandes avaldatakse informatsioon tehingute kohta, mis on tehtud linna olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused. (3) Tehingud, mis tuleb aastaaruandes avaldada kirjendatakse raamatupidamisarvestuses järgmiselt: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku korral tehingupartneri koodiga 800601; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku korral tehingupartneri koodiga 800301 või 800501; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku korral tehingupartneri koodiga, mis algab numbriga 0 kuni 6 ja mille neljas number on 6 või 7. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avaldatavate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumendi menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad dokumendil kommentaari „tehing seotud isikuga". Algdokumentide menetlemisel elektroonilises raamatupidamise algdokumentide menetlemissüsteemis tuleb kommentaar lisada selgituse lahtrisse. Kommentaariga dokument esitatakse raamatupidamisüksusele, kes selle alusel kajastab tehingut lõike 3 punktis 1 või 2 toodud seotud isiku tehingupartneri koodiga. (5) Aastaaruandes avaldatakse üldeeskirja § 491 lõigetes 5 ja 6 sätestatud informatsioon. (6) Linna finantsteenistus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni rahandusministeeriumile saldoandmike infosüsteemis."; 36) paragrahvis 86 esitatud tabeli rea „Materiaalne põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), väheväärtuslik vara ning kinnisvarainvesteeringud" veergu „Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus" täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Museaalide inventuure viiakse läbi igal aastal (31. oktoobri või 30. novembri seisuga) arvestusega, et eri kogud oleksid inventeeritud vähemalt üks kord viie aasta jooksul."; 37) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtusliku vara elektrooniline inventuur lähtudes varade markeerimise ja elektroonilise inventeerimise juhendist."; 38) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Muuseumikogu arvelevõtul ja säilivuse kontrollil juhindutakse muuseumiseadusest. Tingituna museaalide suurest mahust viiakse museaalide inventuure läbi igal aastal arvestusega, et eri kogud oleksid inventeeritud vähemalt üks kord viie aasta jooksul."; 39) paragrahvi 93 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Inventuuri lõppakt koos lisadega registreeritakse vastavalt linna finantstöötajate veebilehel avaldatud juhendile dokumendihaldussüsteemis ja edastatakse selle kaudu elektrooniliselt vajalike kannete tegemiseks raamatupidajale.".

Määruse punkti 35 kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis koostatakse 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta.