Sotsiaaltoetuste andmise kord Loksa linnas

(1) Sotsiaaltoetuste andmise kord (edaspidi kord) sätestab Loksa linnas sotsiaaltoetuste liigid, taotlemise, määramise ja maksmise korra ning tingimused.

(2) Korra eesmärgiks on luua võimalused Loksa linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, leevendamiseks või kõrvaldamiseks ja seeläbi nende elukvaliteedi parandamiseks.

(3) Käesoleva korra järgi makstavaid sotsiaaltoetusi võib vajadusel asendada olukorrale vastavate sotsiaalteenuste osutamisega.

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) Loksa linna elanik – isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Loksa linnas;

2) kohalik toimetulekupiir – Loksa Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud leibkonna netosissetulekute piirmäär arvestatuna ühe inimese kohta kuus;

3) leibkond - üksi elav isik või perekond või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud;

4) vanemliku hoolitsuseta laps – alaealine, kellel faktiliselt puuduvad mõlemad vanemad põhjusel, et vanemad on surnud, kohus on neilt võtnud ära lapse hooldusõiguse, vanemad on psüühilise erivajaduse tõttu paigutatud hoolekandeasutusse või vanemad viibivad kinnipidamisasutuses.

(1) Loksa Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon (edaspidi komisjon) moodustatakse Loksa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) juurde.

(2) Komisjoni eesmärgiks on riigi poolt omavalitsusüksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite, samuti linna eelarveliste sotsiaal- ja tervishoiualaste vahendite kasutamiseks esitatud taotluste läbivaatamine ja lahendamine.

(3) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus.

(1) Käesolevas korras sätestatud tingimustel määratakse ja makstakse sotsiaaltoetusi Loksa linna elanikele ja sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 loetletud isikutele.

(2) Vältimatu abi korras on sotsiaaltoetusi õigustatud taotlema ka sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 5 lõigetes 2 ja 5 loetletud isikud.

(1) Andmed sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse.

(2) Andmete kandmine registrisse ja andmete väljastamine registrist on kaitstud avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

(1) Sotsiaaltoetused on

1) toimetulekutoetus;

2) vajaduspõhine peretoetus;

3) toidutoetus;

4) kohamaksu toetus;

5) lapsehoiuteenuse toetus;

6) ühekordne toetus;

7) küttetoetus;

8) sünnitoetus;

9) ranitsatoetus;

10) elluastumistoetus;

11) juubelitoetus;

12) pensionitoetus

13) matusetoetus;

14) puudega lapse hooldajatoetus.

(2) Kohalik toimetulekupiir ja sotsiaaltoetuste piirmäärad (v.a toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus) on kehtestatud käesoleva korra lisana (lisa 1).

Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse riigieelarvelistest vahenditest sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse vormikohase taotluse (lisa 2) alusel riigieelarvelistest vahenditest perekonnale, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks laps ning kes elab allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus, sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(1) Toidutoetust makstakse vähekindlustatud lapsevanemale, kelle laps käib Loksa Lasteaias Õnnetriinu, tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik vähemalt 6 kuud vahetult enne toetuse taotlemist.

(2) Toidutoetus määratakse juhul, kui netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 50% töötasu alammäärast kuus.

(3) Lapsevanem või lapse esindaja esitab linnavalitsusele toetuse saamiseks taotluse (lisa 3), milles on ära toodud andmed leibkonna suuruse ja sissetulekute kohta.

(4) Linnavalitsus otsustab toetuse suuruse ja määrab toetuse komisjoni ettepaneku alusel.

(5) Toetuse määr on kuni 100% tegelikust kulust. Toidutoetus määratakse toidutoetuse taotluse esitamisele järgnevast kalendrikuust.

(6) Komisjonil on õigusteha linnavalitsusele ettepanek toetuse eralduse muutmiseks, kui toetuse saamise asjaolud muutuvad.

(1) Kohamaksu toetus on Loksa Lasteaias Õnnetriinu koha kasutamisel lapsevanema poolt kaetava osa hüvitis, mida makstakse tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik vähemalt 6 kuud vahetult enne toetuse taotlemist.

(2) Lapsevanem või lapse esindaja esitab linnavalitsusele toetuse saamiseks taotluse (lisa 4), milles on ära toodud andmed leibkonna suuruse ja sissetulekute kohta.

(3) Linnavalitsus otsustab toetuse suuruse ja määrab toetuse komisjoni ettepaneku alusel.

(4) Toetuse määr on kuni 100 %

1) kuni 50% kohamaksust, kui sissetulek perekonnaliikme kohta on väiksem kui 50% töötasu alammäärast kuus;

2) kuni 100% kohamaksust, kui perekond on toetuse taotlemise kuul toimetulekutoetuse saaja.

(5) Kui pärast kohamaksu toetuse määramist määratakse perekonnale toimetulekutoetus, suurendab linnavalitsus sotsiaalametnik ettepanekul kohamaksu toetuse määra alates järgmisest kalendrikuust.

(1) Lapsehoiuteenuse toetusega kompenseeritakse lapsevanema toimetulekut või töötamist toetavaid teenuseid, mille osutamise vältel tagab lapsevanema asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

(2) Lapsehoiuteenuse toetus määratakse lapsevanemale, kui lapse hoiuteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis, aga Loksal puuduvad sobivad arengu- ja õpivõimalused.

(3) Toetusega kompenseeritavad teenused

1) lapsehoiuteenus – osutab lapsehoidja kutset omav või eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellele on väljastatud maavanema poolt kehtiv tegevusluba ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse;

2) päevahoiu teenus – osutab juriidiline isik, kelle põhikirjaline tegevus on lapse päevahoiu teenuse osutamine;

3) eralasteaia teenus – eralasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooli seaduse alusel tegutsev ning koolitusluba omav koolieelne lasteasutus;

4) kooliks ettevalmistamise teenus – osutab füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kelle registreeritud/põhikirjaline tegevus on kooliks ettevalmistamise teenuse osutamine.

(4) Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 5) koos rehabilitatsiooniplaani koopia ja arstliku ekspertiisi komisjoni või Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta.

(5) Otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta teeb linnavalitsus komisjoni ettepanekul.

(6) Toetuse väljamaksmine toimub kuludokumentide alusel. Raha kantakse kuludokumentide esitamisest 5 tööpäeva jooksul taotleja või tema poolt määratud isiku arvelduskontole. Teenuseosutajale toetust otse välja ei maksta.

(7) Raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse osutamisel lisandub riigi poolt rahastatav osa, mille suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(8)

(9)

(10) Lapse toidukulud katab lapsevanem, kui linnavalitsus ei ole komisjoni ettepanekul otsustanud teisiti. Viimasel juhul on aluseks lasteasutuse poolt esitatud arved.

(11) Lapsevanema minimaalne omaosalus teenuse eest tasumisel on võrdne Loksa linna koolieelses lasteasutuses kehtestatud kohatasu suurusega. Omaosaluse tasumine peab olema tõendatav.

(1) Ühekordset toetust makstakse Loksa linna elanikule majanduslike raskuste puhul vältimatute kulude hüvitamiseks, kui taotleja leibkonna netosissetulek arvestatuna ühe inimese kohta kuus jääb alla kohalikku toimetulekupiiri.

(2) Toetuse saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus (lisa 6), millele tuleb lisada sissetulekuid ja kulusid tõendavad dokumendid.

(3) Linnavalitsus otsustab toetuse suuruse ja määrab toetuse komisjoni ettepaneku alusel.

(4) Kriisiolukorras operatiivse tegutsemise vajaduse ilmnemisel on linnavalitsusel õigus iseseisvalt eraldada toetust, vajadusel kuni kahekordse piirmäära ulatuses.

(5) Toetus kantakse taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

(1) Küttetoetust makstakse kütteperioodil (01. oktoober – 01. juuni) eakale alates 70. eluaastast, kes elab üksi ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ning kelle elukohaks on kaugküttega 2- või enamatoaline eluruum.

(2) Toetus kantakse taotluse (lisa 6) alusel taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

(1) Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul lapse emale, kui lapse ema on Loksa linna elanik vähemalt 6 kuud vahetult enne lapse sündi.

(2) Sünnitoetust makstakse lapse emale ka juhul, kui lapse isa on Loksa linna elanik vähemalt üks aasta enne lapse sündi ja lapse ema on linnaelanikuks registreerinud enne lapse sündi.

(3) Toetus kantakse sünnitoetuse taotluse (lisa 7) alusel taotleja arvelduskontole.

(1) Ranitsatoetust makstakse lapse eest, kes on Loksa linna elanik ja kes asub esmakordselt õppima Loksa Gümnaasiumi 1. klassi.

(2) Toetus kantakse kooli esildise alusel õpilase seadusliku esindaja arvelduskontole õppeaasta algul kuni 1. oktoobrini.

(1) Elluastumistoetust makstakse vanemliku hoolitsuseta lapsele iseseisva elu alustamisel.

(2) Elluastuja vormikohane taotlus (lisa 6) koos dokumentidega, mis tõestavad iseseisva elu alustamist, suunatakse arutamiseks komisjonile, kes teeb linnavalitsusele ettepaneku toetuse põhjendatuse ja suuruse kohta.

(3) Komisjon võib soovitada toetada noort mitte rahaliselt, vaid iseseisva elu alustamiseks vajalike esemete muretsemisega.

(4) Toetus kantakse taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

Juubelitoetust makstakse vormikohase taotluse (lisa 8) alusel Loksa linna eakale elanikule alates 80-ndast eluaastast iga nulli ja viiega lõppeval sünnipäeval taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

(1) Pensionitoetust makstakse mittetöötavale pensionärile alates 70. eluaastast.

(2) Pensionitoetus makstakse välja toetuse taotleja sünnikuus vormikohase taotluse (lisa 9) alusel taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

(1) Matusetoetust makstakse Loksa linna elaniku surma korral tema matuste korraldajale matusetoetuse taotluse (lisa 10) alusel.

(2) Matusetoetus kantakse taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

(1) Puudega lapse hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest, mida makstakse isikule, kes ise ja kelle puudega laps on Loksa linna elanikud.

(2) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

(3) Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 11) koos rehabilitatsiooniplaani koopia ja arstliku ekspertiisi komisjoni või Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta.

(4) Sotsiaalametnik koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muuhulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(5) Linnavalitsus otsustab toetuse määramise komisjoni ettepaneku alusel.

(6) Hooldajatoetus määratakse

1) kuni lapse puude kestuse viimase päevani;

2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.

(7) Hooldajatoetust ei määrata, kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(8) Hooldajatoetust makstakse hooldajatoetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.

(9) Hooldajatoetus kantakse hooldaja poolt esitatud arvelduskontole.

(10) Hooldajatoetust makstakse linnaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

(1) Sotsiaaltoetusi määratakse isiku taotluse või vastava teenistuse poolt koostatud esildise alusel.

(2) Sotsiaaltoetuse taotleja võib olla toetusele õigust omav isik või tema esindajana kolmas isik (hooldaja või eestkostja, õpetaja, perearst jne), kui ta tunnetab toetusevajadust ja kui õigust omav isik ei ole ise taotlemiseks võimeline.

(1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse linnavalitsusele järgmised dokumendid

1) vormikohane taotlus;

2) isikut tõendav dokument esmakordsel pöördumisel.

(2) Ühekordse toetuse, kohamaksu toetuse, toidutoetuse taotlemisel esitatakse komisjonile lisaks vajalikud andmed leibkonna sissetulekute kohta ja kulutusi tõendavad dokumendid.

(3) Elluastumistoetuse taotlemisel esitatakse lisaks dokumendid, mis tõestavad iseseisva elu alustamist.

(4) Matusetoetuse taotlemisel esitatakse lisaks surmatõend.

(5) Lapsehoiuteenuse toetuse ja puudega lapse hooldajatoetuse taotlemisel esitatakse lisaks lapse rehabilitatsiooniplaani koopia ning arstliku ekspertiisi komisjoni või Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta.

(1) Sotsiaaltoetuse taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest oma allkirjaga.

(2) Linnavalitsusel ja komisjonil on õigus ja kohustus põhjendatud kahtluse korral toetuse andmise aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, hankida taotleja kohta lisainformatsiooni ning nõuda täiendavate andmete või dokumentide esitamist.

(3) Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud sotsiaaltoetused kuuluvad tagasimaksmisele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korras.

(1) Sissetulekute kindlaks määramisel võetakse arvesse leibkonna kõigi liikmete taotlemisele eelnenud kolme kuu sissetulekud, millest on maha arvatud riiklikud maksud.

(2) Leibkonna sissetulekute arvutamisel võidakse arvesse võtta taotlejast eraldi elava lähisugulase sissetulekuid, kui ta perekonnaseadusest tulenevalt on kohustatud taotlejat või tema perekonda ülal pidama.

(3) Sissetulekute hulka ei loeta käesoleva korra järgi saadud sotsiaaltoetusi, peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust, üksikvanema lapse toetust, ajateenija lapse toetust, eestkostel või hooldusel oleva lapse toetust ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi.

(1) Taotlus esitatakse linnavalitsusele, kes vajadusel suunab materjalid arvamuse saamiseks komisjonile.

(2) Komisjon teeb kaalutlusotsuse alusel linnavalitsusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks või tagasilükkamiseks.

(3) Taotluse võib tagasi lükata, kui komisjon leiab, et taotleja sissetulekud või tema ja ta perekonna omandis/kasutuses olev vara tagavad toimetulekuks piisavad vahendid.

(4) Tagasilükatud taotluse esitajale teatatakse taotluse tagasilükkamise põhjus 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast.

(5) Erandjuhtudel on linnavalitsusel õigus määrata sotsiaaltoetusi ka käesoleva korraga fikseerimata juhtudel või suunata sotsiaaltoetuste taotlemise materjalid otsustamiseks linnavolikogule.

(1) Sotsiaaltoetus kantakse reeglina saaja isiklikule arvelduskontole.

(2) Taotleja isikliku taotluse alusel või komisjoni ettepanekul võib toetuse üle kanda mitte toetuse saajale, vaid maksta kolmandale isikule tšekkide või arvete tasumiseks toetuse saajale osutatud teenuste või ostetud kaupade eest, samuti maksta määratud summa välja osade kaupa.

Kontrolli ja järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab linnavalitsus.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. aprillist 2016.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.