Sihtasutuse Kohtla-Järve Arenduskeskus põhikiri

(1) Sihtasutus Kohtla-Järve Arenduskeskus on Kohtla-Järve linna poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

(2) Sihtasutuse ametlik nimi eesti keeles on “Sihtasutus Kohtla-Järve Arenduskeskus” – (edaspidi Sihtasutus), inglise keeles on “Kohtla-Järve Development Foundation”.

(3) Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Kohtla-Järve.

(4) Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Põhikirja vastuolu korral õigusaktiga juhindub Sihtasutus õigusaktis sätestatust.

(5) Sihtasutuse dokumentidel peab olema ära näidatud Sihtasutuse nimi eesti keeles, Sihtasutuse asukoht, postiaadress ja registrikood, jms. seaduses nõutud andmed.

(1) Sihtasutuse eesmärkideks on

1) Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil mitmesuguste linna arengu seisukohast tähtsate projektide algatamine ja läbiviimine;

2) projekti algatamine ja läbiviimine Ida-Virumaal koostöös teiste maakonnas paiknevate omavalitsusüksustega;

3) avalikkuse informeerimine keskkonnatemaatika, säästva arengu, linnaplaneerimise ning Euroopa Liidu küsimustes;

4) finantseerimise korraldamine põhitegevusega seotud projektide läbiviimiseks;

5) koolituste, seminaride, konverentside, vahetusprogrammide ning teiste põhitegevusega seonduvate ürituste läbiviimine;

6) rahvusvahelise koostöö ja infolevi arendamine;

7) informatsiooni vahendamine ja levitamine;

8) kirjastamine, kujundamine, trükkimine;

9) reklaamiteenused;

10) turuuuringute ja avaliku arvamuse küsitlused;

11) kultuuri- ja muude ürituste korraldamine;

12) keskkonnakaitseliste ja keskkonna säästmist ja taastamist aitavate projektide arendamine ja läbiviimine;

13) veekogude tervendamise ja korrastamise projektide arendamine ja läbiviimine;

14) jääkreostuse likvideerimise projektide arendamine ja läbiviimine;

15) linnaparkide rekonstrueerimise, hooldamise ja korrastamise projektide arendamine ja läbiviimine;

16) keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse projektide arendamine ja läbiviimine;

17) üld- ja detailplaneeringute koostamine;

18) arengukavade koostamine;

19) tervise- ja spordirajatiste rajamine;

20) piirkonna jäätmekäitluse projektide koostamine ja objektide väljaehitamine;

21) tervise- ja sotsiaalvaldkonna arendus- ja rakendustegevus;

22) kõrgeastmelise arstiabi ning teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine elanikele (sh sõltlastele, st alkoholi-, narko-, hasartmängusõltlased).

(2) Oma eesmärkide täitmisel Sihtasutus

1) taotleb raha ja muid varalisi vahendeid Eesti ja teiste riikide organisatsioonidelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt;

2) korraldab erialaste konsultatsioonide andmist;

3) korraldab koolitusi, konverentse ja seminare, mille pideva õppetsükli pikkus ei ületa 6 kuud;

4) jagab koolitus- ja arendustegevuse ning vahetusprogrammidega seotud stipendiume;

5) suhtleb eesti- ja rahvusvaheliste organisatsioonidega finantseerimise kaasamiseks Sihtasutuse eesmärkide täitmisel;

6) teeb muid toiminguid ja tehinguid, mis on vajalikud Sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

7) osutab statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi ja sellega seonduvaid teisi tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid elanikele ( sh sõltlastele, st alkoholi-, narko-, hasartmängusõltlased) seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses;

8) tagab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise kõrge kvaliteedi;

9) teeb koostööd tervishoiu ja sotsiaalalal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, tervishoiu ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;

10) viib läbi tervishoiu- ja sotsiaalalaseid uuringuid ja teeb tervishoiu- ja sotsiaalalast metoodilist tööd;

11) tagab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja tööohutusalaste tingimuste täitmise;

12) loob eesmärkide täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja infrastruktuuri ning tagab selle töö ja arengu.

Sihtasutuse vara moodustub Sihtasutusele asutaja või teiste isikute poolt tasuta ja tagasivõtmatult üle antud varast, sihtotstarbelistest eraldistest, Sihtasutuse majandustegevusest saadavatest tuludest ja muudest allikatest kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

(1) Sihtasutusele üleantav raha kantakse Sihtasutuse arvelduskontole.

(2) Sihtasutusele üleantav muu vara antakse üle Sihtasutuse valdusesse ning vara üleandmise kohta koostatakse vastav leping ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt.

(3) Vara üleandmisega loobub vara üleandja Sihtasutuse kasuks igasugustest õigustest üleantud varale.

(4) Vara üleandmisega ei ole lubatud siduda Sihtasutuse poolt võetavaid kohustusi, mis ei ole kooskõlas Sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara üleandjale teatud eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes.

(5) Vara üleandmise täpsem kord määratakse Sihtasutuse nõukogu poolt.

(1) Vara kasutamist ja käsutamist teostab Sihtasutuse juhatus seaduste, põhikirja ja nõukogu otsusega määratud korras.

(2) Vara kasutatakse ja käsutatakse otseselt Sihtasutuse põhikirjast tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Majandustegevusest saadavaid tulusid kasutatakse üksnes Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks.

(3) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada Sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik.

(5) Vara kasutamine ja käsutamine eesmärkide saavutamiseks

1) toetusi ja muid väljamakseid Sihtasutuse varast põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks tehakse soodustatud isikutele Sihtasutuse juhatuse otsuse alusel kas soodustatud isiku põhjendatud taotluse alusel või Sihtasutuse omal algatusel; juhatuse otsus väljamaksete tegemise kohta peab olema motiveeritud ja väljamaksmine põhjendatud;

2) vara kasutamise ja käsutamise täpsema korra, sealhulgas toetuste ja stipendiumide väljamaksmise alused ja korra, kehtestab Sihtasutuse nõukogu.

Sihtasutuse juhtorganid on

1) Sihtasutuse nõukogu (edaspidi Nõukogu);

2) Sihtasutuse juhatus (edaspidi Juhatus).

(1) Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

(2) Nõukogul on kolm (3) kuni seitse (7) liiget. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tööd.

(3) Nõukogu liikmed määratakse asutaja poolt viieks (5) aastaks. Kui asutaja ei ole uusi Nõukogu liikmeid määranud pärast esimeste Nõukogu liikmete Nõukogu liikmeks oleku tähtaja lõppemist, määrab Nõukogu liikmed kohus huvitatud isiku nõudel.

(4) Nõukogu liige kutsutakse tagasi, kui Nõukogu liige on olulisel määral jätnud täitmata oma kohustused või on võimetu osalema Nõukogu töös või on muul viisil kahjustanud Sihtasutuse huve, samuti pankrotimenetluse alustamisel Nõukogu liikme vastu või muul mõjuval põhjusel. Kui asutajad ei ole Nõukogu liiget tagasi kutsunud, teeb seda kohus huvitatud isiku nõudel.

(5) Nõukogu liikmele võib maksta tasu vastavalt tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale. Nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstav tasu ei tohi olla suurem kui 15% juhatuse liikme või kui on valitud juhatuse esimees, siis juhatuse esimehele, samaks majandusaastaks makstavast tasust.

(6) Nõukogul on õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja Põhikirjale. Nõukogul on õigus saada Juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda Juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.

(7) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks (1) kord aastas. Kõigile Nõukogu liikmetele saadetakse vähemalt neliteist (14) päeva enne koosoleku toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kirjalikud kokkuvõtted kõigist materjalidest, ettekannetest, otsuse projektidest ja muudest materjalidest. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab Nõukogu liige, Juhatus või Sihtasutuse audiitor, või asutaja.

(8) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhul. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kaks kolmandikku (2/3) koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. Nõukogu koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ning protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida viimane kinnitab oma allkirjaga.

(9) Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Nõukogu liikmed. Selleks saadab Nõukogu esimees Nõukogu liikmetele otsuse projekti kirjalikult või faksi teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem kui nelikümmend kaheks (48) tundi arvates kirja või faksi kättesaamisest ega pikem kui kolmkümmend (30) päeva alates otsuse projekti väljasaatmisest. Tähtaegselt kirjalikult mittevastamine loetakse vastuhääletamiseks.

(10) Nõukogu ainupädevuses on

1) juhatuse pädevuse määramine;

2) juhatuse liikmete arvu ja juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

3) juhatuse liikmetele tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

4) sihtasutusele eraldatud vahendite kasutamise, sealhulgas laenude kustutamise ja mahakandmise põhimõtete kinnitamine, vastavalt sihtasutuse pädevusele;

5) eelarve, raamatupidamise aastaruande kinnitamine;

6) audiitori nimetamine;

7) juhatusele nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest;

8) ettepaneku tegemine asutajale sihtasutuse lõpetamiseks;

9) SA organisatsioonilise struktuuri kinnitamine s.h. nõuandvate organite moodustamine;

10) muud seadusega sätestatud õigused.

(11) Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega.

(12) Nõukogu nõusolek on vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb

1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus;

2) kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.

(13) Nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamine tooks Sihtasutusele kaasa olulise kahju.

(14) Nõukogu liikmed kannavad vastutust oma kohustuste mittekohase täitmise või täitmatajätmise eest seaduses sätestatud korras.

(1) Juhatus on Sihtasutuse juhtorgan, mis juhib ja esindab Sihtasutust.

(2) Juhatusel on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed määrataks algselt asutamisotsusega. Juhatuse liikmete volituste kestus on kaks (2) aastat, volituste lõppedes nimetab Nõukogu uue Juhatuse.

(3) Juhatuse liikmeks ei või olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige või pankrotivõlgnik. Vähemalt pooled Juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

(4) Kui Juhatusel on üle kahe liikme, valivad nad endi hulgast Juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust.

(5) Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise otsustab nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuse olulisel määral täitmata jätmine või võimetus Sihtasutust juhtida. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

(6) Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab Nõukogu.

(7) Juhatus on aruandekohustuslik Nõukogu ees. Juhatus peab esitama Nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

(8) Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima Nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu nõusolekul.

(9) Juhatuse liikmed kannavad vastutust oma kohustuste mittekohase täitmise või täitmatajätmise eest seaduses sätestatud korras.

Kui Juhatuses on üle kahe liikme, võib õigustoimingutes Sihtasutust esindada Juhatuse esimees ainuisikuliselt. Teised Juhatuse liikmed võivad esindada Sihtasutust kahekesi koos. Õigust Sihtasutust esindada võib piirata Nõukogu otsusega.

Audiitor (id) nimetatakse Nõukogu poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab Nõukogu Juhatus esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile Sihtasutuse audiitori(te) nimekirja, millele on lisatud audiitori(te) kirjalik nõusolek nimetamiseks.

(1) Sihtasutuse majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõppeb 31.detsembril.

(2) Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (edaspidi “Majandusaasta aruanne”) ning esitab need audiitorile kontrollimiseks. Hiljemalt nelja kuus jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitatakse Majandusaasta aruanne Nõukogule kinnitamiseks. Juhatus esitab kinnitatud Majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

(3) Sihtasutuse Juhatus või Nõukogu, samuti Juhatuse või Nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks Sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Erikontroll viiakse läbi seaduses sätestatud korras.

(4) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta seaduses sätestatud korras.

(1) Pärast SA registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Ettepaneku põhikirja muutmiseks asutajale teeb nõukogu.

(2) Põhikirja muutmine jõustub muudatuse kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

(1) Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.

(2) Sihtasutus lõpetatakse seaduses ettenähtud alustel. Sihtasutuse vabatahtliku lõpetamise otsustab asutaja nõukogu ettepanekul.

(3) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras. Sihtasutuse likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui lõpetamise otsuses ei ole ettenähtud teisiti.

(4) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara ja vahendid üle Kohtla-Järve linnale.

(1) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 07. mai 2003. a määrusega nr 17 „Sihtasutuse Kohtla-Järve Arenduskeskus asutamine“ kinnitatud Sihtasutuse Kohtla-Järve Arenduskeskus põhikiri.

(2) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 23. jaanuari 2008.a otsus nr 255 „Sihtasutuse Kohtla-Järve Arenduskeskus põhikiri täiendamine“.

(3) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2010.a otsus nr 86 „Sihtasutuse Kohtla-Järve Arenduskeskus põhikiri täiendamine“.

(4) Määrus jõustub 29. novembril 2010. a.