Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused

Tartu munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite eelarvestamise alused sätestavad munitsipaalpõhikoolide ja -gümnaasiumite (edaspidi kool) eelarve koostamisel Tartu linna eelarvest kaetavate tegevuskulude ja riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jaotamise põhimõtted.

(1) Koolide, v.a Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, eelarvesse kavandatakse õppetööd toetavateks tegevusteks vahendid

1) tööjõukuludeks, lähtudes kooli õpilaste arvust ja kaheteistkordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt

Õpilaste arv Arvestuslik ametikohtade arv kuni 499 5 500-599 6 600-699 7 700 ja enam 7-8

2) koolituskuludeks 1% käesoleva lõike punkti 1 alusel kavandavatest vahenditest;

3) muudeks õppetööd toetavateks tegevusteks (sh õppevahendite, inventari, info- ja kommunikatsioonivahendite soetamiseks, huviringide ja ürituste läbiviimiseks, lähetuskuludeks ning administreerimiskuludeks jms) pearahana õpilase kohta arvestusega 5% kuni 7% Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast.

(2) Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppetööd toetavate tegevuste kulud kavandatakse kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) hinnangut kulude vajalikkusele.

(3) Eelarve koostamisel arvestatakse kooli õpilaste arvu eelarveaastale eelneva aasta 10. septembri seisuga.

(1) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid majandamis- ja halduskulude katteks järgmiste normide kohaselt

1) siseruumide korrashoiuks iga 700 m² koristatava põrandapinna kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;

2) koristatava õueala (v.a hoonealune pind) korrashoiuks iga 12 000 m² kohta kaksteist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära koos maksudega;

3) muudeks majandamiskuludeks (sh koristusvahenditeks, valvekuluks, korrashoiuteenusteks, hügieeni- ja meditsiinikuludeks jms) ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta kuni 1,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäärast;

4) koolihoone jooksvaks remondiks kuni 2 eurot ühe ruutmeetri siseruumi pinna kohta, arvestades koolihoone seisundit.

(2) Koolide eelarvesse kavandatakse vahendid kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks vastava kooli viimase kolme eelarveaasta tegeliku keskmise naturaalnäitajate arvu ja eelarve koostamise ajal kehtivate hindade alusel, arvestades vajadusel koolihoonetes toimunud ehitustöid.

(3) Kool võib kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

(1) Koolide, v.a Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, eelarvesse kavandatakse tugispetsialistide tööjõukulud, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast koos maksudega, järgmiste normide kohaselt: Kooli tegutsemise vorm Rahastatav ametikohtade arv põhikool 2-3 ühe asutusena tegutsevad põhikool ja gümnaasium 2-3 gümnaasium 1

(2) Koolide eelarvesse kavandatakse pikapäevarühmade töö korraldamiseks vahendeid kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele.

(3) Vajadusel kavandatakse koolide eelarvesse muud sihtotstarbelised vahendid kulupõhiselt.

(4) Kool võib sihtotstarbeliselt ettenähtud vahendeid kavandada ainult sihipäraste kulude katmiseks.

(1) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õpetajate tööjõukulu toetuse tegevusvaldkondade lõikes koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt katnud järgmised kulud

1) Tartu Herbert Masingu Koolile, Tartu Kroonuaia Koolile, Tartu Maarja Koolile ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumile õpetajate tööjõukulud kulupõhiselt, arvestades koolide põhjendatud taotlusi ja haridusosakonna hinnangut kulude vajalikkusele;

2) tavakooli hariduslike erivajadustega õpilaste klasside õpetamiseks arvestuslik kulu iga klassikomplekti kohta, lähtudes haridusosakonna hinnangul vajalikest ametikohtade arvust;

3) koduõppe õpilaste õpetamise kulud lähtuvalt riigi kehtestatud koefitsientidest;

4) õpiabirühmade töö korraldamise ja andekate õpilaste õpetamise arvestuslik kulu, lähtudes haridusosakonna hinnangul vajalikest ametikohtade arvust,

5) muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

(2) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava täienduskoolituse toetuse koolidele protsendina palgafondist, olles eelnevalt katnud direktorite ja õppealajuhatajate ühiskoolituste kulud.

(3) Linn jagab riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava õppevahendite toetuse koolidele pearahana õpilase kohta, olles eelnevalt taganud hariduslike erivajadustega õpilastele õppevahendite kulu koefitsiendiga kuni 1,3 riigi arvestuslikust pearahast ja muude ülelinnaliselt korraldatud tegevustega seotud kulud.

(4) Muud riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadavad toetused jagatakse koolidele vastavalt sihtotstarbele.

(5) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava toetuse jagamisel arvestatakse

1) tööjõukulu puhul õpilaste arvu 10. jaanuari ja 10. septembri seisuga;

2) õppevahendite puhul õpilaste arvu 10. jaanuari seisuga.

(1) Koolide eelarvesse kavandatakse riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt 1,0 direktori ametikoha tööjõukulu, mille arvestamisel lähtutakse töötajaga kokkulepitud töötasust.

(2) Riigilt üldhariduskoolide pidamiseks saadava tööjõukulu toetuse ja linnaeraldise arvelt kavandatakse õppealajuhataja ametikoha tööjõukuludeks vahendid arvestusega 80% direktori tööjõukulust. Rahastatavate õppealajuhataja ametikohtade arv kujuneb lähtuvalt õpilaste arvust: Õpilaste arv Arvestuslik ametikohtade arv kuni 99 0,5 100-499 1 500-699 1,5 700 ja enam 2