Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Raasiku vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded valla haldusterritooriumil.

(3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

(4) Jäätmehooldust vallas korraldab Raasiku Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;

5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja kartong;

6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;

7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

8) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid ja akud, romusõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast);

9) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada jäätmemahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms, mis on paigutatud jäätmemahuti kõrvale äraviimise eesmärgil. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu romusõidukid või nende osad (sealhulgas rehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

10) vanametall on kasutuselt kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed;

11) vanapaber ja kartong on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong;

12) bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused;

13) teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms;

14) nakkusohtlikud jäätmed on jäätmenimistus märgitud koodi (18 01 03) all tärniga;

15) mikrobioloogiaja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt);

16) radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt);

17) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud;

18) elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed;

19) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;

20) jäätmetekitaja on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;

21) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldaja ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik;

22) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;

23) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;

24) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehhaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

25) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel või viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;

26) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasaarvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;

27) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

28) jäätmete kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine komposti saamiseks;

29) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

30) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

31) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu;

32) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;

33) tiheasustusala on Aruküla ja Raasiku alevike maa-alad halduspiirides, kõik üldplaneeringu maakasutuskaardil esitatud alad, mis on planeeringutega määratud tiheasustusaladeks;

34) veopiirkond on valla jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks määratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist teostab õigust omav jäätmevedaja;

35) teenuste kontsessioon on hankelepinguga antud õigus olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks;

36) jäätmevedaja ehk kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon ehk õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;

37) hankeleping on kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline leping, milles sätestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused.

38) süvakogumismahuti on maa-alune jäätmemahuti, mis on mõeldud eelsorteeritud jäätmete kogumiseks;

(2) Lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, käesolevast eeskirjast ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

(4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

(5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta.

(6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult isiku enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi, mida ei ole võimalik liigiti koguda ja taaskasutuseks üle anda.

(8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Vallavalitsus või territooriumit haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja.

(1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Territooriumi haldaja kinnisasjal on kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal on ehitise omanik.

(2) Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga.

(3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid Vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(4) Jäätmetekitaja ja käitleja peab oma tegevuse lõpetamisel kõik ettevõttes tekkinud käitlemata tava- ja ohtlikud jäätmed andma üle selleks vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ning rakendama kõiki meetmeid, et välistada tegevuse lõpetamisest tingitud reostuse teket.

(1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba omavale isikule vastavalt käesoleva eeskirjaga kehtestatud korrale.

(2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et jäätmeid vastuvõttev isik omab jäätmekäitleja registreerimistõendit.

(3) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta ise. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. Ise jäätmeid jäätmekäitluskohta transportides tuleb jäätmete üleandmist tõendavad maksedokumendid säilitada vähemalt 1 aasta.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud jäätmemahutitesse. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt jäätmemahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

(3) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) aia- ja pargijäätmeid;

6) kogumiskaevude setteid;

7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

9) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada jäätmemahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

10) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

11) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(4) Liigiti kogutakse

1) vanapaberit ja kartongi;

2) pakendeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid jäätmeid;

5) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid;

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;

8) suurjäätmed;

9) vanametalli;

10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada jäätmemahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks jäätmemahuteid.

(7) Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberist või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(8) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette jäätmemahutitesse

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja kartongi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit;

2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja kartongi, immutamata puitu ning teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas.

(9) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb eeskirja § 6 lõikes 8 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja §-le 10.

(10) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates jäätmemahutites, mis välistavad nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või anda üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult valla elanikelt. Avalike kogumispunktide asukohad on leitavad valla veebilehelt www.raasiku.ee.

(8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt.

(10) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma Vallavalitsuse poolt määratud ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avaliku kogumispunkti või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia avalikesse patareide kogumiskastidesse, kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega, vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(4) Rehvid tuleb viia avalikku kogumispunkti, vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega, vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Vallavalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse Vallavalitsusega. Avalike kogumispunktide asukohad on leitavad valla veebilehelt www.raasiku.ee.

(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma korrastatuna käesoleva eeskirja ja valla heakorra eeskirja nõuete kohaselt ning tagama kogumispunkti ümbruse heakorra.

(9) Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (välja arvatud romusõidukid ja nende osad) saab füüsiline isik tasuta üle anda valla ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale.

(1) Pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse või üle anda lepingu alusel jäätmekäitlejale või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(2) Üleantavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi jäätmemahutis olevaid pakendijäätmeid.

(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(4) Pakendimahuti märgistus (pakendiliigi märgistus, andmed jäätmemahuti valdaja või teenindava jäätmekäitleja kohta) tuleb kooskõlastada Vallavalitsusega. Valla territooriumil asuvate avalike papi ja paberi, pakendijäätmete ning teiste liigitikoguvate jäätmete kogumismahutite asukohtade nimekiri on kättesaadav valla veebilehelt.

(5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see asub tiheasustusalal.

(6) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Vallavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta.

(7) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja –pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis.

(8) Müüdud kauba müügipakendi ja –pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(9) Pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon sagedusega, et oleks tagatud pakendijäätmete üleandmise võimalus, et oleks välditud pakendimahutite ületäitumine ja ümbruse reostumine. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu.

(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

(12) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite ümbruse puhastamise pakendijäätmetest 2 meetri raadiuses.

(13) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama liigitikogumise nõuetest ja võimalustest.

(14) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud esitama Vallavalitsusele tasuta jäätmekava koostamiseks või kaasajastamiseks vajalikku teavet sh ülevaade kogutud pakendijäätmete kogustest, päritolust, liikidest jmt.

(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või mõnda teise sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

(2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(4) Tiheasustusaladel väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.

(5) Kompostimisnõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

(2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib jäätmemahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Tiheasustusaladel on segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus üksikelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja korterelamute juurest vähemalt üks kord nädalas ning hajaasustusaladel vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.

(3) Segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

(4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.

(5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

(6) Jäätmed tuleb vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

(7) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu, mis on määratletud valla avaliku korra eeskirjaga.

(8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases käitluskohas.

(2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljapoole käitluskoha maa-ala.

(3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või vastavat jäätmeluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.

(1) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmeveolepingu alusel kasutama ühismahuteid. Jäätmemahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

(2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

(3) Jäätmemahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

(4) Jäätmemahuteid korrastab ja puhastab regulaarselt nende omanik või rentnik, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti.

(5) Jäätmemahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Jäätmemahutisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (sealhulgas tuul, sademed), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

(6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja jäätmemahutite kestvus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(7) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) kuni 100-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;

2) käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80 kuni 1100 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;

3) kaanega varustatud 2,5 kuni 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;

4) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

5) presskonteinereid.

(8) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(9) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid

1) hall, roheline – segaolmejäätmed;

2) roheline, sinine või kollane - taaskasutatavad jäätmed;

3) punane - ohtlikud jäätmed;

4) pruun - biolagunevad jäätmed.

(10) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märgistus, mis vastab jäätmemahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(11) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

(12) Jäätmemahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(1) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(2) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema jäätmeveokiga juurdepääs vähemalt 3 meetri kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla liiklusvahendeid või muidu takistusi.

(3) Kuni 1100 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui üldjuhul 10 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa jäätmekäitluslepinguga.

(4) Suuremad kui 1100 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(5) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning vähemalt maapinna kõrgusel paikneval alusel.

(6) Vajaduse korral tuleb jäätmemahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus jäätmemahutid paiknevad, peab olema valgustatud.

(7) Korterelamute territooriumil tuleb jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Nimetatud jäätmemaja, katusealune või aedik tuleb ehitada Vallavalitsuse poolt antud tingimustel ja Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud eskiisi alusel.

(8) Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama jäätmemahutite hõlpsat käsitsi teisaldamist. Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

(9) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(10) Jäätmemahuti tühjendamise järgselt peab jäätmevedaja paigutama jäätmemahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.

(11) Jäätmevedaja on kohustatud koguma kokku ja koristama jäätmemahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed.

(12) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus jäätmemahutit, siis asendab jäätmevedaja selle nõuetele vastava jäätmemahutiga omal kulul.

(1) Alates 01.02.2007. a korraldatakse valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu hõlmab vähemalt segaolmejäätmeid, vanapaberit ja kartongi, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ja suurjäätmeid.

(2) Korraldatud jäätmevedu vallas korraldab Vallavalitsus ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Raasiku Vallavolikogu poolt määratud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas.

(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(5) Kui jäätmevaldaja ei soovi sõlmida korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

(6) Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihankel korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo õigus kuni viis aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, märgitakse korraldatud jäätmeveoloale. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab jäätmevedajale Keskkonnaamet jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel.

(1) Raasiku valla haldusterritoorium kuulub tervikuna Jõelähtme, Kiili, Raasiku ja Rae valdade haldusterritooriumidest moodustatud ühisesse veopiirkonnda (edaspidi veopiirkond).

(2) Veopiirkonna kaart on lisas 1.

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele

1) 20 01 01 – paber ja kartong;

2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;

3) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

4) 20 03 07 – suurjäätmed.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud

1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;

2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

(1) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine

1) tiheasustusalal – korterelamute juurest vähemalt üks kord nädalas ja üksikelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

2) hajaasustusalal – vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.

(2) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

(3) Jäätmekotte on lubatud kasutada hajaasustuses juhul, kui kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega ning selle valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.

(4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmemahutite tühjendussagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust sagedamini.

(5) Eeskirja §-is 18 sätestatud nõudeid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldatava teenuste konsessiooni pakkumiskutse dokumentides.

(1) Vallavalitsus korraldab ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama teenuste kontsessiooni riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks juhindudes riigihangete seaduses ja teistes Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatust. Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale õiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist veopiirkonnas.

(2) Teenuste kontsessioon korraldatud jäätmeveo õiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele piirkonnas korraldatud jäätmeveo õigus antakse

1) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud korraldatud jäätmeveo õiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu;

2) oleks jäätmevedajale antud korraldatud jäätmeveo õiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad;

3) jõuaks enne eelmisele jäätmevedajale antud korraldatud jäätmeveo õiguse tähtaja lõppemist taotleda korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba.

(3) Vallavalitsus või vallavalitsuse poolt volitatud teine kohalik omavalitsus või mittetulundusühing koostab korraldatud jäätmeveo teenuste tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 ja jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused

1) veopiirkond;

2) veetavad jäätmeliigid;

3) eeldatavad jäätmekogused;

4) jäätmekäitluskoht;

5) hankelepingu kestus;

6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;

7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;

8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

(4) Vallavalitsus, kui riigihanke korraldaja, avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta piirkondlikus ajalehes Sõnumitooja ning valla veebilehel.

(5) Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vaheline hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist. Hankelepingu kestvus on kuni viis aastat.

(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(3) Asjaolu, kas Vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

(4) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvaid tingimusi.

(5) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt Vallavalitsuse ja korraldatud jäätmevedu teostava ettevõtte vahel sõlmitud üldlepingu tingimustele ning kooskõlas jäätmehoolduseeskirjas sätestatud sagedusega.

Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitlemiseks määrab Vallavalitsus hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada Vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks

1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;

2) kui jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

(2) Jäätmevaldaja esitab Vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas nr 2 „Taotlus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks“.

(3) Taotlus peab sisaldama

1) taotluse esitaja nime ja kontaktandmeid ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete asukoha majapidamise aadressi;

2) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda korraldatud jäätmeveost vabastamist;

3) tähtaega, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveost vabastatud, kuid mitte rohkem kui jäätmevedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni;

(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks Vallavalitsus

1) registreerib korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse;

2) kontrollib jäätmevaldaja taotluse vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;

3) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;

4) kontrollib taotleja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal, näiteks kas hoonet kasutatakse alalise või ajutise eluruumina, kas toimub nõuetekohane biolagunevate jäätmete kompostimine;

5) vaatab korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluse läbi ja teeb otsuse avaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest.

(5) Kui taotlus vastab eeskirjas toodud nõuetele ja taotluses toodud andmed vastavad eeskirjas esitatud tingimustele, otsustab Vallavalitsus, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

(6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise otsustab Vallavalitsus oma korraldusega.

(7) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

(8) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama Vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

(9) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20 jaanuariks Vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Vallavalitsus võib jäätmevaldajalt asjaolude kontrollimise eesmärgil küsida lisateavet.

(10) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(11) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks Vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise tähtaja möödumist Vallavalitsusele uus taotlus.

(12) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui

1) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kinnitust või selles on esitatud valeandmeid;

2) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust;

3) ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses valeandmeid;

4) jäätmevaldaja ei võimalda Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonna teenistujal tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;

5) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamiseks vajalikud asjaolud on ära langenud.

(13) Vallavalitsuse poolt määratud ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut või mitut kinnistut. Ühise jäätmemahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatut. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja selle ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

(2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud võlateadete väljastamine), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetri raadiuses, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja jäätmemahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

(2) Vallavalitsusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasusid jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel juhul, kui ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

(3) Jäätmevedaja saab taotleda ühe või mitme korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi osas teenustasu muutmist või kõigi jäätmeteliikide osas üheaegset muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt muudavad jäätmete kogumise, vedamise või käitlemise kulusid.

(4) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama

1) taotletavate teenustasude kalkulatsiooni;

2) asjaolusid, mille tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta;

3) jäätmevedaja poolt soovitavaid teenustasude suuruseid;

4) viimase majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruannet;

5) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust kehtivates teenustasudes;

6) käesoleva majandusaasta prognoositavate tulude-kulude arvestust taotletavates teenustasudes.

(5) Teenustasu muudetakse jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord kalendriaastas.

(6) Taotlus esitatakse Vallavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi 60 päeva jooksul ja teeb otsuse teenustasude muutmiseks või mittemuutmiseks.

(7) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat ja jäätmevedajat mitte vähem kui 30 päeva ette.

(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus või -toiming, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta lisateenustasu.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(1) Vallavalitsus võib jäätmevedajalt ennetähtaegselt võtta ära õiguse korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks seaduses või lepinguga ettenähtud juhul, sealhulgas lepingu lõppemisel või juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu

1) jäätmevedaja ei ole pöördunud hanke dokumentides esitatud tähtaja jooksul valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu sõlmimiseks Vallavalitsuse poole;

2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist 5 päeva jooksul alates valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;

3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid hiljemalt valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;

4) jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;

5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;

6) jäätmevedajale veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoks väljastatud jäätmeluba on tunnistatud kehtetuks.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita põhjendatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolset rikkumist, otsustab Vallavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

(4) Jäätmevedaja kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping lõpetatakse.

(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel) remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

(2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja 1. peatüki nõuetest.

(3) Kui ehitamise või ehitusmaterjalide hoidmise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonna juhatajaga.

(4) Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik ka jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

(5) Ehitusprojektides peab olema näidatud

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

2) pinnasetööde mahud;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

(6) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on ära toodud eeskirja lisas 3 „Jäätmeõiend“.

(7) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga ja ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes Vallavalitsusele.

(8) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab

1) omama jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit ning

2) ohtlike ehitusjäätmete puhul omama jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(9) Vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.

(10) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

(11) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva paragrahvi nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

(3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(4) Ehitusettevõtja on isik, kes vastab ehitusseaduse §-s 41 sätestatud nõuetele.

(5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) kooskõlastama Vallavalitsusega ehitusjäätmete konteinerite paigutamise parkidesse, haljasaladele, tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;

7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

8) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

(7) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida

1) puit;

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed, näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas;

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kilematerjal.

(8) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(9) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(10) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad jms).

(11) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool vastavat jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavaid jäätmekäitluskohti, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi või jäätmeloa olemasolu korral ja kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ning Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik taaskasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga ning jäätmeloa või jäätmekäitleja registreerimistõendi olemasolu korral.

(12) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, puitu ning nende segusid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Raudbetoon- ja betoondetailid ning eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada, anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaosakonnaga.

(13) Töötlemata puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(3) Pinnas loetakse saastunuks, kui ohtlike ainete sisaldus pinnases ületab Keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” nimetatud väärtusi.

(4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”.

(5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jms.

(6) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

(7) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määruses nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” sätestatud nõudeid.

(8) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(9) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(10) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(11) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma Vallavalitsuse poolt määratud ametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

(1) Käesolev peatükk määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele valla tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruses nr 103 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".

(2) Käesolev peatükk ei käsitle heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

(3) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning käesoleva eeskirja 1. peatüki sätetest.

(1) Tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne jäätmemahutisse paigutamist. Jäätmemahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool.

(2) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(1) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

(2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

(3) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

(4) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(1) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ühe nädala jooksul.

(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

(1) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

(2) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

(3) Radioaktiivsed jäätmed tuleb üle anda radioaktiivsete jäätmete jäätmekäitlejale.

(4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

(1) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed".

(2) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed".

(3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle sellekohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4) Füüsilised isikud saavad ravimijäätmed viia apteeki ja jäätmejaama.

(1) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(2) Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

(3) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(1) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(2) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

(3) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(1) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele

1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääsed närilised ega putukad;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;

4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;

5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;

6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);

7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;

9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju (sealhulgas keskkonnahäiringu) tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

(3) Jäätmehoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või keskkonnakompleksloas.

(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostab Vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vabatahtlikult või Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(4) Kui saastaja ei ole teada, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul.

(5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §1207 ja pakendiseaduse § 29-31 alusel.

Jäätmehoolduseeskirja rikkumisega toimepandud väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõigetes 2 ja 6 nimetatud isikud: Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet ja Vallavalitsus.

(1) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamiseks rajatakse 01. jaanuariks 2015 valla jäätmejaam, kus jäätmeseaduse § 31 lg 3 kohaselt hakatakse koguma vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmeid.

(2) Tulenevalt jäätmeseaduse § 134 viiakse biolagunevate jäätmete osakaal prügilasse ladestatavatest olmejäätmetest alla 30 massiprotsendi 16. juuliks 2013 ja alla 20 massiprotsendi 16. juuliks 2020.

(3) ) Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 14. märtsi 2006 määrus nr 6 “Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri”.

(4) Tunnistada kehtetuks Raasiku Vallavolikogu 10. novembri 2009 määrus nr 20 “Raasiku vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

(5) Avaldada käesolev Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri Riigi Teatajas, ajalehes Sõnumitooja ja Raasiku valla veebilehel.

(6) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.