Alutaguse valla hankekord

(1) Käesolev hankekord reguleerib Alutaguse Vallavalitsuses (edaspidi valitsus) ja vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi asutus)

1) riigihangete planeerimist;

2) riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutavate isikute määramist;

3) riigihangete, sh lihthangete ja alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise korda;

4) lihtsustatud korras tellitavate teenuste ning sotsiaal- ja eriteenuste hangete korraldamist;

5) meetmeid huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks.

(2) Kõik käesolevas hankekorras nimetatud eeldatavad maksumused arvestatakse käibemaksuta.

(3) Riigihanke korraldamiseks annab loa Alutaguse Vallavolikogu, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel ning selle väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud.

(4) Hanke õiguspärase ja õigeaegse korraldamise eest vastutab hanget korraldava valdkonna juht või asutuse juht.

(1) Valitsus või asutuse juht kinnitab hangete läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise hankekomisjoni.

(2) Hankekomisjoni pädevuses on

1) pakkumuste avamine;

2) kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise protokollide koostamine ja vallavalitsusele kinnitamiseks esitamine;

3) vajadusel pakkujatega läbirääkimiste pidamine;

4) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused.

(3) Hankekomisjoni töö vorm on koosolek. Hankekomisjoni koosolekul tehtud otsustused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud hankekomisjoni liikmed.

(4) Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole hankekomisjoni liikmetest. Hankekomisjon võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega.

(1) Hangete planeerimiseks koostatakse igaks aastaks hankeplaan koos üldise ajakavaga.

(2) Hankeplaanis kajastatakse lihthankeid, mille piirmäär on 30 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu puhul ja 60 000 eurot ehitustööde hankelepingu puhul ning riigihankeid, mille piirmäär on 60 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu puhul ja 150 000 eurot ehitustööde hankelepingu puhul.

(3) Hankeplaani koostamiseks esitavad valdkonna juhid ja asutuste juhid kavandatavate lihthangete ja riigihangete kohta informatsiooni valitsusele kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist.

(4) Hankeplaanis kajastatakse alljärgnev informatsioon

1) ostetava asja, tellitava teenuse või vajaliku ehitustöö nimetus;

2) hanke eeldatav maksumus;

3) hanke korraldamise aeg kuu täpsusega;

4) hanke korraldamise eest vastutava valdkonna juht või asutuse juht;

5) hanke eest vastutav isik;

6) hankemenetluse liik.

(5) Valitsus kinnitab korraldusega eelarveaasta hankeplaani hiljemalt kahe kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest. Hankeplaan avaldatakse valla veebilehel.

(6) Valitsusel on õigus hankeplaani muuta, muudatus kinnitatakse korraldusega.

(1) Hangete korraldamine toimub vastavalt hankeplaanile.

(2) Vastutav isik korraldab hanke alusdokumentide koostamise ja esitab hankedokumendid kooskõlastamiseks valdkonna juhile või asutuse juhile.

(3) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb vastutaval isikul reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

(4) Riigihangete seaduse kohaselt nõutav riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea dokumendiregistris registreerima.

(5) Hanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui seadus seda ei nõua.

(1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 10 000 eurot kuni 60 000 eurot, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine ning selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule.

(3) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule.

(1) Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 kuni 30 000 eurot ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 kuni 60 000 eurot, tuleb esitada hanketeade kodulehel või teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on riigihangete seaduse kohaselt lubatud korraldada hange väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse korras.

(3) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on 5 000 kuni 10 000 eurot, tuleb esitada hanketeade kodulehel või teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

(4) Valdkonna juht ja asutuse juht otsustab ja vastutab hangetega, mille eeldatav maksumus on

5 000 kuni 10 000 eurot, seotud toimingute eest ning kinnitab tulemused ja otsustab hankelepingu sõlmimise oma tegevusvaldkonnas aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires.

(5) Valdkonna juht ja asutuse juht otsustab asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on alla 5000 euro, arve tasumise oma tegevusvaldkonnas aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires.

(1) Valitsus annab korralduse hankelepingu sõlmimiseks hangete puhul üle 10 000 euro.

(2) Valitsuse korraldusega kinnitatakse hankekomisjoni protokollid ja otsustatakse

1) pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;

2) pakkuja kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine;

3) pakkumuse vastavaks tunnistamine või pakkumuse tagasilükkamine;

4) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine;

5) kõigi pakkumuste tagasilükkamine;

6) pakkumuse edukaks tunnistamine;

7) hankelepingu sõlmimine;

8) hankemenetluse lõpetamine;

9) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused.

(3) Hankelepingu allkirjastab vallavanem või asutuse juht, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(1) Hanke korraldamise eest vastutav valdkonna juht või asutuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma otsest juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.

(2) Pakkumuse avamisel kontrollitakse pakkuja kohta äriregistris avaldatud andmeid, millest selguvad pakkujaga seotud isikud.

(3) Hanke korraldamise eest vastutav valdkonna juht või asutuse juht korraldab vastavalt vajadusele koolitusi huvide konflikti ennetamise kohta.

(1) Hankedokumentatsiooni säilitatakse seitsme aasta jooksul hanke alustamisest arvates. Välisabi kasutamise abikõlblikkuse tõendamiseks peab hanke dokumentatsioon olema kättesaadav vastavalt rahastaja poolt kehtestatud nõuetele.

(2) Kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, korraldab hanke eest vastutav isik hankedokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku moodustamise, vastavalt paberkandjal või digitaalselt asutuse dokumendiregistris. Toimikusse kogutakse ja süstematiseeritakse kõik asjaomase hanke läbiviimise käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid

Tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused

1) Iisaku Vallavalitsuse 04.02.2015. a määrus nr 1 „Iisaku valla hankekord“;

2) Mäetaguse Vallavalitsuse 01.03.2012. a määrus nr 2 „Hankekord“;

3) Tudulinna Vallavalitsuse 08.11.2012. a määrus nr 5 „Hangete teostamise kord Tudulinna vallas“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.