Nõva osavalla põhimäärus

(1) Osavalla nimi on Nõva osavald.

(2) Osavald on kohaliku omavalitsuse seaduse 8. peatüki sätete alusel Lääne-Nigula valla maa-alal ja koosseisus vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

(3) Osavalla territooriumi moodustavad Nõva, Hindaste, Nõmmemaa, Peraküla, Rannaküla, Tusari, Vaisi ning Variku küla.

(4) Osavallal on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks ja tema pädevuses olevate otsuste langetamiseks. Eelarvet saab jooksva aasta sees muuta vaid osavallakogu algatusel või nõusolekul.

(5) Osavald kasutab osavalla sümboolikat ja Lääne-Nigula valla sümboolikat. Osavalla sümboolikana võetakse kasutusele Nõva osavalla lipp ja vapp, mille kasutamise üle otsustab osavallakogu.

(1) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu, mis moodustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(2) Osavalla tegevuse korraldamiseks ning kodanikulähedaste teenuste tagamiseks moodustatakse valla ametiasutusena osavallavalitsus ( edaspidi valitsus ), mida juhib osavallavanem.

(1) Valla kui terviku ja osavalla arengu kindlustamiseks, kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tagamiseks lahendab osavald talle Lääne-Nigula valla õigusaktidega pandud ülesandeid järgmistes valdkondades

1) kodanikuühiskonna arendamine ja kohalik identiteet, koostöö kohalike ettevõtjatega;

2) sotsiaalhoolekanne;

3) noorsootöö;

4) elamu- ja kommunaalmajandus;

5) ehitus;

6) heakord ja haljastus;

7) jäätmekäitlus;

8) ruumiline planeerimine;

9) maakasutus;

10) kultuur, sport ja vaba aja veetmine;

11) haridus;

12) rahvastikuregistri haldamine.

(2) Osavald lahendab oma haldusterritooriumil ka teisi talle Lääne-Nigula valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

(1) Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga.

(2) Osavallakogusse kuulub 9 liiget.

(3) Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht on volikogu valimispäeval rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumil.

(4) Osavallakogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest

1) osavallakogusse kuuluvad osavalla territooriumilt volikogusse valitud isikud;

2) ülejäänud kohad osavallakogus jagatakse osavalla haldusterritooriumil elavatest ja volikogusse kandideerinud isikutest vastavalt enim saadud häälte arvule, vaatamata, mis nimekirjas või üksikkandidaadina nad volikokku kandideerisid;

3) kui kandideerijatel on kogutud võrdselt hääli, siis järjestatakse kandidaadid valla haldusterritooriumilt kokku enim hääli kogunud valimisnimekirja häälte arvu alusel. Kui valla haldusterritooriumilt on valimisnimekirjad kogunud võrdselt hääli või tegemist on üksikkandidaadiga, siis järjestatakse kandidaadid liisu heitmisega.

(5) Osavallakogu koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi osavallakogu valimiskomisjon,

mille esimees on vallasekretär ja liikmed vallavalitsuse õigusnõunik ning osavallasekretärid.

(6) Lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust nõusolekust osaleda osavallakogu töös kinnitab osavallakogu valimiskomisjon koosseisu ning asendusliikmete nimekirja 30 tööpäeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.

(7) Juhul, kui volikogu valimiste vahelisel ajal jääb osavallakogu liikmete arv alla § 4 lg 2 sätestatud arvu, loetakse kuni uute volikogu valimisteni osavallakogu koosseisu suuruseks allesjäänud liikmete arv. Kui osavalla territooriumilt volikogusse valitud isikuid on rohkem kui § 4 lg 2 sätestatud arv, on osavallakogu koosseis selle arvu võrra suurem, kuid mitte paarisarv, vajaduse ilmnemisel suurendatakse ülespoole.

(8) Volikogul on õigus maksta osavallakogu liikmetele tasu osavallakogu tööst osavõtu eest ja hüvitust osavallakogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui osavallakogu liige on oma volituste ajal Riigikogu liige, ei maksta talle osavallakogu tööst osavõtu eest tasu.

(9) Isikul, kes ei ole vastavalt § 4 lg 6 andnud oma kirjalikku nõusolekut osavallakogu töös osalemiseks loetakse osavallakogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Osavallakogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses

1) volikogu liikmeks oleku volituste lõppemisega, kui ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 4 lg 4 p 2 tingimused;

2) tagasiastumisega;

3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel osavalla territooriumil;

4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

5) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

6) surmaga.

(2) Osavallakogu liige teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktide 1-5 sätestatud asjaolude ilmnemisel.

(1) Osavallakogu liikme volitused peatatakse

1) volikogu liikmeks oleku volituste peatumisega, kui ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 4 lg 4 p 2 tingimused;

2) kui isik on valitud Lääne-Nigula vallavanemaks või kinnitatud vallavalitsuse liikmeks;

3) kui isik on nimetatud valla ametiasutuse ametnikuks;

4) osavallakogu liikmeks mitteoleva isiku saamisega volikogu liikmeks, mille tagajärjel langeb osavallakogust välja viimane häältearvu poolest sees olev isik, kes ei ole volikogu liige;

5) isiku avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

6) kui isik on puudunud osavallakogu koosolekutelt vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal osavallakogu koosolekuid ei toimunud.

(2) Osavallakogu liige teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

(1) Osavallakogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub osavallakogu liikme asemele asendusliige, kes määratakse osavallakogu valimiskomisjoni otsusega.

(2) Osavallakogu valimiskomisjon teeb §-des 4 1 kuni 4 4 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist.

(3) Osavallakogu valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada osavallakogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult osavallakogu valimiskomisjoni, kas ta soovib osavallakogu töös osaleda.

(4) Kui asendusliige ei anna kirjalikult oma nõusolekut või ei saa osavallakogu töös osaleda käesoleva määruse § 4 1 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

(5) Kui asendusliige ei saa osavallakogu töös osaleda määruse § 4 2 lõikes 1 märgitud aluste ilmnemise tõttu, jääb ta asendusliikmete nimekirja ning koha vabanemisel on võimalik nimetada ta osavallakogu liikmeks.

(6) Kui osavallakogu valimiskomisjon on osavallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 41 ja 42 lõikes 1 sätestatud asjaolude tõttu osavallakogu liige ei saa osavallakogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab osavallakogu valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

(1) Osavallakogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse osavallakogu valimiskomisjoni esimehele. Avaldust ei pea esitama, kui osavallakogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

(2) Osavallakogu liikme volituste taastumisel lõppevad selle asendusliikme volitused, kes määrati asendusliikmena osavallakogusse viimasena.

(1) Osavallakogu valimiskomisjon juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Lääne-Nigula Vallavolikogu õigusaktidest.

(2) Komisjoni pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks võtab komisjon vastu otsuseid, millele kirjutab alla komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Otsused jõustuvad allakirjutamisega.

(3) Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa võtab osa üle 50% komisjoni liikmetest.

(5) Komisjoni koosolek protokollitakse, protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(6) Komisjon otsustab tema pädevuses olevaid küsimusi poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.

(7) Komisjoni otsusega mittenõustumisel on huvitatud isikul õigus 30 päeva jooksul alates teadasaamisest esitada kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogule.

(1) Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast.

(2) Osavallakogu esimees või tema äraolekul aseesimees

1) koostab osavallakogu koosoleku päevakorra projekti arvestades volikogu, vallavalitsuse, osavallakogu liikmete ja osavallavanema ettepanekuid;

2) kutsub kokku osavallakogu koosoleku;

3) juhatab osavallakogu koosolekut ja lahendab koosoleku rakendamisel tekkivaid küsimusi;

4) allkirjastab osavallakogu otsused, kirjad ja koosoleku protokollid;

5) peab osavallakogu nimel kirjavahetust;

6) koostab osavallakogu tööplaani ja esitab selle osavallakogule kinnitamiseks;

7) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjonide või vallavalitsuse istungil või volitab selleks teisi osavallakogu liikmeid.

(3) Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub järgmiselt

1) osavallakogu uue koosseisu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab volikogu esimees või tema asendaja kaasates selleks kaks osavallakogu liiget (edaspidi komisjon). Kui osavallakogule tuleb valida uus esimees seoses osavallakogu esimehe volituste lõppemise või

lõpetamisega, korraldab esimehe valimised osavallakogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks vähemalt 3 liikmelise komisjoni;

2) esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on osavallakogu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse koosoleku juhatajale kirjalik ettepanek, mille kohta tehakse märge koosoleku protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise või kirjaliku nõusoleku, mille kohta tehakse märge koosoleku protokolli;

3) kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab osavallakogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega;

4) kui osavallakogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist;

5) pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist kuulutab koosoleku juhataja välja vaheaja, mille jooksul valmistatakse ette hääletamissedelid;

6) hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras;

7) koosoleku juhataja jätkab koosolekut ning kuulutab välja hääletamise;

8) enne sedelite väljajagamist kontrollitakse valimiskasti;

9) hääletamissedelid antakse osavallakogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab liige allkirja;

10) osavallakogu esimehe valimisel on osavallakogu liikmel üks hääl;

11) osavallakogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti;

12) kui osavallakogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab osavallakogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu»;

13) kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on osavallakogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge;

14) hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks;

15) osavallakogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab osavallakogu koosseisu häälteenamuse;

16) kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus

valimine;

17) kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab koosoleku juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras;

18) kui ka kolmanda hääletusega ei õnnestu osavallakogu esimeest või aseesimeest valida siis kutsutakse osavallakogu esimehe või aseesimehe valimiseks kokku uus osavallakogu koosolek.

Kuni esimehe valimiseni juhatab koosolekuid osavallakogu vanim liige;

19) protestid hääletamise korraldamise kohta esitatakse koosolekul kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne hääletustulemuste väljakuulutamist.

Osavallakogu pädevuses on

1) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve eelnõu kohta seisukoha kujundamine, ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule;

2) osavalla põhimääruse ja selle muudatuste kohta seisukoha kujundamine ja ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule;

3) ettepaneku tegemine või arvamuse andmine osavallavanema kandidaadi kohta ning arvamuse andmine osavallavanema ametist vabastamise kohta;

4) arvamuse andmine osavallas asuva vallavara valitsemist puudutavate otsustuste kohta (vallavara müük, kasutusse andmine või koormamine);

5) arvamuse andmine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste või nende filiaalide asutamise, ümber kujundamise või lõpetamise, arengukavade projektide, põhimääruste ja nende muudatuste kohta;

6) arvamuse andmine valla üldplaneeringu või osavalda puudutavate detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise menetluste erinevate otsustuste kohta;

7) volikogule või vallavalitsusele kohaliku elu küsimustes või osavalla haldusterritooriumiga seotud küsimustes aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ettepanekute tegemine;

8) teiste volikogu poolt osavallakogule volitatud küsimuste läbiarutamine ja otsuste tegemine;

9) esindajate nimetamine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste hoolekogudesse ja nõukogudesse;

10) osavalla tööd puudutavate ettepanekute tegemine osavallavanemale, lähtudes osavallavanema pädevusest.

(1) Osavallakogu töövorm on koosolek. Koosoleku päevakorra koostab, kutsub kokku ja seda juhatab osavallakogu esimees või esimehe puudumisel aseesimees. Koosoleku kokkukutsumise võivad algatada vähemalt 4 osavallakogu liiget, vallavalitsus või volikogu.

(2) Koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku materjalid peavad olema teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne toimumist. Erandjuhtudel võib osavallakogule materjale edastada ka hiljem.

(3) Osavallakogu koosolekud on avalikud. Koosoleku võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam osavallakogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Osavallakogu koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu esimees, vallavanem või vallavanema poolt volitatud vallavalitsuse liige ja osavallavanem.

(5) Osavallakogu koosolek on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle 50% osavallakogu liikmetest.

(6) Osavallakogu koosoleku päevakord kinnitatakse osavallakogu poolthäälteenamusega vastavalt liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

(7) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha

1) osavallakogu liikmed;

2) osavallavanem;

3) vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige;

4) volikogu esimees või tema asendaja.

(8) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta osavallakogu koosseisu häälteenamusega.

(9) Osavallakogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

(10) Kui koosoleku päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(11) Kui koosoleku päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamises.

(12) Osavallakogu kuulab enne otsuse vastuvõtmist ära osavallavanema arvamuse.

(13) Osavallakogu otsustused võetakse vastu avalikul hääletusel koosolekust osavõtjate poolthäälte enamusega kui käesolevas põhimääruses ei otsustata teisiti.

(14) Osavallakogu koosoleku protokollidele kirjutab alla osavallakogu esimees ja protokollija.

(15) Osavallakogu tehnilise teenindamise tagab osavallavalitsus.

(16) Erandolukorras ja üksikküsimuse otsustamiseks võib osavallakogu esimees või tema äraolekul aseesimees korraldada elektroonilise koosoleku ja hääletuse. Elektroonilise hääletuse korral peavad osavallakogu liikmed etteantud ajavahemiku jooksul edastama elektrooniliselt oma seisukoha arutatava küsimuse kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge. Kui vähemalt 1/3 osavallakogu liikmetest nõuab koosoleku kokku kutsumist, siis ei saa elektroonilist istungit korraldada.

(1) Osavallakogu menetlusse antud küsimuses peab osavallakogu seisukoha võtma üldjuhul ühe kuu jooksul.

(2) Osavallakogu võib volikogu poolt antud volitusnormi piires ja ülesannete täitmiseks võtta üksikaktina vastu otsuseid. Osavallakogu otsus jõustub adressaadile teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Osavallakogu otsus vormistatakse eesti keeles ja see peab vastama haldusaktidele ja -dokumentidele kehtestatud nõuetele.

(3) Muudes küsimustes vastu võetud otsused vormistatakse protokolli väljavõttena, mis on osavallavanemale, vallavalitsusele ja volikogule soovituslik.

(4) Kontrolli osavallakogu otsuste üle teostab vallavanem.

(5) Kui vallavanem leiab, et osavallakogu otsus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi ja Lääne-Nigula valla õigusaktidega, teeb ta osavallakogule ettepaneku viia vastav korraldus seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlla 30 päeva jooksul. Kui osavallakogu ei ole 30 päeva jooksul pärast vallavanema kirjaliku ettepaneku saamist korraldust või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, teeb vallavanem volikogule ettepaneku osavallakogu otsuse või selle sätte kehtetuks tunnistamiseks.

(1) Osavallavalitsust juhib osavallavanem, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul, võttes arvesse osavallakogu arvamuse või ettepaneku.

(2) Osavallavanem on piirkonna arendusjuht ja kohaliku elu korraldaja ning koordinaator.

(3) Osavallavanem kuulub vallavalitsuse koosseisu.

(4) Osavallavanem

1) juhib ja korraldab valitsuse tööd;

2) esindab valitsust Lääne-Nigula valla põhimääruse, osavalla põhimääruse ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. Osavallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valitsust temale antud pädevuse piires;

3) võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ja valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla teistele valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi valitsuse ametnikke;

5) nimetab ametisse valitsuse ametnikud ja sõlmib töölepingud teenistujatega;

6) täidab tööandja õigusi ja kohustusi osavallavalitsuse ametnike ja teenistujate suhtes;

7) käsutab osavalla eelarvelisi vahendeid;

8) osaleb vallaeelarve projekti koostamisel osavalda puudutavas osas;

9) täidab teisi vallavanema poolt antud ülesandeid;

10) juhindub oma tegevuses volituste piires osavallakogu ettepanekutest ja arvamusest.

(5) Osavallavanema täpsemad tööülesanded määratakse ametijuhendiga.

(6) Osavallavanemat asendab vallavanema poolt määratud isik.

(7) Osavallavanem on aruandekohustuslik vallavalitsuse ja osavallakogu ees.

(8) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavallavanem teenistusest vallavanema põhjendatud ettepanekul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(1) Valitsus on ametiasutus, mille struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 36. Vastava ettepaneku esitab vallavalitsusele osavallavanem.

(2) Valitsuse pädevus ja ülesanded määratakse kindlaks Lääne-Nigula valla põhimääruse, käesoleva põhimääruse ja teiste Lääne-Nigula valla õigusaktidega.

(3) Käesoleva põhimääruse § 3 lõikes 1 ja 2 nimetatud valdkondades täidab valitsus ülesandeid ulatuses kus need ülesanded ei ole töökorralduslikult jaotatud Lääne-Nigula vallavalitsuse valdkonna põhistele osakondadele või üksustele või selle jaoks ei ole ette nähtud vastavat ametnikku.

(1) Osavallavanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

(2) Osavallavanema korraldustele kirjutab alla osavallavanem või tema asendaja. Osavallavanema korraldus jõustub adressaadile teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Osavallavanema korraldus vormistatakse eesti keeles ja see peab vastama haldusaktidele ja -dokumentidele kehtestatud nõuetele.

(3) Osavallavanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust.

(4) Kontrolli osavallavanema korralduste üle teostab vallavanem.

(5) Kui vallavanem leiab, et osavallavanema korraldus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi ja Lääne-Nigula valla õigusaktidega, teeb ta osavallavanemale ettepaneku viia vastav korraldus seaduste ja teiste õigusaktidega kooskõlla 15 päeva jooksul. Kui osavallavanem ei ole 15 päeva jooksul pärast vallavanema kirjaliku ettepaneku saamist korraldust või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, teeb vallavanem vallavalitsusele ettepaneku teenistusliku järelevalve algatamiseks.

Osavallavanema ja teiste valitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid sätestatakse Lääne-Nigula valla õigusaktidega.

Valitsuse ja osavallavanema tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus.

Määrus jõustub 01.01.2022.