Tartu linna hankekord

(1) Hankekorra kehtestamise eesmärk on sätestada riigihanke korraldamisel Tartu linna ametiasutustes ja ametiasutuste hallatavates asutustes kohustuslikud reeglid ideekonkursi korraldamiseks, riigihanke piirmäära ületavate riigihangete, lihthangete, lihtsustatud korras tellitavate teenuste ja alla lihthanke korraldamise kohustuse piirmäära riigihangete korraldamiseks.

(2) Tartu linna nimel korraldavad riigihankeid linnavolikogu kantselei ja linnavalitsus oma struktuuriüksuste ja hallavate asutuste kaudu (edaspidi: struktuuriüksused).

(3) Riigihanke korrektse korraldamise eest vastutab linnavolikogu kantselei juhataja, linnavalitsuse struktuuriüksuste juht ja linnavalitsuse hallatava asutuse juht (edaspidi: struktuuriüksuse juht).

(1) Linnavalitsus analüüsib pärast eelarve vastuvõtmist informatsiooni ühesuguste asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks kavandatud rahalistest vahenditest ning otsustab ühise riigihanke korraldamise ja määrab korraldava struktuuriüksuse.

(2) Struktuuriüksuse juht planeerib kahe nädala jooksul pärast eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muude asjaolude selgumist vastaval eelarveaastal kavandatavad riigihanked, mille eeldatav maksumus ületab 10 000 eurot ilma käibemaksuta, dokumendiregistris GoPro. Planeerimisel näidatakse riigihanke nimetus, riigihanke objekt, kavandatava riigihanke korraldamise aeg, kavandatav hankelepingu täitmise aeg, riigihanke eeldatav maksumus ja riigihanget korraldav struktuuriüksus (sh struktuuriüksuse kontaktandmed) ja riigihanke eest vastutav isik.

(3) Lõike 2 kohaselt planeeritud riigihangete kohta avalikustatakse Tartu linna veebilehel riigihanke nimetus ja riigihanget korraldava struktuuriüksuse nimi ning kontaktandmed, mis on Tartu linna hankeplaan.

(1) Riigihanke alustamisel tuleb arvestada Tartu linnavara eeskirjas sätestatud nõudeid. Linnavolikogult riigihanke korraldamiseks loa küsimisel tuleb ära näidata kavandatava riigihanke objekt, riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu kavandatav täitmise aeg, kui see ületab ühte eelarveaastat, ning muud olulised hankelepingu tingimused.

(2) Riigihanke alustamise otsustab eelarves ette nähtud vahendite piires või linnavolikogult riigihanke korraldamiseks saadud loas sätestatud ulatuses struktuuriüksuse juht käskkirjaga. Hankemenetluse liigi valib ja riigihanke eest vastutava isiku määrab struktuuriüksuse juht käskkirjaga, kui käesolevas korras või muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Riigihanke eest vastutav isik määratakse enne riigihanke korraldamiseks vajaliku esimese toimingu teostamist.

(3) Riigihanke eest vastutav isik on kohustatud täitma kõiki riigihanke korraldamisel ja pärast riigihanke korraldamist riigihanke seaduses nimetatud vajalikke ülesandeid, mis ei ole käesolevas korras või selle alusel antud kellegi teise pädevusse, (sh koostama riigihanke komisjoni protokollid või protokollide projektid, esitama riigihanke kohta nõutavad aruanded). Riigihanke eest vastutaval isikul on konkreetse hankemenetluse raames õigus allkirjastada struktuuriüksuse nimel väljastatavaid dokumente, mis on seotud pakkujate ja taotlejate teavitamisega hankemenetluse raames tehtud otsustest ning selgituste andmise ja küsimisega, samuti järelepärimiste tegemisega.

(4) Struktuuriüksuse juht võib käskkirjaga määrata riigihangete korraldamisel teatud ülesandeid täitma isiku, kes ei ole riigihanke eest vastutav isik, kuid kes täidab riigihanke korraldamisega seotud tehnilisi ülesandeid, näidates ära sellele isikule pandud ülesanded.

(1) Riigihanke komisjon moodustatakse vajadusel toiminguteks, mille läbiviimisel on erilisel määral vaja vältida subjektiivsust ja tõrjuda kahtlusi ja/või kindlustada erinevate teenistusülesannetega isikute koostöö riigihanke korraldamisel.

(2) Riigihanke komisjoni moodustab ja komisjoni liikmed määrab struktuuriüksuse juht käskkirjaga. Riigihanke eest vastutav isik on komisjoni liige.

(3) Riigihanke komisjoni protokollile kirjutab alla riigihanke komisjoni esimees ja riigihanke eest vastutav isik. Komisjoni liige, kes jääb protokollis kajastatu suhtes eriarvamusele, võib nõuda oma eriarvamuse protokollis fikseerimist.

Riigihanke pakkuja ja taotleja kvalifitsiooni kontrollimiseks esitatavad nõued või ideekonkursi kutses esitatavad nõuded ning hankedokumendi (sh lihthanke dokumendi ja ideekonkursi võistlusjuhendi) kinnitab struktuuriüksuse juht käskkirjaga.

(1) Pakkumuse(d) avab riigihanke vastutav isik või riigihanke komisjon, kui selleks on komisjon moodustatud. Pakkumus(t)e avamise kohta koostatakse pakkumus(t)e avamise protokoll.

(2) Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolude esinemist või puudumist, pakkuja või taotleja kvalifitseerimisel ning pakkumuse vastavaks tunnistamisel esitatud nõuetele vastavust kontrollib riigihanke eest vastutav isik või riigihanke komisjon, kui selleks on komisjon moodustatud. Kontrollimise tulemused kajastatakse protokollis, protokoll on aluseks struktuuriüksuse juhile otsuse tegemiseks.

(3) Lõikes 2 nimetatud protokolli arvestades otsustab pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise, pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise ning pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasi lükkamise struktuuriüksuse juht käskkirjaga.

(1) Pakkumusi hindab riigihanke eest vastutav isik või riigihanke komisjon, kui selleks on komisjon moodustatud. Pakkumuste hindamise kohta vormistatakse pakkumuste hindamise protokoll. Kui hindamisele on jäänud ainult üks pakkumus, ei ole vaja pakkumuste hindamise protokolli vormistada.

(2) Hindamiskriteeriumite kohaselt parima pakkumuse (sh osadeks jagatud riigihanke puhul kõigi osade suhtes tehtud pakkumuste) edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus korraldusega, kui riigihanke eeldatav maksumus oli suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta.

(3) Kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsustab linnavalitsus korraldusega, kui riigihanke eeldatav maksumus oli suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta.

(4) Kui tekib kahtlus, et mõni pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, teeb riigihanke eest vastutav isik struktuuriüksuse juhile ettepaneku põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamiseks.

(5) Otsuse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamiseks teeb struktuuriüksuse juht käskkirjaga.

(6) Hankelepingule kirjutab alla linnavalitsuse poolt volitatud isik, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(1) Hankelepingu täitmise korraldab strutkuuriüksuse juht, kes otsustas riigihanke korraldamise, kui linnavalitsus või linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti.

(2) Struktuuriüksuse juht määrab hankelepingu täitmise eest vastutava isiku hankelepingu allakirjutamise hetkeks. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus või lepitakse hankelepingus kokku selles, kuidas vastutav isik määratakse ja kuidas teist lepingu poolt sellest teavitatakse. Vastutava isiku muutumisel tuleb hankelepingut vastutava isiku osas vajadusel muuta.

(1) Kui hankelepingu muutmine toob Tartu linnale kaasa täiendava rahalise kulu võrreldes hankelepingu esialgse maksumusega, otsustab hankelepingu muutmise lubamise linnavalitsus korraldusega.

(2) Kui hankelepingu muutmisega ei kaasne Tartu linnale võrreldes hankelepingu esialgse maksumusega täiendavaid rahalisi kulusid, otsustab hankelepingu muutmise strutkuuriüksuse, mille pädevuses on hankelepingu täitmine, juht.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul on hankelepingu muutmise lepingule allakirjutamise õigus samal isikul, kellel oli õigus alla kirjutada hankeleping või struktuuriüksuse, mille ülesandeks on hankelepingu täitmine, juht.

(4) Hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise otsustab linnavalitsus korraldusega, kui hankelepingu maksumus ületab 10 000 eurot ilma käibemaksuta.

(5) Hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise otsustab struktuuriüksuse, mille ülesandeks on hankelepingu täitmine, juht, kui hankelepingu maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta.

(1) Hankemenetluse tunnistab kehtetuks linnavalitsus korraldusega.

(2) Muud hankemenetluse raames tehtavad otsused teeb strutkuuriüksuse juht, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(1) Lihthangete korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatud lihthanke korraldamise reeglitest ning järgitakse riigihangete seadust muudes küsimustes niivõrd, kuivõrd see on lihthanke korraldamisel olemuslikult võimalik, mõistlik ja vajalik.

(2) Kui lihthange soovitakse korraldada järjestikuste etappidena, peab lihthanke dokumendis sätestama pakkuja järgmisesse etappi edasi saamise võimaluse objektiivselt ja arusaadavalt. Etappe võib kasutada nii pakkujate kvalifitseerimiseks kui pakkumuse vastavuse hindamiseks.

(3) Etapi läbiviimine kajastatakse protokollis, protokoll on aluseks struktuuriüksuse juhile otsuse tegemiseks, kes pääsevad järgmisesse etappi ja kes mitte.

(4) Struktuuriüksuse juht otsustab käskkirjaga, kes pääsevad järgmisse etappi ja kes mitte.

(5) Kui lihthankes soovitakse pidada läbirääkimisi, tuleb läbirääkimiste pidamise võimalus lihthanke dokumendis sätestada. Läbirääkimistele lubatakse üksnes lihthankel kvalifitseeritud pakkuja(d). Läbirääkimisi võib pidada kõigi, osade või ainult ühe kvalifiteeritud pakkujaga. Kui läbirääkimisi soovitakse pidada osade või ühe kvalifitseeritud pakkujaga, tuleb valiku tegemist põhjendada.

(6) Läbirääkimiste pidamise otsustab riigihanke eest vastutav isik või komisjon, kui see on moodustatud. Otsus läbirääkimiste pidamiseks vormistatakse protokolliga.

(7) Läbirääkimistel tuleb kõiki läbirääkimistele kutsutud pakkujaid kohelda võrdselt ning teha neile ühesuguseid ettepanekuid pakkumuse korrigeerimiseks.

(8) Läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimiste tulemusena võib pakkuja jääda oma esialgse pakkumuse juurde või võib teha uue pakkumuse. Vajadusel antakse pakkujale tähtaeg uue pakkumuse esitamiseks.

(1) Lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatud lihthanke korraldamise reeglitest ning käesoleva korra §is 11 sätestatust ning järgitakse riigihangete seadust muudes küsimustes niivõrd, kuivõrd see on lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel olemuslikult võimalik, mõistlik ja vajalik.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korra järgimine ei ole võimalik, mõistlik või vajalik, võib lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimiseks teha ettepaneku ühele või mitmele isikule põhjendades eelnevalt asjaolusid, miks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda ei järgita ning miks on ettepanek tehtud just nimetatud isikule.

(3) Lihtsustatud korras tellitava teenuse, mille eeldatav maksumus ületab 10 000 eurot ilma käibemaksuta, tellimise soovist teatatakse riigihangete registri veebilehe kaudu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul või kui seadus ei sätesta teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse ühele või mitmele isikule ettepanek pakkumuse esitamiseks, vajadusel võib pakkumuse esitamise eelselt pidada nimetatud isikuga läbirääkimisi teenuse osutamise tingimuste ja mahu selgitamiseks ja kokku leppimiseks.

(5) Lihtsustatud korras tellitava teenuse, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 10 000 euro, tellimisel võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning teha teenuse tellimiseks ettepaneku ühele või mitmele isikule.

(1) Ehitustöö riigihanke korraldamisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 40 000 euroni ilma käibemaksuta, lähtutakse käesoleva korra §ist 11.

(2) Asjade ostmisel, teenuse või ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 3 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 10 000 euroni ilma käibemaksuta võib loobuda ülalnimetatud sätete rakendamisest. Sellisel juhul tuleb konkurentsi ärakasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamise, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

(3) Asjade ostmisel, teenuse või ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 3 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 10 000 euroni ilma käibemaksuta võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on riigihangete seaduse kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse korras. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

(4) Asjade, teenuste ja ehistustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 3 000 euro ilma käibemaksuta võib loobuda ülalnimetatud sätete rakendamisest ja teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

(5) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

(6) Erandina on lõikes 3 ja 4 nimetatud juhtudel lubatud teha ettepanek pakkumuse esitamiseks ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata andes pakkujale võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel otsustab kirjaliku hankelepingu sõlmimise vajaduse ning sõlmib hankelepingu struktuuriüksuse juht.

(1) Ideekonkursi korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega määrates ära ideekonkursi korraldava struktuuriüksuse, võitjatele makstavad auhindade ja/või osalejate osalemistasude suuruse. Ideekonkursi korraldamise otsuses näidatakse ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või üksnes ideekavandi saamise eesmärgil.

(2) Ideekonkursile laekunud ideekavandite hindamiseks moodustab linnavalitsus korraldusega ideekonkursižürii. Žürii koostab oma tegevuse kohta protokolli kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse ja oma hinnangu ideekavandite kohta.

(3) Linnavalitsus kuulutab ideekonkursi võitjad välja korraldusega.

Ideekonkursi tulemuste kohta avalikustatakse Tartu linna veebilehel 10 päeva pärast ideekonkursi tulemuste selgumist ideekonkursil auhindu saanud isikute nimed koos auhinna suurusega või ideekonkursil osalemistasu saanud isikud koos osalemistasu suurusega. Võimalusel avalikustatakse ka esitatud ideekavandid.

Linnavalitsust esindab vaidlustuste läbivaatamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis linnasekretär või tema volitatud isik.

(1) Tunnistatakse kehtetuks

(2) Määrus jõustub 12. märtsil 2012. a.