Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord Konguta vallas

Käesolev määrus reguleerib raske või sügava puudega lastele riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra.

Lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest vallaeelarvesse eraldatud vahenditest. Lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse vallaeelarvesse Tartu Maavalitsuse kaudu vastavalt vallas elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 01. detsembri seisuga.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse hinna ja maksimaalse maksumuse raske või sügava puudega lapse kohta kalendriaastas kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevalt

1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;

2) lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab seadusliku esindaja asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja;

3) lapsehoiuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba.

4) lapsehoidja on kutsealase ettevalmistusega füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse.

Lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel, et

1) raske või sügava puudega lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;

2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega;

3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.

Lapsehoiuteenust on käesoleva määruse alusel õigus taotleda raske või sügava puudega laste vanematel, eestkostjatel või hooldajatel, kelle elukoht Eesti Rahvastikuregistri andmetel on Konguta vald.

Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida

1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud;

2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni 10 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava puudega lapsi, alla kolmeaastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla kolmeaastaseid lapsi kahe lapse eest.

Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.

Lapsehoiuteenuse osutamise korral rohkem kui nelja tunni vältel

1) tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Lapsehoiuteenuse osutaja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule;

2) kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele.

Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest. Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet.

Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud sotsiaalhoolekande seaduse § 6 punkti 8 alusel kehtestatud korras koostama statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse kohta ja esitama need Konguta Vallavalitsusele.

Lapsehoiuteenuse osutamiseks on nõutav tegevusluba, mis annab õiguse tegutseda vastaval tegevusalal.

Tegevusloa taotlemise, andmise, keeldumise ning kehtetuks tunnistamisega

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib vallavalitsus kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse asendamiseks muu sotsiaalteenusega esitab teenust vajav isik või tema seadusjärgne ülalpidaja või eestkostja kirjaliku taotluse.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks, sealhulgas

1) raske või sügava puudega lastele koolivaheaja laagrite korraldamiseks;

2) raske või sügava puudega lastele isikliku abistaja või tugiisiku teenuse korraldamiseks;

3) raske või sügava puudega laste peredele nõustamise korraldamiseks;

4) raske või sügava puudega lapsehoiuteenust osutajale koolituse korraldamiseks;

5) raske või sügava puudega lastele transporditeenuse korraldamiseks;

6) muud teenused või abivahendid, mis toetavad puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut.

Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise aasta vallaeelarvesse raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

Määrus jõustub 22. mai 2008. a.