Harku valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Harku vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Harku valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Harku valla haldusterritooriumil.

(3) Jäätmehooldust Harku vallas korraldab Harku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Harku valla põhimäärusele.

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Samuti tuleb valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

(2) Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid.

(3) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahuti tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega.

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud

1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;

2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;

3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga;

4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel.

(1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150 liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;

2) põhiliselt 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;

3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

4) kompaktoreid;

5) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

(2) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(3) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo korral tuleb üksikelamute juures kasutada vähemalt 140 l mahuga kogumismahutit, 5 või enama korteriga elamu, asutuse ja ettevõtte juures vähemalt 600 1 kogumismahutit, kui kinnistu omaniku ja antud veopiirkonnas ainuõigust omava vedaja vahel pole kokku lepitud teisiti.

(1) Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(2) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

(3) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(4) Jäätmeid tohib paigutada jäätmekottidesse kuni 10 kg ning väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

(5) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

(6) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.

(7) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta kõva kattega alusele, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (ratastega väikemahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 20 m, kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti). Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.

(8) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (edaspidi jäätmemaja). Sissepääs jäätmemajja peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemajas peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Kui jäätmemaja on lukustatav, tuleb kindlustada jäätmekäitlusettevõttel vaba sissepääs jäätmete kogumise päeval vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Jäätmemaja korrashoiu ja puhtuse eest vastutab kinnistu omanik (valdaja).

(9) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut või mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

(1) Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada

1) ohtlikke jäätmeid;

2) üle 40o C kuuma tuhka;

3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;

4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;

5) käimlajäätmeid;

6) kogumiskaevude setteid;

7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;

8) radioaktiivseid jäätmeid;

9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;

11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, spetsiaalne jäätmete kogumispunkt või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning alates 01.08.2005 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid.

(2) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahuti vahetusse lähedusse. Nende äraveo peab jäätmevaldaja korraldama hiljemalt 3 päeva jooksul.

(3) Ajutine kogumismahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist.

(4) Suurjäätmeid võetakse vastu Harku valla jäätmejaamas Tabasalus Kooli tn 5a.

(1) Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi mahutitesse, kui kinnistul asub 5 või enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas.

(2) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb eraldi koguda ka teisi jäätmeid.

(3) Kompostivad biolagunevad jäätmed tuleb koguda eraldi mahutisse alates 01.04.2009, kui kinnistul asub 20 või enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas. Kompostitavate biolagunevate jäätmete kogumiskonteinerit tuleb tühjendada sagedusega vähemalt 1 kord nädalas. Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberikotti või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(4) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse.

(5) Vanad autorehvid tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse.

(6) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

(7) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja korraldada nende äravedu jäätmekäitluskohta.

(8) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

(9) Avalike taaskasutavate jäätmete kogumiskohtade nimekiri asub Harku valla kodulehel.

(1) Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted.

(2) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutus-organisatsioon).

(4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(5) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või - pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(7) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega

1) üks punkt keskmiselt 300 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega piirkondades;

2) üks punkt keskmise kandekaugusega kuni 400 m tiheasustusega väikeelamute piirkonnas;

3) üks punkt hajaasustusega külades.

(8) Pakendimahuteid tuleb tühjenda regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele oleks tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus.

(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmeliikidega.

(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia Harku valla jäätmejaama Tabasalus Kooli tn 5a või teistesse ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või ära anda vallavalitsuse poolt korraldatava ohtlike jäätmete kogumisringi käigus. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid tasuta vastu ainult elanikelt.

(8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(1) Riskijäätmed on jäätmed, mis vahetu kontakti puhul põhjustavad teatud riski (nt teravad, torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, bioloogilised jäätmed jne).

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed, väljaveetav pinnas, sealhulgas kännud.

(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

(3) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall;

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) bituumenit mittesisaldav asfalt;

7) kiled;

8) ohtlikud ehitusjäätmed.

(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

(5) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(7) Ehitusjäätmed tuleb koguda konteinerisse ja kergeid jäätmeid sisaldav konteiner tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Mahukaid ehitusjäätmeid, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse, on lubatud ajutiselt maapinnale paigutada.

(8) Koos ehitamise alustamise teatisega esitada Harku Vallavalitsusele koopia sõlmitud lepingust ehitusjäätmete kogumiseks ja veoks vastavat jäätmeluba omava jäätmekäitlejaga või Harjumaa Keskkonnateenistuses registreeritud ehitusjäätmete vedajaga.

(9) Juhul, kui ehituse käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on ära toodud eeskirja lisas 1.

(10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja.

(2) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud ja tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

(3) Segunenud olmejäätmete mahutite minimaalne tühjendamise sagedus on

1) 10 ja enama korteriga elamute juurest vähemalt üks kord nädalas;

2) tiheasustusalal kuni 9 korteriga väikeelamute juurest vähemalt üks kord 2 nädala jooksul. Juhul, kui kuni 2 korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, võib väikekonteinereid tühjendada 1 kord 4 nädala jooksul;

3) hajaasustusalal vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul, tingimusel, et tagatakse biolagunevate jäätmete nõuetekohane kompostimine ja sellega välditakse haisu teket.

(4) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud

1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;

2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;

3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. Elurajoonides on kogumismahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu keelatud ajavahemikus 23.00-6.00.

(1) Harku vallas tekkinud ladestatavad olmejäätmed kõrvaldatakse Tallinna Prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud.

(2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu orgaanilised aia- ja toidujäätmed.

(3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.

(4) Kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistu piirides. Toidujäätmeid peab kompostima kinnistes kompostimisnõudes, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Aiajäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(5) Jäätmete põletamine väljaspool vastavat jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

(6) Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides tohib oma kinnistu territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid.

(1) Korraldatud jäätmevedu on jäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

(2) Harku vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium.

(1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Harku valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on järgmised jäätmed

1) vanapaber ja papp;

2) segaolmejäätmed;

3) suurjäätmed.

4) kompostitavad biolagunevad jäätmed alates 01.aprillist 2009.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud

1) ohtlikud jäätmed;

2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine ja nendes kogumismahutites asuvate jäätmete vedamine.

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Harku valla haldusterritooriumi piires. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

(2) Jäätmevaldaja loetakse Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

(3) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, tingimusel et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta keskel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(4) Aiandusühistute maa-alal vaid suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud avalduse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni kolme aasta talveperioodiks.

(1) Järelvalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Harku vallas peab vallavalitsus.

(2) Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt Jäätmeseadusest ja Pakendiseadusest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse Karistusseadustiku üldosa ja Väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel.

(4) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik oma kulul.

(5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub 1. juunil 2005.