Simuna Kooli põhimäärus

Kooli nimi on Simuna Kool (edaspidi kool).

Kooli asukoht on Simuna alevik, Väike-Maarja vald. Kooli postiaadress on Lai 11, 46401 Simuna alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa.

(1) Kool on Väike-Maarja Vallavalitsuse hallatav asutus.

(2) Kooli tegutsemise vorm on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

(1) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

(2) Koolil on oma eelarve Väike-Maarja valla eelarves.

Kooli õppetöö toimub eesti keeles.

Kooli tegevuse eesmärgid on

1) võimaldada eelkõige Avanduse, Hirla, Imukvere, Kurtna, Kärsa, Käru, Määri, Nadalama, Orguse ja Võivere külas ning Simuna alevikus elavatele koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist;

2) luua koolikohustuslikule isikule, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool võimalused põhihariduse omandamiseks.

Kooli ülesanded on

1) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;

2) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;

3) luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;

4) luua õpilastele tingimused koolikohustuse täitmiseks ja elus toimetulekuks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks;

5) luua õpilastele tingimused kultuuri- ja sporditegevuseks;

6) õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel teha koostööd lapsevanematega, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, nõustamiskomisjonidega, tööandjatega, teiste koolidega ning muude asjaomaste organisatsioonide ja isikutega.

(1) Lasteasutuse õppekava koostamisel lähtutakse koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid. Lasteasutuse õppekava kehtestab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

(2) Lasteasutuse õppekava läbinule annab kool välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.

(3) Kooli õppetöö alusdokumendiks on kooli õppekava, mis on koostatud riikliku õppekava alusel ja arvestab kooli suundumusi, omapära ja traditsioone.

(4) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kooli õppekava kehtestab direktor.

(1) Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava. Lasteasutuse tegevus- ja päevakava kinnitab direktor.

(2) Direktor moodustab koolieelse lasteasutuse seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad.

(3) Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.

(4) Lasteaiarühmad jagunevad

1) noorem rühm – kolme- kuni viieaastased;

2) keskmine rühm – viie- kuni kuueaastased;

3) vanem rühm – kuue- kuni seitsmeaastased;

4) liitrühm – kahe- kuni seitsmeaastased.

(5) Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul.

(6) Lasteasutuse lahtioleku aja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

(1) Koolis toimub statsionaarne õpe.

(2) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

(3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Õppeaasta jaguneb neljaks õppeveerandiks. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

(4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

(6) Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta.

(7) Õppeveerandi jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õppeveerandi algul.

(8) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(9) Hindamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikus õppekavas ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras.

(1) Direktor kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra. Direktor esitab vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.

(2) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.

(1) Õpilane arvatakse koolist välja

1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;

2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 28 lõike 3 kohast taotlust;

3) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

4) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

5) kui õpilane on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;

6) õpilase surma korral.

(2) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades haridus-ja teadusministri poolt kehtestatud korda.

(1) Kooli õppekavaväline tegevus toimub direktori kehtestatud korras.

(2) Õppekavaväliselt kool

1) korraldab näitusi ja teisi üritusi;

2) korraldab kontserte, esinemisi kooridele, solistidele ja instrumentalistidele;

3) korraldab huviringide ja kursuste tegevust;

4) korraldab pikapäevarühma tegevust;

5) osaleb olümpiaadidel ja võistlustel.

(3) Koolis korraldatava õppekavavälise tegevuse puhul võib kulude katmine toimuda direktori poolt sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

Õpilasel on õigus

1) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat õpiabi õpetajalt tema üldtööaja piires;

2) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda selle töös, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille eesmärk ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

3) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;

4) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli juhtkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole;

5) saada koolis õppimise ajaks õpilaspilet;

6) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta;

7) teha kooli direktorile ja teistele pedagoogidele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kohta;

8) kasutada muid õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

Õpilane on kohustatud

1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks kooli poolt ettenähtud õppekorraldusele;

2) täitma kooli kodukorda;

3) hoidma kooli head mainet, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, käituma väärikalt nii koolis kui ka väljaspool kooli;

4) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara;

5) täitma muid seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid õpilasele pandud kohustusi.

Vanemal on õigus

1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanemale sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;

2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga

4) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

5) saada koolist teavet õpilase hinnete ja käitumise kohta;

6) osaleda õpilaste vanemate koosolekutel;

7) kasutada muid õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

Vanem on kohustatud

1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;

2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;

3) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

4) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutusest;

5) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega;

6) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;

7) kasutama õpilase koolikohustuse tagamiseks meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus;

8) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

9) taotlema vajaduse korral koolilt ja vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist;

10) täitma muid seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi.

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(5) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks õpilaste üldkoosolekul.

(6) Põhimäärus kiidetakse heaks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest õpilastest.

(7) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates.

(8) Direktor ei kinnita põhimäärust, kui see ei vasta seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. Põhimääruse kinnitamata jätmisel esitab direktor õpilasesindusele kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(9) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor, informeerides üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast õpilasi vähemalt kaks nädalat ette.

(1) Lasteasutuse töötajad on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Lasteasutuse töötajate miinimumkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu direktor.

(2) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad.

(3) Pedagoogid on direktor, õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud.

(4) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste vanematega.

(5) Kooli teenindava ja abipersonali ülesandeks on tagada kooli majanduslik teenindamine ja kooli häireteta töö. Kooli teenindav personal ja abipersonal vastutab kooli vara korrasoleku ja selle heaperemeheliku kasutamise eest.

(6) Koolitöötajate koosseisu kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul, arvestades haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(7) Koolitöötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töösuhteid reguleerivate õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega, töökorralduse reeglitega, töötajate ametijuhendite ja töölepingutega.

(8) Koolitöötajatel on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.

(9) Pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu

1) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli õppekava ja selle muudatuste ning õppekorralduse muudatuste kohta;

2) osaleb kooli arengukava väljatöötamisel, arutab läbi ja avaldab arvamust selle muudatuste kohta;

3) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli põhimääruse ja selle muudatuste kohta;

4) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli ja õpilaskodu kodukorra ja nende muudatuste kohta;

5) arutab läbi ja kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks konkursi läbiviimise korra;

6) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli sisehindamise aruande kohta;

7) arutab läbi ja avaldab arvamust kooli eelarve kava projekti kohta;

8) avaldab arvamust õpilasega läbiviidava arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta;

9) tugi- ja mõjutusmeetmena arutab õpilasega tema käitumist;

10) nimetab oma esindajad komisjonide koosseisu õigusaktides ette nähtud juhtudel;

11) arutab läbi õpilaste turvalisusega seotud riskid õppe- ja kasvatustegevuses ning kavandab meetmed riskide vältimiseks;

12) osaleb vajadusel kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel;

13) täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.

(3) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(1) Lasteasutuses valivad iga rühma laste vanemad hoolekogusse oma esindaja. Vanemate esindaja valitakse rühma laste vanemate koosolekul hääletamise teel. Kandidaadi võib üles seada iga koosolekust osavõttev vanem. Kandidaat osutub hoolekogusse valituks, kui tema poolt hääletab üle poole koosolekust osavõtnud isikutest.

(2) Lasteasutuse õpetajad valivad hoolekogusse oma esindaja. Kandidaadi võib üles seada iga lasteasutuse õpetaja. Kandidaat osutub hoolekogusse valituks, kui tema poolt hääletab üle poole koosolekust osavõtnud isikutest.

(3) Direktor esitab vajadusel iga õppeaasta alguses hiljemalt 1. oktoobriks vallavalitsusele taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks koos uue esindaja andmetega.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktor

1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;

2) kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;

3) juhib kooli õppenõukogu tööd;

4) kehtestab kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande;

5) kehtestab õpilastega läbiviidava arenguvestluse tingimused ja korra;

6) sõlmib, muudab ja lõpetab koolitöötajatega töölepingud;

7) kehtestab töökorralduse reeglid;

8) korraldab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

9) määrab kindlaks direktori asendamise korra;

10) esitab vallavalitsusele kooli eelarve projekti;

11) tagab kooli eelarve täitmise;

12) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

13) täidab muid talle õigusaktidega ja töölepinguga pandud ülesandeid.

(3) Vallavalitsus korraldab direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi.

(4) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem.

Kooli vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed ja muu vara.

(1) Hoolekogu annab arvamuse kooli eelarve projekti kava kohta. Eelarve kiidab heaks vallavalitsus, kes esitab eelarve kinnitamiseks vallavolikogule.

(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla eelarvest, laekumistest juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, annetustest ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

(1) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab vallavolikogu.

(3) Kool esitab statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu.

(2) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, Lääne-Viru maavanemat, kooli, vanemaid ja õpilasi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

Avanduse Vallavolikogu 21. detsembri 2004. määrus nr 24 ja Väike-Maarja Vallavolikogu 22. veebruari 2006. määrus nr 8 tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.