Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord

Määrusega reguleeritakse atesteerimise tingimused ja kord Tartu munitsipaalhuvikoolides (edaspidi huvikool) vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega tegelevatele õpetajatele.

Atesteerimise eesmärk on toetada õpetajate arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt õpetaja enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.

(1) Õpetajale omistatakse pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk.

(2) Omistatud ametijärk kehtib kõikides Tartu huvikoolides.

(1) Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid

1) vastab Tartu Linnavalitsuse poolt huvikooli õpetaja ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele;

2) on töötanud tulemuslikult;

3) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 80 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas;

4) on huvikooli ainekomisjonis või õppenõukogus korduvalt esile tõstetud seoses väga heade töötulemustega;

5) on huvikooli ainekomisjonis või õppenõukogus korduvalt esile tõstetud seoses väga heade töötulemustega, sh õppemetoodika arendamisel;

6) on juhendanud õpetajakoolituse raames pedagoogilise praktika läbijat või olnud mentor nooremale kolleegile;

7) on koostanud (autor või kaasaautor) või retsenseerinud erialast praktilist või uurimusliku sisuga tööd;

8) on koostanud elektroonilises või trükimeedias avaldatud õppevara;

9) on läbi viinud õppetööd oma aines või ainevaldkonnas väljaspool huvikooli;

10) on töötanud oma erialal õppejõuna keskeri- või kõrgemat haridust andvas õppeasutuses;

11) on korraldanud õpilasüritusi, -konkursse, -kontserte või näitusi huvikoolis või väljaspool või osalenud nende ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

12) on juhendanud õpilaskonkurssidel ja -näitustel osalenud õpilasi;

13) on juhendanud õpilasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi konkurssidel, näitustel või võistlustel;

14) on osalenud huvikooliga seotud erialastes rahvusvahelistes projektides;

15) on esinenud ettekandega seminaril või konverentsil või avaldanud artikli oma erialal tunnustatud elektroonilises või trükimeedias erialasel teemal;

16) on osalenud erialase ekspertkomisjoni,žürii või hindamiskomisjoni töös;

17) on osalenud erialase ühenduse või töörühma (loomeliit, kunstihariduse ühing jm) töös;

18) on osalenud erialase ühenduse või töörühma (loomeliit, kunstihariduse ühing jm) juhtimises;

19) on viimase kolme aasta jooksul olnud oma erialal loominguliselt aktiivne;

20) on omandanud teadus- või kutsekraadi õpetatava õppeainega seotud valdkonnas;

21) on juhendanud erialaseid sisekoolitusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töö tulemuslikkust hinnatakse käesoleva määruse § 18 lõike 2 punktis 2 nimetatud atesteeritava koostatud oma töö analüüsi ja punktis 3 nimetatud huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjaliku hinnangu alusel.

Pedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud nõudele.

Vanempedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, osaleb püsivalt kooli arendustegevuses ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt viis järgnevatest käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 4, 6-12, 14-17 ja 19-21 nimetatud nõuetest.

Pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku, osaleb püsivalt huvikooli arendustegevuses ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus järgnevatest käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 5-11, 13-16 ja 18-21 nimetatud nõuetest.

(1) Pedagoogi ametijärk omistatakse tähtajatult.

(2) Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse viieks aastaks.

(3) Kui õpetaja, kellele on omistatud vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk, esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni.

(4) Kui õpetaja, kellele on omistatud tähtajaline ametijärk, ei taotle enne tähtaja möödumist vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamist, loetakse õpetaja vanempedagoogi ametijärgu tähtaja lõppemisest alates tähtajatult vastavaks pedagoogi ametijärgule ning pedagoog-metoodiku ametijärgu tähtaja lõppemisest alates kolmeks aastaks vastavaks vanempedagoogi ametijärgule.

Atesteerimise läbiviija (edaspidi atesteerija) on

1) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktor pedagoogi ametijärgu omistamisel;

2) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud koosseisus vanempedagoogi ametijärgu omistamisel;

3) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud koosseisus pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamisel.

(1) Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult.

(2) Huvikooli direktor moodustab vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks vähemalt 5-liikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad

1) Tartu Linnavalitsuse esindaja;

2) huvikooli direktor;

3) huvikooli direktori asetäitja õppetöö alal;

4) huvikooli hoolekogu esindaja;

5) huvikooli õpetajate esindaja.

(3) Huvikooli direktor moodustab pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks vähemalt 6-liikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuulub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele keskeri või kõrgemat haridust andva kunsti- või muusikaõppeasutuse esindaja.

(1) Atesteerimiskomisjoni tööd juhib atesteerimiskomisjoni esimees, viimase äraolekul aseesimees.

(2) Atesteerimiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

(1) Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab ja koosolekut protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär.

(2) Atesteerimiskomisjon valib oma liikmete hulgast sekretäri.

(1) Atesteerimiskomisjoni töövorm on koosolek.

(2) Oma ülesannete täitmiseks võib atesteerimiskomisjon rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab atesteerimiskomisjon.

(1) Atesteerimiskomisjoni koosoleku kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele.

(2) Atesteerimiskomisjoni sekretär saadab koosoleku päevakorra atesteerimiskomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

(3) Esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks atesteerimiskomisjoni koosolekule atesteerimiskomisjoni mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel.

(4) Atesteeritaval on õigus osaleda atesteerimiskomisjoni koosolekul tema taotluse arutamise ajal ning tutvuda otsuse projektiga. Hääletamise ajal atesteeritav koosoleku ruumis ei viibi.

(1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa peale esimehe, tema äraolekul aseesimehe, vähemalt pooled komisjoni liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

(2) Atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu salajase hääletamise teel. Häälte võrdse jagunemise korral tehakse atesteeritava jaoks positiivne otsus.

(3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse eraldi iga atesteeritava kohta kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse atesteeritavale allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Atesteerimiskomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

(4) Atesteerimiskomisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.

(1) Atesteerimiskomisjoni koosoleku protokollile kirjutavad alla esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär.

(2) Atesteerimiskomisjoni protokolle säilitatakse kümme aastat.

(1) Atesteerijal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte, kes esitavad atesteerijale oma hinnangu atesteeritava vastavuse kohta ametijärgu omistamiseks esitatud nõuetele kirjalikult.

(2) Atesteerimist läbiviival huvikooli direktoril, atesteerimiskomisjoni liikmel ja atesteerija poolt kaasatud ekspertidel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste õpetajate, õpilaste ja lastevanematega.

(1) Ametijärgu omistamiseks esitab atesteerimist taotlev õpetaja kirjaliku taotluse huvikooli direktorile.

(2) Ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusele lisatakse

1) koopiad haridust tõendavatest dokumentidest;

2) atesteeritava koostatud oma töö analüüs, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist;

3) huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjalik hinnang atesteeritava tööle, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist;

4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva määruse §-i 4 lõike 1 punktides 3-21 toodud nõuete täitmist;

5) koopia viimase atesteerimise otsusest.

(1) Huvikooli direktor vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest.

(2) Huvikooli atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlused läbi kolmekümne päeva jooksul taotluse saamisest.

(1) Kui õpetaja ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi kultuuriosakond) taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust läbi vaadates kontrollitakse otsuse õiguspärasust, selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid ning vajadusel kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused.

(3) Kultuuriosakond vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

(4) Kultuuriosakonnal on lõikes 1 nimetatud taotluse läbivaatamisel õigus

1) nõuda vaidlustatud otsuse teinud atesteerijalt vaidlustatud otsusega seotud materjalide koopiate ja vastava koosoleku protokolli koopia või väljavõtte esitamist;

2) esitada materjalid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks ekspertidele hinnangu andmiseks.

(5) Taotluse läbivaatamisel on kultuuriosakonna juhatajal õigus oma käskkirjaga

1) teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks;

2) jätta taotlus rahuldamata.

(6) Kultuuriosakond teeb käskkirja taotlejale ja vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale teatavaks 10 päeva jooksul.

(7) Kultuuriosakonna juhataja ettekirjutus on vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale täitmiseks kohustuslik.

Tartu Linnavalitsuse 29. detsembri 2009. a määrus nr 20 "Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord" tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2015. a.