Paide vallavolikogu töökord

(1) Käesolev töökord määrab kindlaks volikogu ja tema liikmete õigused ning kohustused. Samuti eestseisuse, fraktsioonide, komisjonide istungite ja koosolekute ettevalmistamise ning läbiviimise korra.

(2) Volikogu töökorda võib muuta volikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Volikogu tööd korraldab volikogu esimees, kes valitakse uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletamisel. Volikogu esimees juhatab volikogu istungeid ja koostab istungite päevakorra projekte.

(1) Volikogu struktuuri kuuluvad

1) volikogu esimees;

2) volikogu aseesimees;

3) volikogu komisjonid.

(2) Volikogu struktuuris võidakse moodustada volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, alaliste komisjonide esimehed.

(3) Volikogu struktuuris võidakse moodustada volikogu fraktsioone. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(6) Volikogu liige on kohustatud informeerima koheselt volikogu oma ennetähtaegsete volituste lõppemisest seoses

1) tagasiastumisega;

2) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Paide vallas;

3) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

4) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

5) nimetamisega Paide vallavalitsuse ametnikuks või töötamisega valla ametiasutuses töölepingu alusel;

6) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

7) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas.

(1) Volikogu moodustab oma töö paremaks korraldamiseks alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide töö on üldjuhul avalik.

(2) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni suuruse otsustab volikogu ja koosseisu esitab komisjoni esimees volikogule kinnitamiseks.

(3) Komisjoni esimees

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti;

3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid sealhulgas komisjoni koosoleku protokolli koostamine.

(4) Komisjonidele suunab dokumente läbivaatamiseks volikogu esimees ja volikogu.

(5) Komisjoni töövormiks on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees.

(6) Komisjoni koosolekule kutsutakse vajadusel vastavat valdkonda esindav vallavalitsuse ametnik, spetsialist või päevakorraga seotud isik.

(7) Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega.

(8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku läbiviimise koht, aeg, kohalolijate nimed, arutusel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused ja ettepanekud, mida hääletamise tulemusena vastu ei võetud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid nummerdatakse koosseisu esimesest koosolekust kuni koosseisu viimase koosolekuni ühtse läbiva numeratsiooniga. Protokoll vormistatakse nelja päeva jooksul ja esitatakse valla kantseleisse. Protokollid peavad olema trükitud ja vastama haldusdokumentide põhinõuetele. Komisjoni liikmetele makstakse tasu peale koosoleku protokolli laekumist valla kantseleisse.

(9) Komisjoni liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku hääletamisele panemist komisjonis.

(10) Komisjonid võivad teha ettepanekuid volikogule või vallavalitsusele küsimuste lahendamiseks.

(11) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga.

Volikogu võib moodustada istungi päevakorraprojekti ja määruste ning otsuste eelnõude läbivaatamiseks eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed. Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosolekust võtavad osa vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad.

(1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad vallavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.

(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe, aseesimehe ja liikmete nimesid ning allkirjastatud avaldust kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse registreerituks istungi juhataja poolt vastava informatsiooni edastamist volikogu istungil.

(3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees ja aseesimees ei või samal ajal olla volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.

(4) Liikmete vastuvõtmise otsustab fraktsioon. Lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(5) Volikogu liikmed ja fraktsioonid võivad vabalt arendada omavahelist koostööd mitmesuguste ühenduste ja rühmade moodustamise teel.

(6) Fraktsioonil on õigus

1) algatada volikogus õigusakte, esitada istungi päevakorda eelnõusid;

2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele ja nimetatavatele ametikohtadele;

4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;

5) võtta volikogu istungil vaheaeg 15 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

6) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele;

7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta.

(1) Volikogu liige lähetatakse riigisiseselt teenistuslähetusse volikogu esimehe käskkirjaga ja välislähetusse volikogu otsusega.

(2) Lähetusse suunamiseks (koolitusel osalemiseks) esitab volikogu liige sellekohase soovi nõusoleku saamiseks volikogu esimehele.

(1) Volikogu istungid kutsutakse kokku üldjuhul kord kuus. Suvel võib istungite vahe olla kaks kuud (võimalusel juulis ja augustis).

(2) Volikogu kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumine seisneb kutsete saatmises volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele, külavanematele ja isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega, vähemalt 4 päeva enne istungi algust. Otsuste ja määruste eelnõud koos lisadega saadetakse elektrooniliselt ja on paberkandjal kättesaadavad valla kantseleis.

(4) Volikogu otsuste ja määruste eelnõusid on õigus algatada

1) volikogu komisjonidel;

2) volikogu liikmetel;

3) volikogu fraktsioonidel;

4) vallavalitsusel;

5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest.

(5) Volikogu otsuste ja määruste eelnõud esitatakse koos selgituste ja põhjendustega valla kantseleisse vähemalt 10 päeva enne istungi toimumise algust.

(6) Kui eelnõu ei ole algatatud volikogu komisjoni poolt, saadab volikogu esimees selle komisjonile läbivaatamiseks, kes teatab oma seisukoha volikogu esimehele kolme päeva jooksul või volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks.

(7) Volikogu esimees suunab esitatud eelnõud vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Vallavalitsus võib loobuda ka arvamuse esitamisest, teatades sellest volikogu esimehele.

(8) Komisjonide, fraktsioonide ja vallavalitsuse ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks esitatakse volikogu esimehele.

(9) Enne väljasaatmist kontrollib vallasekretär volikogu otsuste ja määruste eelnõude vastavust kehtivatele õigusaktidele ja kehtestatud vorminõuetele.

(10) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees, arvestades komisjonide, fraktsioonide ja vallavalitsuse arvamusi. Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses oleva eelnõu suhtes võib volikogu esimees teha ettepaneku arutada neid eelnõusid ühise päevakorrapunktina.

(1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul kuu viimasel neljapäeval algusega kell 13.00.

(2) Vajadusel võib volikogu esimees muuta istungi toimumise aega või kutsuda kokku täiendava istungi vastavalt valla põhimääruses sätestatud korrale.

(3) Istungid toimuvad üldjuhul vallavalitsuse kasutuses olevates ruumides. Vajadusel võidakse korraldada väljasõiduistung.

(4) Volikogu istungist osa võtta soovijad leiavad endale koha ja ei sega volikogu liikmete tööd.

(5) Vallavalitsuse liikmed ja külavanemad on volikogu istungi päevakorra arutamisele kutsutud isikud.

(6) Filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid võib istungi saalist teha volikogu esimehe loal ühe päevase etteteatamisega.

(7) Korra pidamise istungi saalis kindlustab volikogu esimees või tema asendaja.

(8) Volikogu istungil on iga 1,5 tunnise töö järel puhke- vaheaeg kuni 30 minutit.

(9) Juhul kui volikogu liige hilineb istungile, märgitakse istungi protokolli, millise küsimuse arutelust alates ta istungist osa võtab. Mõjuval põhjusel võib volikogu liige lahkuda ainult istungi juhataja loal. Istungil mitteosalemise korral teatab volikogu liige puudumisest eelnevalt volikogu esimehele või vallasekretärile.

(1) Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada vähemalt 2/3 volikogu liikmete nõudel.

(2) Istungi töökeeleks on eesti keel. Muid keeli on õigus kasutada tõlke kindlustamisel.

(3) Istungi avab ja istungit juhatab volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees.

(4) Istungi avamine hõlmab

1) volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;

2) kutsutud külaliste tutvustamist (välja arvatud vallavalitsuse liikmed ja külavanemad);

3) päevakorraprojekti arutamist ja selle kinnitamist.

(5) Väljasaadetud päevakorda võib täiendada ainult siis, kui istungist võtavad osa kõik volikogu liikmed ning lisatav päevakorrapunkt ei ole sisuliselt väga tähtis. Päevakorda lisamisega peavad olema nõustus kõik volikogu liikmed.

(6) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) teadete edasiandmist;

3) töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul.

(7) Päevakorrapunktid arutatakse läbi ettekande, kaasettekande ja läbirääkimiste (sõnavõttude, märkuste, repliikide) teel.

(8) Ettekanneteks antakse aega kuni 20 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Kokkuleppel ettekandajaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku pikendada ettekandeks ettenähtud aega.

(9) Iga päevakorraküsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. Ettepanekut nende mitteavamiseks saab panna hääletusele ainult siis, kui selle vastu ei ole ükski volikogu liige.

(10) Sõnavõtt on volikogu liikme motiveeritud esitus. Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega kuni 5 minutit. Istungi juhataja võib sõnavõtjale anda sõna veel kuni 1 minut faktiliseks õiendamiseks.

(11) Märkus on 2 minuti jooksul esitatav selgitus, repliik on vastus oponendile kestvusega kuni 1 minut.

(12) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega kuni 3 minutit, esinemise edasise pikendamise loa annab istung.

(13) Eelpool loetletud piirangud ei kehti kirjalike ettepanekute kohta.

(14) Tavaliselt annab istungi juhataja sõna vastavalt registreeritud järjekorrale.

(15) Küsimused ettekandjatele peavad olema täpselt formuleeritud ilma repliikideta. Volikogu liige saab esitada ühele ettekandjale kuni 3 küsimust. Sõnavõttude, repliikide ja märkuste kohta küsimusi ei esitata. Erandi võib juhataja teha kirjalike küsimuste osas.

(16) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat teemat.

(17) Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Enne läbirääkimiste lõpetamist registreerunud sõnasoovijatel on õigus esineda. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandjad ja kaasettekandjad esineda kuni 5 minutilise lõppsõnaga.

(18) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Sellega peab kaasnema otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta ( viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski kohalolev volikogu liige seda ei vaidlusta).

(19) Eelnõude või muudatusettepanekute algatajal on õigus igas menetluse faasis oma algatus tagasi võtta, mille järel selle eelnõu arutelu langeb päevakorrast ja volikogu menetlusest välja.

(20) Umbusalduse avaldamise eelnõu, samuti eelnõu, mille valitsus või alaline komisjon on sidunud usaldusküsimusega, menetlusest tagasi võtta ei saa.

(21) Kui arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või volikogu esimees, katkestatakse arutelu hääletamata. Kui katkestamise ettepanek tuleb mõnelt volikogu või vallavalitsuse liikmelt, pannakse see hääletamisele.

(22) Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised.

(23) Enne muudatusettepaneku hääletamisele panemist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal ja istungi juhatajal õigus ettepanekut kommenteerida.

(24) Juhataja taotlusel võib ettepanekuid hääletamisele panna muudetud sõnastuses, kui sellega nõustuvad eelnõu algataja ja ettepaneku tegija.

(25) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepanek saab poolthäälte enamuse.

(26) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.

(27) Ettepanekut eelnõud mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsusena ega eelnõu muudatusena.

(28) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja eelnõu hääletamisele parandatud kujul. Kui mõni volikogu liige seda nõuab, tuleb enne lõpphääletamist volikogu liikmetele jagada eelnõu lõplik redaktsioon. Sellisel juhul arutelu katkestatakse ja jätkatakse pärast uue eelnõu välja jagamist.

(29) Istungi juhatajal on õigus edasi anda teadaandeid ning arutusele panna töökorda käsitlevaid küsimusi. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorras oleva küsimuse käsitlemine katkestatakse ning kui selle juurde tagasi pöördutakse.

(1) Eelnõu lugemise juures peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja.

(2) Volikogu esimees võib eelnõu algataja või tema esindaja nõusolekul esitada volikogule arutamiseks eelnõu juba muudetud kujul.

(3) Kui eelnõu peab läbima mitu lugemist, kuulatakse esimesel lugemisel ära eelnõu algataja ettekanne ja komisjoni kaasettekanne. Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui ükski komisjon ega fraktsioon pole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamiseta.

(4) Eelnõu teisele lugemisele saatmisel esitavad volikogu liikmed oma ettepanekud eelnõu täiendamise või muutmise kohta volikogu esimehele hiljemalt kahe nädala jooksul pärast istungit, kui volikogu ei otsusta teist tähtaega.

(5) Eelnõu teine lugemine võetakse päevakorda pärast muudatusettepanekute läbiarutamist komisjonis, fraktsioonis või eestseisuses, kuid mitte hiljem kui kuu aega pärast esimest lugemist. Volikogu võib seda tähtaega oma otsusega pikendada.

(6) Teisele lugemisele esitab volikogu esimees koos eelnõu algatajaga muudetud redaktsiooni ja kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud muudatusettepanekud koos komisjoni, eelnõu algataja ning vallavalitsuse seisukohtadega. Ettekandes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Teisel lugemisel avatakse ka läbirääkimised.

(7) Uusi muudatusettepanekuid võib teha vaid nendes küsimustes, kus eelnõu tekst on kahe lugemise vahel muutunud.

(8) Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, on volikogu liikmetel ja komisjonidel õigus esitada oma täiendavad ettepanekud eelnõu kogu teksti suhtes volikogu poolt selleks määratud tähtajaks.

(9) Kui muudatusettepanekute järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist kogu eelnõu tekst tervikuna hääletamisele.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui üks volikogu liige seda nõuab või kui seda on otsustanud istungi juhataja.

(2) Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

(5) Enne hääletamisele asumist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid, annab võimaluse ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata “jah” või “ei”.

(6) Enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist on õigus kuni 15 minutit vaheaega võtta eelnõu algatajal, volikogu komisjoni esimehel, fraktsiooni esimehel, vallavanemal, volikogu esimehel.

(7) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. Muudatusettepanekud hääletatakse enne kui eelnõu osad, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud. Kui muudatusettepanekuid on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teise hääletamise ja seejärel need, mis erinevad eelnõust kõige rohkem. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse muudatusettepanekud läbi nende esitamise järjekorras.

(8) Volikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste teatamist taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli.

(1) Iga istungi viimase päevakorrapunktina nähakse ette informatsioonide ärakuulamine. Istungi juhatajal on õigus anda sõna informatsioonideks registreeritud järjekorras. Informatsioonide mittelaekumisel võib volikogu esimees selle punkti päevakorrast välja jätta.

(2) Selle päevakorrapunkti eesmärk on anda võimalus volikogu liikmete ühendustel, volikogu ja vallavalitsuse liikmetel esineda Paide vallaelu üldistes ja päevapoliitilistes küsimustes, millised ei ole kinnitatud päevakorda. Selle päevakorrapunkti all läbirääkimisi ei avata.

(3) Informatsioonide all tutvustab volikogu esimees volikogu liikmete poolt esitatud arupärimistes tõstatatud küsimusi. Volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed võivad avaldada oma arvamust kuuldu kohta. Sõnavõtud ei tohi ületada 3 minutit. Ettekandja võib lõppsõnana esineda kuni 5 minutilise selgituse ja kommentaaridega tõstatatud probleemide kohta.

(4) Esinemistes tehtud ettepanekud ja põhiseisukohad protokollitakse.

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse ja vastavuse eest istungi tegelikule käigule.

(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning otsustajate, vallasekretäri või küsimuse algatajate eriarvamused ja ettepanekud, mida hääletamise tulemusena vastu ei võetud

(1) Volikogu istungi, volikogu komisjonide ja eestseisuse olemasolul tema koosolekute protokollid hoitakse valla kantseleis ja nendega saab tutvuda vallasekretäri juuresolekul. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vaid valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(2) Volikogu liikmete poolt tehtud arupärimine tuleb istungil arutusele eraldi päevakorrapunktina vastavalt volikogu esimehe otsusele.

(3) Volikogu töökorras reguleerimata protseduuriküsimused otsustab volikogu esimees.

Paide Vallavolikogu 20.06.2013 määrus nr 27 „Paide Vallavolikogu töökord“ loetakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.