Sotsiaalteenuste osutamise kord

(1) Käesolev kord sätestab Loksa linna eelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra Eesti rahvastikuregistri järgselt Loksa linna elanikele ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikutele.

(2) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetuleku toetamisele ning elukvaliteedi paranemisele ja säilimisele.

(3) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral osutatakse isikule sotsiaalteenuseid rehabilitatsiooniplaanist lähtuvalt.

(4) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis;

2) toimetulekuvõime on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;

3) ülalpidamiskohustusega isik on isiku seadusjärgne või lepingujärgne ülalpidaja;

4) hooldusplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks.

(5) Käesolevas korras kirjeldatud sotsiaalteenuste nimekiri ei ole lõplik ning taotluste menetlemine laieneb soovituslikult üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või sotsiaalministeeriumi kodulehel kirjeldatud sotsiaalteenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduvat ei ole reguleeritud eraldi õigusaktiga.

(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osalisest linna eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettnähtud vahenditest.

(2) Loksa Linnavalitsuse (edaspidi: linnavalitsus) poolt osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab linnavalitsus.

(3) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikust olukorrast.

(4) Linnavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, ülalpidamiskohustusega isikute olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

Linnavalitsuse poolt korraldatakse alljärgnevate sotsiaalteenuste osutamine

1) sotsiaalnõustamine;

2) koduteenus;

3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus);

4) tugiisikuteenus;

5) täisealise isiku hooldus;

6) isikliku abistaja teenus;

7) varjupaigateenus;

8) turvakoduteenus;

9) sotsiaaltransporditeenus;

10) eluruumi tagamine;

11) võlanõustamisteenus;

12) muud täiendavad sotsiaalteenused.

(1) Sotsiaalnõustamise eesmärk on sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel.

(2) Sotsiaalnõustamine on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas.

(3) Sotsiaalnõustamist osutatakse tasuta teenusena linnavalitsuse sotsiaalametnike igapäevase töö käigustoimetulekuraskustes isikutele ja peredele, puuetega isikutele, töötutele, kinnipidamiskohast vabanenud isikutele ja teistele abi vajavatele isikutele.

(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenust saavad taotleda pensioniealised või puuetega inimesed, kes vajavad kõrvalist abi igapäevase eluga toimetulekul ja

1) kellel puuduvad ülalpidamiskohustusega isikud ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks;

2) kellel on ülalpidamiskohustusega isikud, kuid kelle enda ja tema ülalpidamiskohustusega isikute materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks.

(3) Koduteenused jagunevad koduabi- ja hooldusabiteenusteks. Koduabiteenused on

1) toiduainete, majapidamistarvete, ravimite, tehniliste abivahendite ja valmistoiduga varustamine lähimast müügikohast;

2) abistamine majapidamistoimingutes abistatavale isikule kuuluvate vahenditega;

3) abistamine väljaspool eluruumi tervishoiu-, finants-, sotsiaal- ja muude toimetulekuks vajalike teenustega seotud asjaajamisel.

(4) Hooldusabiteenused on kõrge abivajadusega isikute abistamine eneseteeninduses, s.h pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes.

(5) Koduteenuste saamiseks esitab abivajaja linnavalitsusele kirjaliku taotluse, milles kirjeldab ja põhjendab kõrvalabi vajadust (esitab sh tõendid sissetulekute kohta) ning esitab andmed tema ülalpidamiskohustusega isikute kohta (olemasolu, isiku- ja kontaktandmed, tõendid sissetulekute kohta). Taotluse võivad abivajaja kohta esitada ka naabrid, arst, hooldustöötaja või muud isikud.

(6) Linnavalitsuse sotsiaalametnik külastab kahe nädala jooksul taotluse saamisest abivajajat, hindab tema tegelikku olukorda s.h toimetulekuvõimet, abi- ja hooldusvajadust, ning selgitab välja koduteenuste vajaduse. Kui hindamise käigustaotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalametnik inimese toimetuleku ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid.

(7) Sobiva teenuse osutaja olemasolul teeb linnavalitsus otsuse koduteenuse osutamise kohta sotsiaalametniku ettepanekul ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast. Teenuste loetelu, kestvus ja sagedus ning teenuse osutaja määratakse linnavalitsuse korraldusega kinnitatavas hooldusplaanis.

(8) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

(9) Koduteenuseid osutatakse kirjaliku koduteenuste osutamise lepingu alusel, mis sõlmitakse linnavalitsuse, teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel. Lepingus lepitakse kokku teenuse osutamise tingimused, poolte õigused ja kohustused ning lepingu lõppemine ja lõpetamine.

(10) Koduteenuse osutamise vajaduse osas teostab sotsiaalametnik korduva hindamise mitte harvem kui kord aastas.

(1) Üldhooldusteenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hooldusteenuse eest tasumiseks ja kelle hooldusteenuse finantseerimisel ei võimalda ülalpidamiskohustusega isikute osalus hooldusteenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigustaotleda hooldusteenuse osalist tasumist linna eelarvest.

(3) Hooldust vajav isik esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid

1) põhjendus üldhooldusteenusele suunamise vajaduse kohta;

2) kinnitus taotlejale kuuluva kinnis- ja vallasvara ning tema ülalpidamiskohustusega isikute olemasolu või nende puudumise kohta;

3) ülalpidamiskohustusega isikute olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed, tõendid nende sissetulekute kohta.

(4) Lähedaste puudumisel ja hooldust vajava isiku võimetusel taotlust kirjutada teeb ettepaneku üldhooldusteenusele suunamise vajaduse kohta linnavalitsuse sotsiaalametnik, kogudes kokku vajaliku informatsiooni.

(5) Linnavalitsuse sotsiaalametnikul on taotluse põhjendatuse hindamiseks õigus külastada hooldust vajava isiku kodu ning kontrollida isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku olukorda ning teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks.

(6) Üldhooldusteenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsustab linnavalitsus sotsiaalametniku ettepanekul ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast, lähtudes hooldust vajava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega lähedaste majanduslikust olukorrast ning kinnisvara olemasolust.

(7) Hooldusteenust finantseeritakse linna eelarvest ulatuses, mis tagab hooldusteenuse maksumuse tasumise. Linna eelarvest makstakse hooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui hooldust vajav isik ja tema ülalpidamiskohustusega isikud on tasunud hooldusteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale.

(8) Linnavalitsus võib keelduda isiku üldhooldusteenusele suunamisest, kui

1) hooldust vajav isik ise või tema ülalpidamiskohustusega isikud on suutelised osalema, kuid ei nõustu osalema hoolduskulude katmises;

2) hooldust vajava isiku tervislik seisund võimaldab toimetuleku tagamist muude sotsiaalhoolekande meetmete abil (koduteenuste saamine, hooldaja määramine, abivahendite muretsemine jms).

(9) Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse üldhooldusteenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusleping, milles lepitakse kokku teenuse osutamise tingimused (m.h teenuse maksumus ja teenuse eest tasumise kord), poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Tugiisikuteenust osutatakse

1) last kasvatavatele isikutele, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) isikutele, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

3) lastele, kes vajavad abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või varjupaigateenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;

4) isikutele, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.

(3) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

(4) Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.

(5) Tugiisikuteenuse saamiseks esitab teenuse soovija linnavalitsusele põhjendatud kirjaliku taotluse. Teenuse vajaduse märkamisel võib teenuse osutamise protsessi algatada ka sotsiaalametnik või kolmas isik.

(6) Linnavalitsuse sotsiaalametnik külastab kahe nädala jooksul taotluse saamisest teenuse soovijat, et selgitada välja tugiisikuteenuse vajadus, sagedus ja maht. Kui hindamise käigustaotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalametnik teisi meetmeid.

(7) Sobiva tugiisiku olemasolul määratakse isikule tugiisikuteenus sotsiaalametniku ettepanekul linnavalitsuse korraldusega ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast. Isiklikuks abistajaks määratav isik peab isiklikuks abistajaks määramise kohta andma kirjaliku nõusoleku.

(8) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

(9) Teenuse osutamise kohta sõlmitakse teenuse saaja, linnavalitsuse ja teenuse osutaja vahel kolmepoolne leping, milles lepitakse kokku teenuse osutamise tingimused (mh teenuse osutamise sagedus, kestvus, maht, maksumus, teenuse eest tasumise kord), poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine.

(1) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute (toiduainete toomine, abistamine kodutöödes jm) sooritamisel, sh vajadusel ka füüsilist kontakti nõudvate isiklikuks eluks vajalike toimingute (pesemine, hügieenitoimingud jm) sooritamisel.

(2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

(3) Hooldus seatakse põhjendatud kirjaliku taotluse alusel täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(4) Sotsiaalametnik hindab kahe nädala jooksul taotluse saamisest taotleja hooldusvajadust ja hooldaja võimalust tagada puudega isikule kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve. Kui hindamise käigus hoolduse seadmise vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalametnik inimese toimetulekuvõime toetamiseks teisi meetmeid.

(5) Hooldus seatakse ja hooldaja ülesanded määratakse sotsiaalametniku ettepanekul linnavalitsuse korraldusega hooldatava nõusolekul ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast. Hoolduse eest tasu ei maksta.

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Teenuse taotlemiseks esitab isik linnavalitsusele kirjaliku põhjendatud taotluse, milles loetleb tegevused, milleks ta isiklikku abistajat vajab ning teeb ettepaneku isiku suhtes, keda ta soovib oma isiklikuks abistajaks.

(4) Linnavalitsuse sotsiaalametnik hindab kahe nädala jooksul taotluse saamisest isikliku abistaja teenuse vajadust ja mahtu. Kui hindamise käigustaotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalametnik teisi meetmeid.

(5) Sobiva isikliku abistaja olemasolul määratakse taotlejale isikliku abistaja teenus sotsiaalametniku ettepanekul linnavalitsuse korraldusega ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast. Isiklikuks abistajaks määratav isik peab isiklikuks abistajaks määramise kohta andma kirjaliku nõusoleku.

(6) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

(7) Teenuse osutamise kohta sõlmitakse teenuse saaja, linnavalitsuse ja teenuse osutaja vahel kolmepoolne leping, milles lepitakse kokku tingimused (mh teenuse osutamise sagedus, maht, maksumus, teenuse eest tasumise kord), poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine.

(8) Isikliku abistaja teenuse osutamise vajaduse osas teostab sotsiaalametnik korduva hindamise mitte harvem kui kord aastas.

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Ajutiseks ööbimiskohaks loetakse linnale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.

(3) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

(4) Linnavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, linnavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

(3) Turvakoduteenuse saaja jaoks on teenus tasuta.

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Teenust osutatakse isikule, kellel endal või kelle ülalpidamiskohustusega isikul ei ole iseseisvalt võimalik transporditeenust korraldada.

(3) Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

(4) Teenuse saamiseks esitab teenuse soovija sotsiaalametnikule põhjendatud taotluse, milles on märgitud sõidu kuupäev, kellaaeg, marsruut ja otstarve.

(5) Taotluse põhjendatuse osas teeb otsuse linnavalitsuse sotsiaalametnik, kes hindab ka linnavalitsuse võimalikkust soovitud ajal teenuse osutamist korraldada.

(6) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Linnale kuuluvate eluruumide kasutusele andmise kord reguleeritakse Loksa Linnavolikogu määrusega.

(3) Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel tingimustel, et

1) puude raskusaste on sügav või raske;

2) kasutuses olev eluruum asub Loksa linna haldusterritooriumil.

(4) Kulu ei hüvitata, kui

1) taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute varaline seisund võimaldab kulu kanda ise;

2) taotleja ja/või tema ülalpidamiskohustusega isikud eiravad järjepidevalt oma vastutust taotleja toimetuleku tagamisel.

(5) Kulude hüvitamiseks esitab isiku linnavalitsusele kirjaliku taotluse, milles põhjendab eluruumi kohandamise vajadust, nimetab töö valmimise planeeritava tähtaja ning esitab andmed eluruumi kasutamise õiguse kohta. Taotlusele lisatakse eksperdihinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, töö ja materjali hinnapakkumised ning eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamise kohta, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik.

(6) Linnavalitsuse sotsiaalametnikul on õigus nõuda lisadokumente, kontrollida kohandamist vajavat eluruumi, kaaluda eksperdi hinnangut ning töö ja materjali hinnapakkumisi ning teha säästlikumate lahenduste kasutamise ettepanekuid.

(7) Kulude hüvitamise otsuse teeb linnavalitsus sotsiaalametniku ettepanekul ühe kuu jooksul taotluse saabumise päevast.

(8) Hüvitise väljamaksmiseks esitab taotleja linnavalitsusele kulu tõendavad dokumendid ja kirjaliku kinnituse, et töö on teostatud taotlusega koos esitatud hinnapakkumiste alusel.

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Teenuse sihtgrupiks on võlaprobleemidega isikud või isikud, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes ei ole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma.

(3) Võlanõustamisteenust osutavad linnavalitsuse sotsiaalametnikud.

(4) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.

(1) Linnavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest täiendavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.

(2) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul.

(3) Teenusele suunatakse sotsiaalametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel.

(4) Täiendava sotsiaalteenuse hinna kinnitab teenuse osutaja.

(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikud, kaasates vajaduse korral vastava teenuse ala asjatundjaid.

(2) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab linnavalitsus.

(3) Vaide linnavalitsuse haldusakti kohta võib esitada maavanemale linnavalitsuse kaudu.

(1) Loksa Linnavolikogu 24.03.2003 määrus nr 10 „Loksa linnas osutatavate koduteenuste nimekirja, koduteenuste osutamise tingimuste ja korra kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. aprillist 2016.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.