Toila valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Toila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise nõuded, ehitus- ja lammutusjäätmete ning tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise nõuded Toila valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

(3) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Toila Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

1) Avalik koht - üldkasutatav territoorium või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud või piiritletud territoorium, ehitis või selle osa;

2) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;

3) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

4) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

5) jäätmete energiakasutus - jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse;

6) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

7) jäätmekäitleja - juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Vastava keskkonnaloa olemasolu on võimalik kontrollida Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaali veebilehelt (https://eteenus.keskkonnaamet.ee);

8) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

9) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks kompostimisväljak, pinnasetäitekoht ja jäätmejaam, jäätmekäitluskoht ei ole jäätmekogumisnõu – või konteiner, mis on ette nähtud ühte liiki jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt;

10) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

11) jäätmete kõrvaldamine - on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;

12) jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

13) jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitleja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

14) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, aiandus-, garaaži- / hooneühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;

15) jäätmevedaja - isik, kes korraldab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta;

16) kinnistu - kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistu mõistega käesolevas eeskirjas on võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, katastriüksus või maaüksus;

17) kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;

18) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

19) komposter - orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav kinnine mahuti;

20) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

21) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;

22) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

23) pakendiettevõtja - isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

24) pakendijäätmed - mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;

25) probleemtoode - toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ja põllumajandusplast;

26) prügila - jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;

27) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades;

28) segaolmejäätmed - jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sortimist;

29) suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude, massi või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

30) taaskasutusorganisatsioon - mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing;

31) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

32) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;

33) tervishoiu- ja veterinaarjäätmed - tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

34) tootja - isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames valmistab, müüb või veab sisse probleemtooteid ja vastab jäätmeseaduse §23 sätestatule.

(1) Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka. Tekkinud jäätmeid tuleb sortida liigiti nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(3) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(4) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(5) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud.

(6) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 17.

(7) Jäätmete hoiustamisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(8) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

(1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on

1) jäätmetekitaja;

2) kinnisasjal kinnisasja omanik;

3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;

4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või korteriomanike poolt volitatud isik;

5) vallasasjaks oleva ehitise juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi: krunt) ehitise omanik või muu isik;

6) hooneühisus, aiandus- või garaažiühistu.

(2) Kui jäätmevaldaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nende kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.

(3) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi haldaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

(4) Kui territooriumi haldaja ei korralda nimetatud tegevusi, on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut.

(5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(6) Jäätmevaldajal on keelatud sõlmida jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes ei oma jäätmekäitleja registreerimistõendit.

(7) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse.

(8) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.

(9) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks peab jäätmevaldaja sõlmima jäätmevedajaga või –käitlejaga jäätmekäitluslepingu.

(10) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmisega seotud dokumendid 2 aasta jooksul, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks, välja arvatud jäätmeliikide puhul, mille kogumine on korraldatud avalike kogumiskohtade kaudu.

(11) Jäätmevaldaja on kohustatud omama või rentima piisavas koguses olmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotid) või kasutama ühismahuteid. Mahutid peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada korter- ja ridaelamutes, aiandus- ja garaaži- või hooneühistutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

(1) Ranna haldaja (kohalik omavalitsus) paigaldab ranna parklasse jäätmekonteinerid sorteerimata olmejäätmete, pakendijäätmete ja paberi- ja pakendi jaoks. Pakendijäätmete konteinerit tühjendatakse vastavalt vajadusele, seejuures sorteerimata olmejäätmete konteinerit puhkeperioodil vähemalt üks kord kuus.

(2) Suurüritustel jm vastutab teenuse osutaja teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest.

(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu valdaja. Kalmistu valdaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikuks kasutuseks olevad jäätmekonteinerid.

(2) Jäätmemahutite asukohad on märgitud kalmistu peasissekäigu juures olevale kalmistu plaanile. Kalmistu plaanile on kantud ka kalmistu haldaja kontaktandmed (telefon ja aadress), kelle poole on võimalik pöörduda võimalike jäätmeprobleemidega (nt jäätmemahuti täituvus).

(3) Kalmistutel, hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida

1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja taimne materjal);

2) mitte biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jmt).

(4) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud, tähistatud kohta ning mittebiolagunevad aia ja haljastusjäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

(5) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1) Vallavalitsus korraldab jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse, taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse.

(3) Eraldi tuleb jäätmete tekkekohas liigiti koguda järgmisi jäätmeliike (sulgudes märgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete nimistu jaotisekood);

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga «*» tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) suurjäätmed (20 03 07);

8) metallijäätmed;

9) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid.

(4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(5) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

(6) Olmejäätmed, kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, koerte väljaheited, kassiliiv) tuleb mahutisse paigutada pakendatult.

(7) Olmejäätmete mahutisse on keelatud panna

1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

3) vedelaid jäätmeid;

4) ohtlikke jäätmeid;

5) käimlajäätmeid;

6) kogumiskaevude setteid;

7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

8) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid;

9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud.

(8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada olmejäätmete mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(9) Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(10) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

(11) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab vallavalitsus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

(12) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

(13) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

(14) Jäätmete kogumine toimub tiheasutusalal ja hajaasutusalal samade põhimõtete alusel vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele.

(15) Info liigiti kogutud jäätmete kogumiskohtade ja jäätmejaamade kohta on leitav Toila valla kodulehel (http://toila.kovtp.ee/).

(1) Paber ja papp tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Kui kinnistul on vähemalt kümne korteriga elamu, mille kütmiseks kasutatakse kaugkütet, elektrikütet, vedelkütet või gaasikütet, peab kinnistul olema eraldi kogumismahuti paberi ja papi kogumiseks. Paberi ja papi jäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

(3) Kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui viie korteriga elamu, või elamu millel tahkekütust kasutav lokaalküte, tuleb paber ja papp koguda liigiti ning viia selleks ettenähtud avalikku kogumispunkti või jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes.

(4) Paberi ja papi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja papi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(5) Paberi- ja papi jäätmete kogumiseks paigaldatud konteiner peab olema ilmastikukindel.

(6) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja papp ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada teisi liiki jäätmeid.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(2) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa või keskkonnakompleksloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(3) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab jäätmete sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt (füüsilistelt isikutelt). Info kogumispunktide lahtiolekuaegade kohta on esitatud Toila valla kodulehel (http://toila.kovtp.ee/). Ravimijäägid võib tagastada lisaks ka apteeki.

(7) Ohtlike jäätmete kogumist hajaasustusega küladest korraldab vallavalitsus kogumisringide kaudu, millede toimumisest informeeritakse vallakodanikke.

(8) Juriidilised isikud ja asutused peavad oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning jäätmeluba. Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseaduse §267-ga.

(3) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

(4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või uue rehvi ostmise korral müügikohta/ rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, vanametalli kogumiskohta või autolammutuskotta, mis omavad romusõidukite käitlemise õigust.

(6) Romusõidukite käitlemine peab toimuma jäätmekäitluskohas, millele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa või keskkonnakompleksloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(7) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(1) Pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia need tähistatud ja selleks ettenähtud pakendipunkti tühjalt, puhtalt ja kokku pressitult. Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(3) Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis. Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(4) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus, haldamine ja nende korrashoid.

(5) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama pakendipunktide tiheduse vastavalt seaduse nõuetele.

(6) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

(8) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires müügikoha kauplemisajal, kui tagatisrahaga pakendisse pakendatud kauba müüja müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal.

(9) Pakendiorganisatsioonil ja pakendiettevõtjal on kohustus esitada valitsuse nõudmisel andmeid avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed

1) piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete mass;

2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendite ja pakendijäätmete mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule;

3) piirkonnas tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest.

Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia need jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(1) Klaasijäätmed (sh lehtklaas, klaaspakend) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia need jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2) Klaaspakendi jäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Täpsemad pakendijäätmete kogumise nõuded on esitatud § 11.

(1) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.

Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb viia jäätmekäitluskohta või vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistul eelistada koha peal kompostimist. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(6) Komposter ja -aun peab paiknema joogiveekaevust vähemalt 15 m kaugusel, naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest vähemalt 5 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(8) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

(9) Valla haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida sobivas jäätmekäitluskohas või anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides või üldkasutuses olevasse kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(2) Suurjäätmete äravedu on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

(3) Suurjäätmed võib anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või viia ise nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(2) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend või ohtlike jäätmete puhul vastav litsents.

(3) Pakendijäätmete konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(4) Paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(5) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusaladel üldjuhul mitte harvemini, kui üks nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladel mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu olema tagatud sagedamini.

(6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(8) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat luba omavale isikule.

(9) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Kogumiskonteineri tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama jäätmevedaja.

(10) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmeveokid peavad olema kinnised ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokid peavad vastama tehnilistele nõuetele vastavalt kogumissõiduki tüübile, mille aluseks on kehtestatud standardid

1) EVS-EN 1501-1:2011+A1:2015 (kehtiv alates 07.05.2015) – nõuded tagantlaadimisega prügiskogumissõidukitele;

2) EVS-EN 1501-2:2005+A1:2010 (kehtiv alates 03.02.2010) – nõuded külglaadimisega prügikogumissõidukitele;

3) EVS-EN 1501-3:2008 (kehtiv alates 09.06.2008) – nõuded eestlaadimisega prügikogumisssõidukitele;

4) EVS-EN 1501-5:2011 (kehtiv alates 04.10.2011) – nõuded prügikogumissõidukite tõstemehhanismidele.

(11) Jäätmete vedu ei tohi häirida vallakodanike öörahu. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu on keelatud ajavahemikus 22.00-6.00.

(12) Jäätmevedajal on kohustus esitada valitsuse nõudmisel andmeid piirkonnast kogutud jäätmete kohta. Jäätmete liikide kaupa esitatakse järgmised andmed

1) piirkonnast kogutud jäätmete mass;

2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud jäätmete mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule.

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab Toila Vallavalitsus.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

(3) Kohalik omavalitsus sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni 5 aastaks. Hankija (Toila Vallavalitsus) avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes Toila valla leht ja Toila valla veebilehel.

(4) Toila vallas on seoses haldusreformi muudatustega 2020. aasta lõpuni kaks jäätmeveo piirkonda – endise Toila valla haldusterritoorium ning endiste Kohtla ja Kohtla-Nõmme valdade haldusterritoorium. Alates 01.01.2021 moodustab Toila valla territoorium ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.

(5) Toila valla haldusterritooriumil rakendatakse korraldatud jäätmevedu kahetasandiliselt

1) tiheasustusega alad (Toila alevik, Voka alevik, Martsa küla kompaktse hoonestusega piirkond, Järve küla, Kohtla-Nõmme alev ja kompaktse asustusega aiandusühistud) – jäätmevedu mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul, kui biolagunevate jäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud võib olmejäämeid regulaarsekt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;

2) hajaasutsusega alad – jäätmevedu mitte harvemini kui kord 12 nädala jooksul.

(6) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele

1) 20 03 01 segaolmejäätmed;

2) 20 03 07 suurjäätmed (näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms);

3) 20 01 01 paber ja kartong, kui paberi ja pappi tekkekoht vastab käesoleva määruse §6 lõikes 2 ja 4 toodud kriteeriumitele;

4) korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.

(7) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel (k.a tänavakaubanduses) tekkivate ja avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine.

(8) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

(9) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja on kohustatud sõlmima omavahelise kirjaliku jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

(10) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldajad kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustele.

(11) Vallavalitsus või tema poolt volitatud isik võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, korraldades jäätmekäitluse ise. Täpsemad üksikasjad on esitatud käesoleva määruse § 21-s.

(12) Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lõike 41 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

(13) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.

(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult kokkuleppel jäätmevaldajaga ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata pidevalt või perioodiliselt. Taotluses märgitakse

1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning kinnistu, kus soovitakse taotleda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest, aadress;

2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata pidevalt või perioodiliselt);

3) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest;

4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(2) Vallavalitsus registreerib mitteliitunuks lugemise taotluse, kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust, nõuab vajadusel täiendavaid dokumente ja selgitusi ning kontrollib taotleja esitatud andmete õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal.

(3) Vallavalitsus vaatab mitteliitunuks esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse taotleja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega ning teavitab taotluse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse tagasilükkamisest. e- posti teel laekunud taotlustele vastatakse e- posti teel.

(5) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

(6) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.

(7) Suvila- ja aiandusühistute maa- alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodil. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

(8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(9) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest hiljemalt 30 päeva jooksul nende jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

(10) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb paragrahvi 15 lõikes 3 nimetatud vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel.

(11) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks.

(12) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui

1) jäätmevaldaja on esitanud mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;

2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;

3) mitteliitunuks lugemise asjaolud on ära langenud;

4) jäätmevaldaja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.

(1) Jäätmemahuti peab olema valmistatud plastist või metallist või eelnevate materjalide analoogidest, terve, puhas ja veega pestav ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(2) Segaolmejäätmete kogumismahutina võib kasutada

1) üksikelamutes kuni 150-liitrise mahuga jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;

2) 40, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 600, 800 või 1100 liitriseid kaane ja käepidemega mahuteid, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;

3) 1,5 m³, 2,5 m³ ja 4,5 m³ kaanega mahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

4) presskonteinereid.

(3) Jäätmekotti ei või jäätmemahutina kasutada korrusmajade elanikud ja jäätmemahuti ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad.

(4) Jäätmeid tohib paigutada

1) jäätmekottidesse mitte üle 18 kg;

2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

(5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks peab võimalusel kasutatama erinevat värvi jäätmemahuteid

1) kollane – pakendijäätmed;

2) sinine – paber- ja papp;

3) roheline – segaolmejäätmed;

4) punane – ohtlikud jäätmed.

(6) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

(7) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ja tema vanus ei ületa kümmet aastat. Üle kümneaastase vanusega jäätmemahuti vahetamist ei tohi nõuda, kui vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise jäätmemahuti tühjendamist. Väljaostetud jäätmemahuti korraldatud jäätmeveoks mittesobimise korral peab uus jäätmevedaja jäätmemahuti välja vahetama tasuta.

(8) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile.

(9) Kui jäätmevaldaja kasutab käesoleva eeskirja § 16 lõikes 5 erivärvilisi jäätmemahuteid, kuid värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

(1) Ühist jäätmemahutit kasutada soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, jäätmeobjektide aadressid, ühismahuti asukoht ja arveldamise tingimused. Vallavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist, välja arvatud juhul, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti.

(2) Mahutid peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada korter- ja ridaelamutes, aiandus- ja garaaži- või hooneühistutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

(3) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks.

(4) Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(1) Konteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult nende paiknemiskohas.

(2) Kuni 800-liitriseid konteinereid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele

1) kuni 240-liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 15 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast;

2) suuremad kui 240-liitrised jäätmemahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 10 m. Kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga;

3) konteineri asukohast jäätmeveokini ei tohi olla liikumist segavaid takistusi (piirdeaiad, väravad, tõkkepuud jne). Kui liiklusohutuse seisukohast ei ole konteineri selline paigutus võimalik, on lubatud konteiner veopäeval paigaldada krundile vahetult lukustamata värava juurde nähtavale kohale;

4) juurdepääs konteinerile peab olema jäätmevedajale ohutu.

(3) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(4) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel ning olema kaitstud sademete vahetu mõju eest.

(5) Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

(6) Kui konteinerit hoitakse lukustatult, peab jäätmevaldaja kindlustama konteineri avamise tühjenduspäeval.

(7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(8) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja kooskõlastades vallavalitsusega.

(9) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on kindlaks määratud edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses.

(2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele.

(3) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest.

(4) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 240-liitrise jäätmemahtute korral kuni 15 m ning üle 240-liitrise ja kuni 800 liitrise jäätmemahuti korral kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite hind, laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu kogu korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise perioodi jooksul. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

(5) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasude suurust.

(6) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja jäätmete käitluskulusid.

(7) Jäätmevedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva eeskirja alusel muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul (maksimaalselt 10%) ja mitte varem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist.

(8) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada

1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;

2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;

3) majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.

(9) Vedaja peab lubama vallavalitsuse volitatud esindajal tutvuda hinnakujunemist puudutavate dokumentidega, muu teabe ja asjaoludega.

(10) Jäätmevedaja esitab lõikes 6 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise või mittemuutmise 60 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest.

(11) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Toila valla leht ja valla veebilehel.

(1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus segaolmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu

1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;

2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;

3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;

4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;

5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;

6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 1201 alusel.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

(4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus segaolmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks.

(1) Jäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

(2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohad koos seal asuvate vahendite ja tehnikaga, nende juurdesõiduteed ja vältima nendel rajatistel reostuse ning haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed vastavalt käesoleva määruse §21 lõike 5 punktis 3 toodud juhtudel.

(4) Uikala Prügilasse võib Toila valla haldusterritooriumilt viia kõrvaldamiseks igat liiki tavajäätmeid ning ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ja saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(5) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud

1) ohtlikke aineid mittesisaldavate ning kiletamata paberi-, kartongijäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks;

2) keemilistest töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes;

3) jäätmevaldaja võib hajaasustusega aladel aia- ja haljastusjäätmeid (kulu, oksad, lehed, mittevajalik puitmaterjal) oma kinnistu piires põletada järgides tuleohutusnõudeid. Põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks;

4) omavoliline punktides 1) - 3) nimetatud jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire ilma territooriumi valdaja nõusolekuta on keelatud.

(1) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Toila valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

(3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke ning loomsete kõrvalsaaduste käitlemist. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise korda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr. 1069/2009, 21.10.2009.

(1) Kõik tervishoiu- ja veterinaarjäätmete tekitajad peavad registreerima end Toila Vallavalitsuses esitades järgmised andmed

1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;

2) kontaktisik;

3) äriregistri registreerimiskood;

4) telefoninumber;

5) ühes kuus tekkivate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;

6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.

(2) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(3) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda

1) teravad-torkivad jäätmed;

2) bioloogilised jäätmed;

3) nakkusohtlikud jäätmed;

4) ravimijäätmed;

5) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed;

6) kemikaalide jäätmed;

7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

8) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;

9) taaskasutatavad jäätmed.

(4) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud jäätmed.

(5) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Täidetud pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

(3) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

(4) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(5) Eriolukorras (näiteks epideemiapiirkondades), tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

(2) Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 180109 tähistatud) pakitakse jäätmetekkekohas koos originaalpakendiga plastkotti või -purki. Pakendatud jäätmete mahutile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.

(3) Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

(2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

(4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmete kirjeldus. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Eri tüüpi kemikaalijäätmeid ei tohi omavahel segada. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi ja käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(2) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.

(1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.

(3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).

(4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse

(5) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele

1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusplokki, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;

4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);

5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

6) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(2) Ehitusprojektis peab olema ära toodud

1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete edasine suunamine.

(3) Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema kirjeldatud ehitusprojekti või lammutusprojekti seletuskirjas.

(1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed (pinnas, kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) asfalt;

7) kile;

8) ohtlikud jäätmed;

9) muud segajäätmed.

(2) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusega nr 21 kehtestatud tingimustele.

(3) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.

(4) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

(5) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

(6) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(7) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(8) Saastumata pinnast ja sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu (kivid, tellised, betoon) taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti alusel.

(9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele.

(10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega utiliseerimiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(11) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas ning teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

4) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Muuhulgas tuleb eraldi koguda

1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);

4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

(2) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel peab kõik sinna jäänud jäätmed üle andma teistele jäätmekäitlejatele.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Valitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 27-32 alusel.

(2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, politseiasutus ja Keskkonnainspektsioon.

Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet vallavalitsus.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Käesoleva määrusega tunnistada kehtetuks järgnevad õigusaktid

1) Kohtla Vallavolikogu 23.04.2008. a määrus nr 37 „Kohtla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;

2) Kohtla Vallavolikogu 29.04.2009.a määrus nr 48 „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud veopiirkondade, jäätmeliikide, teenustasu piirmäärade, jäätmeveo sageduse ja aja kehtestamine ning korraldatud jäätmevoe teostamise kord“;

3) Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 07.06.2016. a määrus nr 8 „Kohtla-Nõmme valla jäätmehoolduseeskiri“;

4) Toila Vallavolikogu 17.11.2010. a määrus nr 10 „Toila valla jäätmehoolduseeskiri".

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.