Kuressaare linna omandis olevate eluruumide kasutamise kord

Kuressaare linna omandis olevate eluruumide kasutamise kord (edaspidi Kord) sätestab linna munitsipaalomandis olevate eluruumide üürile andmise, üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lõpetamise korra ning eluruumi kasutamise tasude arvestamise alused.

Käesolevas Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) eluruum käesoleva korra mõttes on Kuressaare linna omandis olev munitsipaaleluruum, mis on elamu- või selle osa, korter või korteriomand ühes sellele vastava muu osaga hoonest ja kinnistust, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja mis ei ole sotsiaaleluruum.

2) üür on tasu üürileandjale eluruumi kasutamise eest.

3) kõrvalkulu on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud eluruumi kasutamisega.

4) üüri määr on üüri suurus arvestatuna eluruumi kogu põrandapinna 1m2 kohta.

5) tööandja eluruumiks käesoleva korra mõttes loetakse eluruumi, mis on antud teenistus- või töösuhte ajaks linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse teenistuja, töötaja või muu linnale olulise spetsialisti kasutusse.

(1) Sotsiaaleluruumid on Kuressaare Sotsiaalmajas, asukohaga Pikk tn 70 Kuressaare linn, asuvad sotsiaalkorterid ja sotsiaalpinnad (varjupaik-öömaja).

(2) Sotsiaaleluruumide kasutamist ja haldamist korraldab Sihtasutus Kuressaare Hoolekanne.

Sotsiaalkorterite kasutada andmise otsustab Kuressaare Linnavalitsus (edaspidi Linnavalitsus) linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul tähtajaga kuni üks aasta.

(3) Tööandja eluruumide hulka või tööandja eluruumide hulgast välja arvamise otsustab Kuressaare Linnavolikogu (edaspidi Linnavolikogu). Tööandja eluruumide üürile andmise otsustab linnavalitsus.

Eluruumi üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri ning kõrvalkulusid. Üürilepingus määratakse kindlaks üürileandja ning üürniku õigused ja kohustused, mis on seotud eluruumi kasutamisega.

Eluruumide üürileandmise otsustab, sõlmitava üürilepingu tingimused kinnitab ning üürileandja õigusi ja kohustusi teostab Linnavalitsus

(1) Eluruumide käsutamine käesoleva määruse mõttes on eluruumide võõrandamine ja väljaarvamine eluruumide hulgast.

(2) Eluruumide võõrandamine toimub Kuressaare linnavara valitsemise korras sätestatud korras.

(3) Eluruumid, mida ei ole enam võimalik kasutada alaliseks elamiseks, arvab Linnavalitsus välja eluruumide hulgast ning otsustab nende edaspidise kasutusotstarbe.

(1) Õigustatud isikuteks eluruumi üürimisel on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kuressaare linna alalised elanikud, kes on

1) eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavad, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavad isikud;

2) omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikud, kes elasid seal tagastamise ajal.

(2) Õigustatud isikuteks sotsiaaleluruumi üürimisel on sotsiaalteenust vajavad isikud, kes ei ole ise suutelised ega võimelised eluruumi endale või oma perekonnale tagama.

(3) Isikutele, kelle aadressiandmetena Eesti rahvastikuregistrisse ei ole kantud Kuressaare linn, eraldatakse

1) sotsiaaleluruum või eluruum lastekodust tagasipöördumisel, kui aadressiandmetena vahetult enne lastekodusse suunamist oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse nende elukoht Kuressaare linnas;

2) sotsiaaleluruum kinnipidamiskohast vabanemisel, kui aadressiandmetena vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse nende elukoht Kuressaare linnas;

3) tööandja eluruum linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse teenistujale või töötajale või muule linnale olulisele spetsialistile teenistus- või töösuhte ajaks.

Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond valmistab ette vabade eluruumide üürile andmist. Selleks

1) valmistab ette korralduse projekti avalikult väljapakutavate vabade eluruumide üürileandmise põhitingimuste kinnitamiseks linnavalitsuse poolt;

2) teavitab üldsust linna veebilehe www.kuressaare.ee ja kohalike ajalehtede vahendusel vabadest eluruumidest ja nende omadustest (eluruumi pind, tubade arv, kütteallikas, veevärgi olemasolu, muud mugavused, eluruumi ehituslik seisukord vm. oluline omadus) ning eluruumi üürileandmise tingimustest, mille kohustuslik sisu on

- eluruumi aadress ja olulised omadused;

- üüri määr ja üürilepingu tähtaeg;

- sihtgrupp, kellele eluruumid üüritakse;

- eluruumi üürimise taotluse esitamise tähtaeg.

(1) Eluruumi üürile võtmiseks esitab taotleja Linnavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse.

Taotluses märgitakse

1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadress, e-posti aadress);

2) andmed taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta, kellega koos taotletakse eluruumi üürimist;

3) eluruumi taotlemise põhjendus;

4) vajadusel andmed taotleja ja temaga koos elavate pereliikmete varalise olukorra kohta (kinnisvara olemasolu, sissetulek jmt).

(2) Asjaolude selgitamiseks on Linnavalitsusel õigus vajadusel taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.

(1) Eluruumi üürimise taotlused registreeritakse Linnavalitsuse asjaajamiskorras ettenähtud korras ja taotluste menetlust korraldab Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond.

(2) Eluruumi üürimise taotlused suunatakse läbivaatamiseks Linnavalitsuse eluruumide üürileandmise komisjonile.

(1) Linnavalitsus moodustab Linnavalitsuse eluruumide üürileandmise komisjoni (edaspidi komisjon) vähemalt 5 liikmelisena. Komisjoni liikmeks arvatakse üks volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esindaja.

(2) Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond valmistab ette materjalid komisjoni tööks, korraldab komisjoni asjaajamist, hangib komisjoni tööks vajalikud täiendavad tõendmaterjalid, vajadusel kontrollib eelnevalt eluruumi taotlejate olukorda kohapeal, vestleb eluruumi taotlejatega selgitamaks välja otsustamiseks vajalikud faktilised asjaolud jmt.

(3) Komisjon valib eluruumide üürimist taotlenud isikute hulgast välja kõige enam eluruumi vajavad isikud ja teeb Linnavalitsusele ettepaneku väljapakutud vabade eluruumide üürimiseks taotlejatele.

(1) Linnavalitsuse arengu- majandusosakond valmistab ette korralduse vaba eluruumi üürile andmiseks ühes üürilepingu projektiga. Osakond tutvustab üürnikule üürilepingu projekti ja eraldatavat korterit.

(2) Eluruumi üürile andmise otsustab Linnavalitsus. Linnavalitsuse korralduses näidatakse ära üürniku nimi, perekonnaliikmed, kes asuvad koos üürnikuga uude eluruumi, eluruumi asukoht ja suurus, üürilepingu tähtaeg ja üüri suurus. Korraldusele lisatakse üürilepingu projekt ja vajadusel näidatakse ära ametnik, keda volitatakse üürileandja esindajana üürilepingule alla kirjutama.

Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond

1) vastab kooskõlas Linnavalitsuse asjaajamise korraga kõigile eluruumide üürimise

taotlustele. Vastates taotlustele, mis on esitatud väljaspool avalikult väljakuulutatud vaba(de) eluruumi(de) üürileandmise tähtaega, viidatakse käesolevale korrale ja teavitatakse taotlejat vajadusest esitada nõuetekohane taotlus tähtajal ja korras, mis on seatud avalikult väljakuulutatud eluruumide üürileandmise tingimustega;

2) säilitab eluruumi üürimise taotlused ja peab elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute kohta arvestust.

(1) Eluruumi üürilepingu registreerimise ja üürilepingu originaali säilitamise korraldab linnasekretär.

(2) Linnavalitsuse arengu- ja majandusosakond

1) teostab järelevalvet eluruumi üürilepingute täitmise üle;

2) teeb linnavalitsusele ettepanekud üürilepingute muutmiseks, pikendamiseks, uuendamiseks, erakorraliseks või korraliseks lõpetamiseks;

3) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide täitmist elamumajanduse alal ja korraldab muud küsimused eluruumide majandamisel.

(1) Eluruumi üürilepingu võib linnavalitsus sõlmida tähtajaga kuni 5(viis) aastat.

(2) Tööandja eluruumi üürileping sõlmitakse mitte kauemaks kui üürniku töö- või teenistussuhte kehtivuse ajaks.

(1) Eluruum antakse üürilepingu sõlmimisel üürnikule üle ja võetakse eluruumi üürilepingu lõppemisel vastu üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

(2) Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama järgmisi andmeid

1) akti koostamise kuupäev ja koht, kusjuures akti koostamise kuupäevaks loetakse eluruumi üürnikule või üürileandjale üleandmise kuupäeva, kui aktis eneses ei näidata teisiti;

2) üürileandja esindaja ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, üürniku ees- ja perekonnanimi;

3) eluruumi kirjeldus, sealhulgas ruumide loetelu ja suurus, seadmete, tehnovõrkude-süsteemide loetelu koos ühenduspunktide märkimisega;

4) eluruumi puuduste, rikete, vaegtööde loetelu ja nende kõrvaldamise tähtaeg;

5) muud vajalikud andmed või kokkulepitud tingimused.

(3) Akt kirjutatakse alla koostajate poolt ja akt jääb üürilepingu lahutamatuks osaks.

(1) Eluruumi üürilepingu pikendamise otsustab Linnavalitsus.

(2) Üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama eluruumi üürimise vajaduse säilimisel linnavalitsusele vähemalt kolm (3) kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist põhjendatud taotluse.

(3) Eluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub Linnavalitsus eelkõige üürniku üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest, üürniku eluruumi üürimise vajadusest ja muudest asjakohastest kaalutlustest. Üürilepingu pikendamisel vaadatakse üle üürilepingu tingimused ja sõlmitakse vajadusel üürnikuga üürileping uuendatud tingimustel.

(1) Eluruumi üürilepingu võib üürnik ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava taotluse Linnavalitsusele vähemalt 2 nädalat ette.

(2) Linnavalitsus võib eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda eluruumi vabastamist, kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi, kahjustab üürilepingu eset, rikub elamu kodukorda ja ei reageeri nõudele rikkumise lõpetamiseks, või korduvalt ei ole ilma mõjuva põhjuseta tasunud õigeaegselt üüri ja kõrvalkulusid.

(3) Eluruumi üürilepingu lõpetamise vormistab Linnavalitsus korraldusega. Eluruum tuleb vabastada üürilepingu lõppemise päeval.

(1) Eluruumi üüri arvestamise alused, üürimäära ja üüri muutmise tingimused sätestab linnavalitsus korraldusega eluruumi üürilepingu sõlmimisel, muutmisel või pikendamisel.

(2) Lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma eluruumi kõrvalkulud, mis on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest. Kõrvalkulu moodustavad järgmised üürilepingu esemega seotud kulud

1) eluruumi haldamise kulud (administreerimine, raamatupidamine jm.);

2) eluruumi ja selle tehnosüsteemide hooldus-, remondi- ja renoveerimistööde tegemise kulud;

3) elektrienergia, soojavarustuse, kanalisatsiooni- ja veevarustuse, kommunikatsiooniteenuste tagamise kulud, kindlustusmaksed, maamaks;

4) eluruumi juurde kuuluvate üldkasutatavate ruumide, abihoonete, rajatiste vm. ehitiste korrashoiu kulud ning eluruumi krundil ja selle ümbruses heakorratööde tegemise kulud;

5) tugiteenuste osutamise kulud (parkimise korraldus, valveteenus vm.).

(3) Eluruumi üürilepingus fikseeritakse eluruumi üüri määr ja kõrvalkulude koosseis.

(1) Arve peab sisaldama järgmist

1) andmed arve koostaja-esitaja kohta;

2) andmed arve saaja kohta;

3) arve väljakirjutamise kuu, kuupäev ja aasta, arve tasumise tähtaeg, arveldusarve number;

4) üüri makseperiood ja makseperioodil võetava üüri suurus;

5) kõrvalkulud.

(2) Üürniku poolt kasutatud teenused ja teised kõrvalkulud näidatakse arvel lahtikirjutatult erinevate arvestuslike kulude ning muude maksete ja võlgnevuste ning viiviste lõikes märkides ära kõrvalkulude tekkeperioodi.

(3) Üüriarve väljastab üürnikule eluruumi haldaja, valitseja või korteriühistu (-ühisus).

(1) Kuressaare linnale kuuluva eluruumi üüri maksmisega viivitamisel on viivis 0,15 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.

(2) Üüri tasumisega viivitamisel üle kolme kuu on õigus esitada hagi üürnikult võla väljamõistmiseks koos viivise ja kohtukuludega.

(1) Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 12. juuni 1997.a. määrus nr 14 „Sotsiaalkorteriks kinnitamine, eraldamine ja selle kasutamise kord”.

(2) Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 19. juuni 2003.a. määrus nr 17 „Kuressaare linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja üüri arvestamise korra kinnitamine”.

Määrus jõustub alates 05. septembrist 2008.a.