Kuressaare kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojaettevõtja arenduskohustus

(1) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada Kuressaare linna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.

(2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.

Kuressaare linna kaugküttepiirkonna piirid on kirjeldatud tekstina lisas 1 ja kaardil lisas 2.

Mõisted

1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;

2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;

3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;

4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;

5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;

6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;

7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;

8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;

9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;

10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;

11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga.

(1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

(2) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.

(3) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud § 5 nimetatud erandjuhtudel.

(1) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on

1) ajutised ehitised;

2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku on alla 25 kW ja soojuskoormus soojale veele on alla 90 kW;

3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,5 kW;

4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise; maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne.;

6) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse ainult tehnoloogilist jääksoojust;

7) Kuressaare Linnavalitsuse otsusega määratud ehitised.

(2) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Kuressaare Linnavalitsus projektide läbivaatamise ja kinnitamise käigus. Kuressaare Linnavalitsus teostab ka määruse täitmise järelevalvet.

(1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

(2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel

1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;

2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;

3) ehitise soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kogu soojavajaduse rahuldamiseks tehnoloogilist jääksoojust.

(3) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.

(4) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(5) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks

1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;

2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

(6) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

(1) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega.

(2) Kaugküttevõrgus peab võrguettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.

(3) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügi lepingus.

(1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes linna üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.

(2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.

Määrus jõustub 05. mail 2008.a