Laste Hoolekande Asutuse Lootus põhimäärus

Määrusega kehtestakse Laste Hoolekande Asutuse Lootus tegutsemise õiguslikud alused, ülesanded, töökord, juhtimise ja finantseerimise alused.

(1) Laste Hoolekande Asutus Lootus (edaspidi asutus) on Sillamäe Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav asutus, mis lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

(2) Asutus on ööpäevaselt tegutsev orbude ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asenduskodu, ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv laste varjupaik ja puuetega laste hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud segatüüpi hoolekandeasutus.

(3) Asutuse asukoht on Juri Gagarini 7, 40232 Sillamäe, Ida-Viru maakond.

(4) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on linnavalitsus. Asutus tegutseb linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna haldusalas.

(5) Asutusel on oma eelarve, pitsat ja võib olla linnavalitsuse poolt kinnitatud sümboolika.

(6) Asutus osutab teenuseid eelkõige Sillamäe linna elanikele. Teiste piirkondade elanikele osutatakse teenuseid vastava omavalitsusüksustega sõlmitud lepingute alusel.

(1) Asutuse tegevuse eesmärk on tagada lastele nende eale ja seisundile vastav hooldamine, rehabilitatsioon, tervishoiu korraldamine, kasvatamine ja arendamine, laste õiguste ja huvide kaitse ning valmistada nad ette iseseisvaks eluks.

(2) Asutuse ülesanded oma eesmärkide elluviimisel on järgmised

1) lapsele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna;

2) puudega lastele nende eale ja seisundile vastav hooldamise, iseseisva toimetuleku ja arendamise tagamine;

3) töö laste ja kasvatajate ühistegevusele, üksteisest lugupidamisele, üksteise inimväärikuse austamisele rajamine;

4) laste võimete, oskuste ja positiivsete iseloomuomaduste arendamine ning negatiivsete kalduvuste neutraliseerimine, lastes sõbralikkuse, viisakuse, tähelepanu ja koostöövõime kujundamine;

5) kontakti lapse vanemate, hooldaja või muude lapsele oluliste isikutega leidmine ja säilitamine, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega, vajadusel ja võimalusel lapsele tugipere või eestkostja leidmine;

6) asutuse töötajatele tööalaste koolituse korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste teadmiste täiendamiseks.

(3) Asutusel on õigus osutada põhitegevusega seotud ja teisi sotsiaalhoolekandealaseid teenuseid.

(4) Asutusel on õigus esitada projekte erinevatele heategevusorganisatsioonidele ja sihtfondidele asutuse põhitegevuse toetamise eesmärgil.

(5) Asutus on kohustatud lapse kohta saabunud dokumendid säilitama toimikus. Toimikusse lisatakse lapse asutuses viibimise ajal kõik need dokumendid, mis on lapsele edaspidises elus olulised (klassitunnistused, tõendid põetud haiguste kohta, fotod jne).

(6) Asutuses peetakse laste kohta arvestust. Lapse lahkumisel asutusest antakse talle (või vanemale, eestkostjale, lapsendajale) allkirja vastu pass, sünnitunnistus, klassitunnistus ja muud lapsele olulised dokumendid. Koopiad säilitatakse toimikus ja antakse lapse lahkumisel üle asutuse arhiivi.

(7) Asutus on kohustatud leidma ja säilitama kontakti asutuses viibiva lapse vanemate, sugulaste või lapsele oluliste isikutega, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Asutus toetab last tema tagasipöördumisel oma perekonda, lapse lapsendamisel või lapse andmisel eestkostele või kasuperekonda. Asutus koos lapse elukohajärgse omavalitsusega korraldab lapse iseseisva elu alustamise.

Asutusel on kolm osakonda

1) orbude ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asenduskodu;

2) puuetega lapsi hooldav ja lapsehoiuteenust pakkuv päevakeskus;

3) lastele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv varjupaik.

(1) Asutus osutab asenduskodus riigi rahastatavat asenduskoduteenust orbudele ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele „Sotsiaalhoolekande seaduses“ ettenähtud tingimustel ja korras.

(2) Asutus osutab päevakeskuses riigi rahastatavat lapsehoiuteenust raske või sügava puudega lastele „Sotsiaalhoolekande seaduses“ ettenähtud tingimustel ja korras.

(3) Sillamäe linna eelarvest rahastatava raske või sügava puudega lastele asutuse päevakeskuses lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra, sh lapsehoiuteenust saama õigustatud isikute ringi ja lapsehoiuteenuse rahastamise mahu kehtestab Sillamäe Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu).

(4) Asenduskoduteenuse ja lapsehoiuteenuse osutamiseks peab asutusel olema Ida-Viru maavanema poolt antud tegevusluba.

(1) Asutuse varjupaika suunatakse kuni 18-aastaseid lapsi, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta või vajavad abi ja tuge.

(2) Laps võib varjupaika tulla oma algatusel, kui ta on lahkunud kodust, kasuvanema juurest või kasvatusasutusest talle oluliste probleemide tõttu.

(3) Lapse varjupaika saabumisel selgitatakse välja tema andmed: nimi, vanus, aadress, vanemate, kasuvanemate andmed ja koostatakse olukorra kirjeldus.

(4) Hädaohus olev või viivitamatut abi vajav laps paigutatakse linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või selleks volitatud sotsiaalhoolekande osakonna ametniku või asutuse direktori otsuse alusel viivitamatult asutuse varjupaika ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema enda, tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata.

(5) Varjupaigas võib laps olla aja jooksul, mis on vajalik tema elu edasiseks korraldamiseks, kuid mitte üle kahe kuu. Erandi võib teha asutuse hoolekogu otsusega.

(6) Laps suunatakse asutuse varjupaigast välja asutuse hoolekogu otsusega, kui

1) langevad ära põhjused, mis olid aluseks lapse varjupaika sattumisele;

2) laps on sooritanud õiguserikkumise ning on vajalik tema paigutamine mujale;

3) seda nõuavad lapse elukohajärgne omavalitsusüksus, vanemad või kasuvanemad (välja arvatud juhud, kui väljasuunamine on lapsele ohtlik);

4) laps ei allu asutuse kodukorrale.

(7) Asutuse varjupaigast väljasuunatud lapsest teatatakse lapse elukohajärgsele omavalitsusüksuse täitevorganile ja politseile.

(8) Varjupaigas korraldatakse laste toitlustamist, tervishoidu, sotsiaalnõustamist, luuakse hoolealustele võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks ning laste kasvatamist ja koolitamist.

(9) Asutus informeerib varjupaika tulnud või toodud lapsest lapse elukohajärgset omavalitsust, kes lahendab lapse edaspidise elukorralduse küsimused.

(10) Suhetes lapsevanemate ja kasuvanematega tunnistab asutus nende prioriteetset õigust lapse hooldamisele, kuid vajaduse korral astub välja laste kaitseks, kui eespool nimetatud isikute poolt ähvardab last otsene vägivald.

(11) Mis tahes konflikti puhul lapsevanemate või kasuvanematega antakse asi lahendada lapse elukohajärgsele eestkosteasutusele, vajadusel ka politseile. Ilma viimaste nõusolekuta on asutusel õigus astuda lapse kaitseks välja konkreetses last ohustavas situatsioonis.

(12) Kui vanemate või kasuvanemate suhetes asutuse või lapsega ilmnevad õiguserikkumise tunnused, informeeritakse sellest kohe politseid. Kuni otsese ohu möödumiseni on asutuse töötajatel õigus katkestada lapse kontaktid taoliste isikutega või tagada lapse kaitse muul viisil.

(1) Asutuses viibides lapsel on õigus

1) saada abi ja hooldust ning areneda;

2) mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadusele;

3) otsida, saada ja jagada mitmekülgset informatsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes ning kasutada selle õiguse teostamiseks asutuses selleks ettenähtud vahendeid;

4) teha asutuses jõukohaseid majapidamistöid;

5) teha jõukohast tööd väljaspool asutust;

6) saada teavet oma päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste (kui ta on kodust ja perekonnast eraldatud ja kui teabe saamine ei ole vastuolus lapse huvidega) ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta, samuti osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel, kui ta on selleks võimeline.

(2) Lapse sotsiaalhoolekannet puudutava küsimuse lahendamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus.

(3) Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse lapse tahet, välja arvatud seaduses sätestatud juhud.

(4) Lähtudes lapse vanusest ja arengutasemest, on lapsel õigus saada teada tema kohta tehtud sotsiaalhoolekannet puudutavast otsusest.

(5) Lapsel on õigus saada teavet hoolekandetöötaja valduses olevatest, samuti asutuses olevatest tema kohta käivatest dokumentidest. Hoolekandetöötajal on õigus keelduda selle teabe andmisest, kui see on vastuolus lapse huvidega.

(6) Lapsel on kõik muud õigused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste lepingutega ja Eesti õigusaktidega.

(7) Lapse õigusi ja vabadusi võib kehtestatud korras piirata järgmistel juhtudel

1) asutuses viibiva lapse valduses ei tohi olla narkootilisi aineid, nende kasutamisega seotud vahendeid või muid elu ja tervist ohustavaid aineid või vahendeid. Nimetatud ainete ja vahendite avastamisel on asutuse töötaja kohustatud need lapse valdusest ära võtma;

2) teabe korral, et asutuses viibiva lapse valduses on või temale adresseeritud posti- või muu saadetis sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 loetletud aineid või vahendeid, tuleb laps asutuse direktori loal läbi otsida või temale adresseeritud posti- või muu saadetis läbi vaadata;

3) õigust vabalt liikuda võib asutuse direktori või tema asendaja otsuse alusel piirata vaid sel määral, kui see on vajalik lapse järelevalvetuse ärahoidmiseks ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks;

4) asutuses viibiv laps võidakse asutuse direktori või tema asendaja otsuse alusel eraldada teistest asutuses viibivatest lastest, kui ta on endale või teistele ohtlik, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Eraldatud laps peab olema asutuse töötajate pideva järelevalve all;

5) muudel juhtudel seadusega sätestatud alustel ja korras.

(8) Lapsel on kohustus

1) järgida asutuse kodukorda, asutuse juhtide ja kasvatajate seaduslikke korraldusi;

2) suhtlemisel teiste isikutega olla viisakas ja korrektne;

3) austada ja arvestada teiste isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi;

4) täita muid õigusaktidega pandud kohustusi ning järgida eetika- ja moraalinõudeid.

(1) Asutuse töötajad on direktor, kasvatusala töötajad (abikasvataja, nooremkasvataja, kasvataja ja vanemkasvataja), ringijuhid, sotsiaaltöötajad, tervisetöötajad ja muu personal. Kasvatusala töötajad peavad vastama „Sotsiaalhoolekande seaduses“ sätestatud nõutele.

(2) Töötajate tööandjaks on Sillamäe linn, keda töösuhtes esindab asutuse direktor.

(3) Asutuse direktor teeb ettepaneku linnavalitsusele personalikoosseisu kinnitamiseks ning kinnitab palgamäärad, lähtudes asutuse eelarvest.

(4) Asutuse töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks asutuse põhimääruse, töötaja töölepingu, tööülesannete kirjelduse ja reeglitega töökorraldusele, mis on kooskõlas tööõigus- ning muude õigusaktidega.

(5) Töötajatel on õigus saada teavet oma tööd ja töötingimusi puudutavate dokumentide kohta, taotleda võimalust kvalifikatsiooni täiendamiseks ning avaldada arvamust asutuse tööd ning arengut puudutavates küsimustes.

(6) Asutuse töötajate ülesanne on tagada asutuse häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek ning laste kohane hooldamine ja rehabilitatsioon.

(7) Asutuse töötaja võib avaldada andmeid sotsiaalhoolekannet saava lapse või tema perekonna kohta ainult juhul, kui nende andmete avaldamata jätmine ohustab teise isiku elu või tervist või kui andmed on seotud kuriteo toimepanemisega.

(1) Asutust juhib direktor, kes peab tagama asutuse tulemusliku toimimise ja töö, vastutab asutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktoril on kohustus anda aru linnavalitsusele või tema poolt volitatud ametiisikutele.

(3) Asutuse direktori kinnitab ametisse Sillamäe linnapea ettepanekul linnavalitsus.

(4) Töölepingu asutuse direktoriga sõlmib Sillamäe linna esindajana ja teostab muid seaduses sätestatud tööandja õigusi ja kohustusi, Sillamäe linnapea.

(5) Direktor

1) teeb asutuse kasuks tehinguid ulatuses, mis on sätestatud asutuse ja Sillamäe linna põhimääruses ning direktori töölepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks;

2) tagab asutuse hoolekogu otsuste täitmise;

3) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid asutuse töötajatega;

4) kinnitab reeglid töökorraldusele ja töötajate tööülesannete kirjeldused;

5) kinnitab asutuse asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

6) koostab asutuse eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks;

7) esitab vähemalt üks kord aastas aruande asutuse tegevusest hoolekogule ja linnavalitsusele;

8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

9) lahendab muid seadustega, asutuse põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi;

10) vastutab asutuse tuleohutuse-, tervisekaitse- ja töökaitse nõuete täitmise eest;

11) asutuse tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks annab direktor seaduses ja asutuse põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(1) Asutuse hoolekogu on asutuse juures alaliselt tegutsev organ.

(2) Hoolekogu ülesanne on suunata asutuse tegevust ning teha ettepanekuid asutuse direktorile ja linnavalitsusele asutuse arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(3) Hoolekogu moodustab linnavalitsus asutuse direktori ettepanekul.

(4) Hoolekogul on vähemalt 5 liiget.

(5) Hoolekogusse kuuluvad linnavolikogu esindaja, linnavalitsuse esindaja, vähemalt kaks asutuse töötajate esindajat (v.a asutuse direktor), asutust toetavate organisatsioonide esindajad.

(6) Hoolekogu koosseisu kinnitab kolmeks aastaks asutuse direktori ettepanekul linnavalitsus. Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

(7) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku. Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul asutuse direktor.

(8) Hoolekogu ülesanded on järgmised

1) teeb vajadusel linnavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks asutuse tegevuse üle;

2) kuulab ära asutuse direktori aruande asutuse tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;

3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;

4) teeb ettepanekuid asutuse põhimääruse muutmiseks;

5) teeb ettepanekuid asutuse tasuliste teenuste kohta;

6) teeb ettepanekuid asutuse sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks;

7) täidab teisi ülesandeid tulenevalt käesolevast põhimääruset.

(9) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koguneb vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

(10) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 3 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

(11) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

(12) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

(13) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.

(14) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on asutuse juhtkonnale täitmiseks.

(15) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 3. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Hoolekogu protokollid edastatakse ka linnavalitsusele.

(16) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa asutuse direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

(1) Asutuse vara on Sillamäe linna omand, mis on antud asutuse sihtotstarbelisse kasutusse oma ülesannete täitmiseks. Asutuse vara valitsemine toimub „Sillamäe linna põhimäärusega“ kehtestatud korras.

(2) Asutuse eelarve Sillamäe linna eelarve koosseisus kinnitab linnavolikogu. Asutus võib saada vahendeid ka sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja annetustena ning muudest laekumistest. Asutus võib saada rahalisi vahendeid ka riigieelarvest, laekumistest sihtfondidest.

(3) Asutuse varjupaika ja päevakeskust finantseeritakse Sillamäe linna eelarvest. „Sotsiaalhoolekande seaduses“ sätestatud mahus finantseeritakse asenduskoduteenust ja lapsehoiuteenust raske või sügava puudega lastele riigieelarvest.

(4) Põhitegevusega seotud ning muude tasuliste teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus.

(5) Asutuse finantstegevust juhib asutuse direktor koostöös asutuse hoolekoguga. Asutuse raamatupidamise arvestust teostab linnavalitsuse hallatav asutus Linna Raamatupidamine oma põhimääruses ja „Sillamäe linna raamatupidamise sise-eeskirjas“ ettenähtud korras ning vastavalt „Raamatupidamise seadusele“.

(1) Asutus esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras, avaldab andmed oma tegevuse sisu ning tulemuste kohta aasta kaupa.

(2) Teenistuslikku järelevalvet asutuse ja asutuse direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus. Asutuse tegevust kontrollivad linnavalitsus, linnavalitsuse rahandusosakond ja linnavalitsuse poolt volitatud isikud.

(1) Asutuse asjaajamiskeel on eesti keel.

(2) Asjaajamist korraldab asutuse direktor kooskõlas „Sillamäe linna ühtse asjaajamiskorra“ ja kehtivate õigusaktidega.

(1) Asutuse reorganiseerib või lõpetab linnavalitsus linnavolikogu otsuse alusel.

(2) Asutus reorganiseeritakse, kui

1) muutuvad asutuse eesmärgid;

2) muutub riigieelarvest ja linnaeelarvest finantseerimise võimalus;

3) see tuleneb seadusest või linnavolikogu määrusest või otsusest.

(3) Asutus lõpetatakse, kui

1) puudub vajadus asutuse tegevust jätkata;

2) see tuleneb seadusest või linnavolikogu määrusest või otsusest.

(4) Asutus reorganiseeritakse või lõpetatakse õigusaktides ettenähtud korras.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Määrus jõustub 1. septembril 2008. aastal.