Puhja Gümnaasiumi põhimäärus

(1) Käesolevas põhimääruses sätestatakse

1) kooli nimetus;

2) kooli asukoht ja tegutsemiskoht;

3) kooli tegutsemise vorm;

4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;

5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis (koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel, koolis toimuva õppe vorm ning koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad);

6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused ning õppekavavälises tegevuses osalejate poolt kaasrahastatava õppekavavälise tegevuse puhul kulude katmise tingimused ja kord;

7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;

8) koolitöötajate õigused ja kohustused;

9) majandamise ja asjaajamise alused.

(2) Kool juhindub oma tegevuses „Eesti Vabariigi haridusseadusest“, „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest“, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigus- ja haldusaktidest.

Kooli nimetus on Puhja Gümnaasium (edaspidi Kool).

(1) Kool asub aadressil Viljandi tee 28, 61301 Puhja, Tartumaa.

(2) Kooli tegutsemiskohaks on Kooli asukoha aadressil asuvad Kooli hooned ja territoorium.

Kool on Puhja Vallavalitsuse (edaspidi Pidaja) hallatav asutus, Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, kusjuures põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides.

(1) Koolil on Puhja valla vapi kujutisega pitsat.

(2) Koolil on oma sümboolika.

(1) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(2) „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 73 lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks hoolekogu

1) otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise, kui soovitakse muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut ning muuta tunnijaotusplaani riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras;

2) otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise, kui gümnaasiumi pidaja soovib kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad;

3) otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise, kui soovitakse kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud klassi täitumuse piirnormist (milleks on 24 õpilast) suuremat klassi täitumuse ülemist piirnormi;

4) otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise, kui soovitakse kehtestada pikapäevarühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud ülemisest piirnormist suurem rühma täitumuse ülemine piirnorm;

5) otsustab sisehindamise aruande kooskõlastamise või kooskõlastuse mitteandmise enne selle kinnitamist;

6) avaldab arvamust kooli õppekava ja selle muudatuste kohta enne selle kehtestamist;

7) avaldab arvamust kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu kohta enne selle kehtestamist;

8) avaldab arvamust arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta enne selle kehtestamist;

9) avaldab arvamust põhimääruse ja selle muudatuste kohta enne selle kehtestamist;

10) avaldab arvamust arengukava ja selle muudatuste kohta enne selle kinnitamist;

11) avaldab arvamust kooli kodukorra ja selle muudatuste kohta enne selle kehtestamist;

12) avaldab arvamust sisehindamise aruande kohta enne selle kehtestamist;

13) avaldab arvamust kooli eelarve kava projekti kohta vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt enne selle kinnitamist;

14) teeb ettepaneku kooli pidajale pikapäevarühma moodustamiseks;

15) teeb ettepanekuid pikapäevarühma töö planeerimiseks ja korraldamiseks;

16) teeb ettepanekuid koolis tasuta või tasu eest pakutav toiduvaliku kohta, mis soodustaks tervislikku toitumist;

17) osaleb kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamises;

18) on abiks arengukava ja selle muudatuste ettevalmistamisel;

19) arutab õpilasega, kellele on kohaldatud vastavat mõjutusmeedet, tema käitumist, eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis;

20) kehtestab pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra direktori ettepanekul;

21) lahendab hoolekogule õpilaste ja vanemate esitatud, õpetamist ja kasvatamist puudutavaid, vaidlusküsimusi.

(1) Direktor täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor sõlmib, muudab ja ütleb üles koolitöötajatega töölepingud.

(4) Direktori tööülesanded on kirjeldatud töölepingus.

(5) Direktor täidab järgmisi Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud ülesandeid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustel ja korras

1) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimused ja korra;

2) teeb koostööd õpilasesindusega õpilasesinduse põhimääruse koostamisel;

3) kehtestab kooli õppekava;

4) kehtestab kooli päevakava;

5) kehtestab kooli pidaja volituse alusel kooli vastuvõtu tingimused ja korra;

6) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;

7) kehtestab pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava;

8) kehtestab õpilaskodu kodukorra;

9) kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani;

10) kinnitab õpilasesinduse põhimääruse;

11) kehtestab kooli kodukorra;

12) kehtestab kooli sisehindamise korra;

13) kehtestab sisehindamise aruande;

14) sõlmib koolitöötajatega töölepingud;

15) võib sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus;

16) võib anda volituse pedagoogile, kes tegeleb kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamise menetlustoimingutega;

17) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;

18) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis;

19) võib teha ettepaneku Pidajale kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad gümnaasiumi õpilastele;

20) teeb vajadusel ettepaneku kooli pidajale seadusega kehtestatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi kehtestamiseks;

21) teeb vajadusel ettepaneku kooli pidajale seadusega kehtestatud piirnormist suurema pikapäevarühma täitumuse ülemise piirnormi kehtestamiseks;

22) teeb ettepaneku kooli pidajale koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;

23) teeb hoolekogule ettepaneku pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldatava konkurssi korra kehtestamiseks;

24) teeb otsuse isiku õpilaste nimekirja arvamise kohta;

25) teeb otsuse õpilase koolist väljaarvamise kohta;

26) arutab õpilasega tema käitumist;

27) võib kooli pidaja nõusolekul moodustada pikapäevarühmi;

28) teeb otsuse õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt välja arvamise kohta;

29) otsustab haridusliku erivajadusega õpilasele meetmete rakendamise, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust või volitab otsustamise koolitöötajale;

30) otsustab edasised tegevused haridusliku erivajadusega õpilasele meetmete rakendamise perioodi lõpul;

31) otsustab mõjutusmeetmete rakendamise õpilase suhtes või annab volitused isikule, kes koolis otsustab õpilase suhtes mõjutusmeetmete rakendamise;

32) annab loa riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule kooli külastamiseks, et kontrollida õppe- ja kasvatustegevusi;

33) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise;

34) võib moodustada kooli pidaja nõusolekul hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole;

35) on kohustatud koostöös kooli pidajaga korraldama pikapäevarühma moodustamise, kui vastava ettepaneku teeb hoolekogu;

36) korraldab kooli kodukorras sätestatud õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;

37) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;

38) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte;

39) tegeleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija ettepanekutega edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks;

40) kõrvaldab õppe- ja kasvatustegevuses esinevad puudused, mis olid esitatud riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poolt koostatud ettekirjutuses;

41) viib vastuolus olevad õppe- ja kasvatustegevust reguleerivad üksikaktid kooskõlla seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga, lähtudes riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku kohustuslikust ettekirjutusest;

42) kutsub kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku, vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kutsub kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;

43) annab hoolekogule aru.

(6) Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab direktor täitma ülesandeid, mis tulenevad Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktidest. Samuti ülesandeid, mis tulenevad erinevatest seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest, mis reguleerivad erinevaid koolielu valdkondi, näiteks personalijuhtimine, asjaajamine, ressursside juhtimine, tööohutus jms ning ülesandeid, mis tulenevad kooli pidaja haldusaktidest.

(1) Kool on üldharidusasutus.

(2) Koolis on võimalik omandada haridus põhihariduse ja keskhariduse tasemel.

Kooli õppekeeleks on eesti keel

Koolis toimub õpe statsionaarse õppe vormis.

Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib Koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis

1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;

2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele;

3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele;

4) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele.

(1) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

(2) Õppekavaväliste tegevuste loetelu, kus toimub kulude katmine õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel ja kaasrahastamise kaudu kaetavate kulude määra õppekavaväliste tegevuste lõikes, kehtestab Pidaja. Ettepaneku Pidajale kaasrahastatavate õppekavaväliste tegevuste loetelu ja määrade kehtestamise kohta teeb direktor kooskõlastades selle kooli hoolekoguga.

(3) Õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisest laekuvad summad kantakse kooli eelarvesse.

(4) Õppekavavälise tegevuse kohta, mis toimub osalejate kaasrahastamisel, esitatakse õppekavavälises tegevuses osaleja vanemale ülekandearve. Isikud, kes soovivad osaleda kaasrahastamist eeldavas õppekavavälises tegevuses, kuid kes ei kanna arvel esitatud tasu tähtaegselt, piiratakse õigust osaleda õppekavavälises tegevuses, mis eeldab osalejapoolset kaasrahastamist, kuni arve tasumiseni.

(1) Õpilasel on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;

5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallaavalitsus;

6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

(3) Õpilasel ja vanemal on õigus arenguvestlusele, mis korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul ning mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Õpilasele ja koolikohustusliku õpilase vanemale on arenguvestlusel osalemine kohustuslik.

(4) Õpilasel on õigustunnustusele õpingute jooksul kooli kodukorras sätestatud korras.

(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele.

(2) Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu.

(3) Kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kutsub direktor kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

(4) Vanemal on õigus vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul teabele, kus kool teeb kokkuvõtte õpilase puudumiste kohta.

Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. Õppest puudumine on lubatud üksnes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest.

(2) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on vanemal kohustus anda täiendavaid selgitusi.

(1) Õpilasesinduse põhimääruse muutmises osaleb kogu õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu peab läbima avaliku arutelu. Õpilasesinduse põhimääruse eelnõuga saab tutvuda kooli veebilehe kaudu. Arvamused saab esitada toimivale õpilasesindusele, kes vastutab õpilaseinduse põhimääruse eelnõu koostamise eest. Saadud tagasiside arutatakse õpilasesinduses läbi ja vajadusel korrigeeritakse õpilasesinduse põhimääruse eelnõud.

(3) Enne õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitamist direktorile kinnitamiseks peavad põhimääruse eelnõu läbi arutama ja heaks kiitma kõik klassid. Klasside heakskiitvad otsused protokollitakse ning esitatakse koos arvamustega direktorile.

(4) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(1) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(2) Kui seadustest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab koolitöötaja eelkõige järgmisi kohustusi

1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

3) täidab õigel ajal ja täpselt direktori seaduslikke korraldusi;

4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;

5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;

6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

7) teatab viivitamata direktorile töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

8) teavitab direktorit kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu direktoril on õigustatud huvi;

9) hoidub tegudest, mis kahjustavad Kooli mainet või põhjustavad õpilaste või vanemate usaldamatust Kooli vastu;

10) teatab direktorile esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

(3) Koolitöötajal on õigus nõuda direktorilt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist kooskõlas vastavate õigusaktidega.

(4) Koolitöötajal peab olema kehtiv kirjalik tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(1) Koolile korraldab raamatupidamist Pidaja raamatupidamine.

(2) Koolil on oma eelarve, mille tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest ja Pidaja eelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Kooli vara moodustavad koolile Pidaja poolt ja korras sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kool kasutab ja valdab talle antud vara halduslepingu kohaselt.

(4) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara Pidaja õigusaktide kohaselt.

(1) Kooli asjaajamine toimub „Asjaajamiskorra ühtsete aluste“ kohaselt.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub Kool „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest“ ja selle alusel antud määrustest.

(3) Koolis ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse „Haldusmenetluse seaduse“ sätteid, arvestades koolielu reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid erisusi.

(4) Teenistuslikku järelevalvet Kooli tegevuse üle teostab Pidaja. Teenistuslikku järelevalvet teostatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega.

(1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab Pidaja riigi õigusaktidega ette nähtud korras.

(2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

(3) Pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

Määrus jõustub 10. detsembril 2012.