Põdrala valla põhimäärus

(1) Põdrala valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse

1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

2) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;

3) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste valimise kord;

4) vallavanema valimise kord;

5) vallavalitsuse moodustamise kord ja pädevus;

6) vallavalitsuse hallatava asutuse moodustamise kord;

7) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

(2) Valla põhimäärus sisaldab lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.

Põdrala valla omavalitsusorganid on Põdrala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Põdrala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Põdrala valla sümbolid on vapp ja lipp, mille näidised asuvad vallakantseleis.

(2) Põdrala valla vapi ristikulehelõikelise kaldjaotusega vapikilbil on vasakult poolitatud sinine – kuldse kilbi ülemisel, sinisel väljal kuldne pügalrist; alumisel kuldsel väljal viie õielehega sinine linaõis kuldse ringikujulise südamikuga.

(3) Põdrala valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp. Sinine, kollane lipukangas on ristikulehelõikelise kaldjaotusega vasakult paremale poolitatud. Lipu ülemisel, sinisel väljal on kollane pügalrist; alumisel kollasel väljal viie õielehega sinine linaõis kollase ringikujulise südamikuga. Lipu normaalmõõtmed on 100 X 150 cm.

(1) Vappi kasutatakse

1) kujundus- ja turvaelemendina vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitsatitel;

2) valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel;

3) valla hoonetel ja piiritähistel;

4) üritusi ja projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Põdrala valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

(2) Valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel ja tähtsündmustel.

(3) Põdrala valla elanikel on õigus heisata lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.

(4) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi ja lipu kasutamine vallavalitsuse loal.

(5) Vappi ja lippu ei tohi kasutada vääritul moel.

(1) Vald avaldab tunnustust Põdrala valla teenete- või aumärgi ning tänukirja andmisega.

(2) Põdrala valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule vallale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu.

(3) Põdrala valla aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab vallavalitsus.

(4) Põdrala valla tänukiri antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, edukalt esinenud Põdrala valla korraldatud konkursil või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

(5) Teenetemärgi ja aumärgi saajate nimed kantakse Põdrala valla auraamatusse.

(6) Põdrala valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu.

(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ning valla veebilehel asuvas dokumendiregistris hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

(5) Vallavolikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.

(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis.

(3) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Vallavolikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

(2) Vallavolikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

(1) Vallvolikogu esimees

1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallvolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;

3) koostab vallavolikogu istungi päevakorra projekti;

4) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;

5) otsustab vallavolikogu liikme ja vallavanema teenistuslähetusse saatmise;

6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;

7) edastab avalikkusele informatsiooni vallavolikogu tegevuse kohta;

8) korraldab vallavolikogu komisjonide tööd;

9) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Vallavolikogul on aseesimees. Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle vallavolikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Kui vallavolikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik vallavolikogu esimehe ülesandeid täita, asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev vallavolikogu liige.

(4) Vallavolikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavolikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavolikogu esimehe ülesannetes“.

(5) Vallavolikogu esimehe ja/või aseesimehe koht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavolikogu esimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Vallavolikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka vallavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab vallavolikogu esimehe valimist vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Vallavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedel väljastatakse vallavolikogu liikmele allkirja vastu.

(6) Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(8) Vallavolikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus.

(1) Vallavolikogu aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavolikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavolikogu aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Vallavolikogu aseesimehe valimist korraldab vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu vallavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedeli.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(8) Vallavolikogu aseesimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus.

(1) Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega. Valimisprotseduur on analoogiline vallavolikogu aseesimehe valimisega (vt § 11). Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema vallavolikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult vallavolikogu liikmed ning seaduses sätestatud juhtudel teised isikud.

(3) Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise ja uue liikme komisjoni koosseisu kinnitamise otsustab vallavolikogu komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(1) Vallvolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Vallavolikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Otsused tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku vallavolikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja. Komisjoni koosoleku aeg ja päevakord tehakse komisjoni liikmetele ja kutsutavatele teatavaks vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist.

(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(4) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest.

(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimed, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete poolt esitatud eriarvamused. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile alla kirjutaja või allakirjutajad vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(6) Protokoll vormistatakse komisjoni esimehe ja/või protokollija poolt hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ning esitatakse vallakantseleile. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel asuvas dokumendiregistris hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(7) Komisjoni otsused on omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

(1) Vallavolikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele

1) vallavolikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada vallavolikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelusid;

3) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra, vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud vallavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt seitsme päeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi vallavolikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult vallavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või tema asendaja.

(1) Vallavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kolmel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

Komisjon annab oma tegevusest aru vallavolikogule vähemalt üks kord aastas.

(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjoni liikmed kinnitatakse revisjonikomisjoni esimehe ettepanekul volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(2) Revisjonikomisjon töötab tööplaani alusel või vallavolikogu ülesandel. Revisjonikomisjon esitab iga aasta esimeses kvartalis vallavolikogule tööplaani kinnitamiseks. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees.

(3) Revisjonikomisjonil on õigus

1) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist;

2) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia läbi vajadusel inventuure;

3) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;

4) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorra eeskirju ja teisi asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

(5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele.

(6) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta.

(1) Vallavolikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Vallavolikogu korralised istungid toimuvad reeglina üks kord kuus. Juulis reeglina istungit ei toimu.

(3) Vallavolikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest või vallavalitsus.

(4) Istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Vallavolikogu istung kestab kuni neli tundi, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.

(6) Vallavolikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib vallavolikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.

(1) Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema vallavolikogu liikmetele kirjalikult teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Kutse koos materjalidega saadetakse vallavolikogu liikmetele üldjuhul e-postiga. Eelinformatsioon vallavolikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse vallavolikogu istungi lõpus.

(2) Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks vallavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Vallavolikogu istungi päevakorda võetakse need vallavolikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 27.

(3) Ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni

1) vallavolikogu liikmed;

2) vallavalitsuse liikmed;

3) vallasekretär;

4) ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine vallavolikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed.

(2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(3) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid vallavolikogu liikmeid kui vastu).

(4) Vallavolikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(6) Isikuvalimistel, mis ei nõua vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a põhimääruse § 10 lõikes 4 toodud juhul) moodustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(2) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu vallavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(3) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(4) Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

(1) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit istungil osalev vallavolikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(2) Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(3) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamistest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Vallavolikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.

(4) Vallavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;

4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul;

5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale.

6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;

7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;

9) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;

10) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist vallavolikogu poolthäälteenamusega;

11) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(6) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(7) Kui istungi päevakorras on vallale olulise tähtsusega küsimus, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast.

(8) Vallavolikogu istungil on sõnaõigus vallavolikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja istungile kutsutud isikutel.

(1) Vallavolikogu istungid protokollitakse.

(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed registreerimislehel, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

(3) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel asuvas dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(4) Kui vallavolikogu istungist soovitakse teha videosalvestis, tuleb sellest vallavolikogu istungi algul vallavolikogu teavitada.

(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;

2) vallavolikogu liikmel;

3) vallavalitsuse liikmel;

4) vallavanemal;

5) vallasekretäril;

6) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;

7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;

8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

(1) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse kas paberkandjal või digitaalselt allkirjastatult. Õigusakti eelnõu edastatakse vallavolikogu esimehele.

(2) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid õigusakte on vaja õigusakti vastuvõtmisel muuta või kehtetuks tunnistada;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse vallavolikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise käigus;

5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud vallavolikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;

6) eelnõu esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev.

(3) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(4) Õigusakti eelnõu, mida vallavolikogu menetleb mitmel lugemisel, antakse järgmisele lugemisele uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(5) Õigusakti eelnõu koostaja nimetab vallavolikogu istungile ettekandja. Eelnõu koostaja, vallavolikogu komisjon või vallavolikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

(6) Õigusakti eelnõud esitatakse enne vallavolikogule esitamist kooskõlastamiseks vallasekretärile.

(1) Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

(2) Vallavolikogu valib vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmed.

(3) Vallavanem saab seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(4) Vallavanema ja vallavalitsuse liikme ametipalga ja neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab vallavolikogu.

(5) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalituse korraldusega.

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;

3) annab vallavalitsuse liikmete ja teiste talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;

7) korraldab ja kontrollib valla ametiasutuse hallatavate asutuste tööd ning esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;

8) täidab muid talle seaduste ja õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanema äraolekul toimub vallavanema asendamine vallavanema käskkirja alusel.

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu vallavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedeli.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(10) Vallavanema kordusvalimise võib läbi viia ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus.

(1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Vallavalitsuse koosseis kinnitatakse nimekirja alusel vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

(2) Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolthäälteenamust, peab vallavanem esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu hiljemalt järgmisele vallavolikogu istungile. Vallavanem võib uue vallavalitsuse liikmete koosseisu esitada vallavolikogule kinnitamiseks samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus.

(3) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks vallavalitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks.

Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

Vallavalitsusele esitatav õigusakti eelnõu peab olema

1) normitehniliselt ja keeleliselt korrektne;

2) selle sisu ja pealkiri peavad olema vastavuses;

3) õigusakti põhjenduses peab olema ära toodud õigusakti andmise õiguslik ja faktiline alus.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungi toimumise sageduse otsustab vallavanem.

(2) Küsimusi vallavalitsuse istungi päevakorda esitavad vallavalitsuse ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, vallavolikogu- ja vallavalitsuse komisjonid ning valla elanikud seaduses sätestatud korras.

(3) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda esitab küsimuse algataja nõuetekohase õigusakti eelnõu trükituna koos vastavate lisadega vallasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumist.

(4) Vallasekretäril on õigus eelnõu koos põhjendusega esitajale tagastada, kui see on vastuolus seadusega, ei ole piisavalt motiveeritud või sisaldab ebatäpseid andmeid.

(5) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul käskkirjaga vallavanema asendajaks määratud isik või tema puudumisel vallavalitsuse vanim liige. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(6) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest eelnevalt vallasekretäri.

(7) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

(8) Kui õigusakti eelnõu esitanud ametnikul ei ole võimalik vallavalitsuse istungist osa võtta ja tema ülesandeid ei ole pandud teisele ametnikule, siis päevakorrapunkti, mille ettekandjaks on eelnõu esitaja, ei arutata.

(9) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

(10) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

(11) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel asuvas dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste arutamiseks komisjone.

(2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.

(3) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosolekut ja sellele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

(2) Arengukava peab olema kooskõlas valla üldplaneeringuga ja kohustuslike valdkondlike arengukavadega.

(3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks.

(4) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.

(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalituse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

(2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on

1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;

2) eelarve tulud ja kulud peavad olema esitatud nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;

3) eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus või ülejäägis;

4) eelarve kajastab kindla perioodi - eelarveaasta - tulusid ja kulusid;

5) eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele arvele ja tehakse sealt ülekandeid kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks.

6) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast.

(3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

(1) Põdrala valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab vallavolikogu.

(2) Vallavalitsusel on õigusteha muudatusi vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires ja vallavalitsuse reservfondi arvel.

(1) Teenistujatele makstakse järgmisi hüvitisi

1) hüvitus volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isiku ametist vabastamisel;

2) hüvitis vanaduspensionile siirdumisel;

3) hüvitis teenistusest vabastamisel.

(2) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib maksta vallavolikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesoleva paragrahvi 2 lõike punktis 2 toodud juhul) või valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(3) Teenistuja vanaduspensionile siirdumisel makstakse teenistujale hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud asutuses viimased kümme aastat.

(4) Teenistusest vabastamisel makstakse hüvitist ametikohale mittevastava tervisliku seisundi tõttu või pikaajalise töövõimetuse tõttu või koondamise tõttu lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu põhipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat.

(5) Hüvitist, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul makstakse teenistujale vallavanema käskkirja alusel.

(1) Vallavolikogu võib asutada vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi hallatav asutus), mille ülesandeks on vallale vajaliku teenuse osutamine.

(2) Hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

(3) Hallatava asutuse ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. Hallatavate asutuste ümberkorraldamine seisneb kas hallatavate asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

(4) Hallatavate asutuste ümberkorraldamist korraldab vallavalitsus.

(5) Hallatava asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(6) Hallatava asutuse tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus.

(1) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu.

(2) Hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse

1) hallatava asutuse nimi;

2) tegevusvaldkond ja ülesanded;

3) juhtimise põhimõtted;

4) vajadusel muud tingimused.

(3) Kui nõuded hallatava asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

(4) Hallatavat asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Hallatava asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.

(5) Hallatava asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.

(6) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitatakse asutuse juhi käskkirjaga kooskõlastades käskkirja eelnevalt vallavalitsusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleeritavatest riiklikest õigusaktidest.

(7) Hallatava asutuse töötajate töö tasustamise alused kinnitab vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku

omavalitsuse Põdrala valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

(2) Põdrala valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab vallavalitsus.

(3) Põdrala valla sõprusomavalitsustega lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.

(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu.

(2) Vallavolikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab vallavolikogu kohtus volikogu esimees või valla nimel vallavolikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(3) Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada

1) seadusjärgse esindajana vallavanem;

2) vallavanema poolt volitatud isik;

3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik;

4) valitsuse nimel vallavanema poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(4) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires vallavolikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt vallavolikogu esimees või vallavanem või selleks volitatud isik.

(2) Valla ametiasutuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida Põdrala valla nimel lepinguid.

Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel vallavolikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

Põdrala Vallavolikogu 23. novembri 2006. a määrusega nr 14 kinnitatud „Põdrala valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.