Lääne-Nigula valla põhimäärus

(1) Lääne-Nigula valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse

1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

2) Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus;

3) volikogu töökord;

4) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused, pädevus ning töökord, volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord. Volikogu fraktsioon;

5) Lääne-Nigula vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;

6) Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord;

7) volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;

8) Lääne-Nigula valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord;

9) Lääne-Nigula valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise kord ning finantsjuhtimise üldpõhimõtted;

10) Lääne-Nigula valla esindamise kord.

(1) Lääne-Nigula vallal on oma lipp.

2) lipu normaalmõõdud on 105 x 165 cm;

3) lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11;

4) seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest;

5) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest;

(2) Lääne-Nigula valla lipp heisatakse alaliselt Lääne-Nigula valla ametiasutuse, teeninduskeskuste ja hallatavate asutuste hoonetel või lipumastidel.

(3) Valla lipu võib kasutada ja heisata

1) Lääne-Nigula valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Lääne-Nigula vald;

2) Lääne-Nigula valla avalikel üritustel;

3) muudel üritustel, kus on esindatud Lääne-Nigula vald;

4) elamutele ja hoonetele teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;

5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal;

(4) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele;

(5) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

(6) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Lääne-Nigula valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt

1) koos Eesti riigilipuga - Eesti riigilipust vasakule;

2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga - teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust;

3) koos maakonnalipuga - maakonnalipust vasakule;

4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega - tähestiku järjekorras paremalt vasakule.

(7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

(1) Lääne-Nigula vallal on oma vapp.

(2) Lääne-Nigula valla vapi kujutist kasutatakse

1) ametiasutuse pitsatil;

2) valla asutuste dokumendiplankidel;

3) valla kodulehel.

(3) Lääne-Nigula valla vapi kujutist võib kasutada

1) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;

2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;

3) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;

4) andmebaasidesse esitatavatel infokandjatel (nt telefoniraamatud jne)

5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(1) Vald avaldab tunnustust autasu või Lääne-Nigula valla tänukirja andmisega.

(2) Valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse volikogu poolt.

(1) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni.

(2) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.

(7) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(9) Enne sedelite väljajagamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti.

(10) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

(11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(12) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.

(13) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt» või «vastu».

(14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. Istungi juhataja informeerib 1 minut enne hääletuse lõpetamist sellest volikogu liikmeid.

(16) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks.

(17) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

(18) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(20) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

(21) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik(ud)

(22) Kui ka kolmanda hääletusega ei õnnestu volikogule esimeest valida siis kutsutakse volikogu esimehe valimiseks kokku uus volikogu istung.

(23) Protestid hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne hääletustulemuste väljakuulutamist.

(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees.

(2) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(3) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab Lääne-Nigula valda kui omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele;

3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;

4) korraldab komisjonide tööjaotust ja kutsub vajadusel kokku komisjonide ühise koosoleku;

5) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;

6) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

7) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;

8) edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni;

9) korraldab juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees on mõlemad ära, puuduvad või ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;

10) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;

11) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel.

(2) Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.

(3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel ning asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud õigustega.

(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui kaks nädalat vastava ettepaneku esitamisest.

(3) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava erakorralise istungi ettevalmistamisel võib selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt eelnõu läbivaatamise korda, põhimäärust mitte järgida.

(4) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu esimehe poolt vähemalt viis päeva enne volikogu istungit.

(5) Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

(6) Kui volikogu liige ei saa volikogu istungil osaleda, peab ta sellest hiljemalt istungi alguseks teavitama vallasekretäri, kes edastab vastava info volikogu esimehele. Kui volikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest vallasekretäri teavitada, edastab ta vastava informatsiooni ametiasutuse üldtelefonile.

(7) Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele ning mille kohta on vallavalitsus ja volikogu vastav komisjon esitanud oma arvamuse. Üldiseloomuga otsuste eelnõude kohta ei pea komisjonide arvamust olema. Volikogu sisemist töökorraldust puudutavate eelnõude kohta ei ole vallavalitsuse arvamus nõutav. Volikogu esimees võib erakorraliste asjaolude või küsimuse kiireloomulisuse korral päevakorra projekti esitada eelnõu, mis on volikogu komisjoni poolt läbi vaatamata.

(8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja volikogu komisjonid.

(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud.

(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, kolmandal neljapäeval algusega kell 16.00, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi kellaaega.

(3) Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks muu aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

(4) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg.

(5) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees. Juhul kui esimees või aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(6) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud.

(7) Volikogu istungil osalevad isikud võivad päevakorras oleva teema osas sõna võtta, kui nad on enne istungi algust selle registreerinud istungi juhataja juures ja istungi juhataja on neile sõna andnud.

(8) Volikogu istung koos vaheaegadega kestab kuni 6 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.

(9) Volikogu istungil tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg 10 minutit.

(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

(3) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha

1) volikogu liikmed;

2) volikogu komisjon;

3) volikogu fraktsioon;

4) vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige

5) vallasekretär või tema asendaja;

(4) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(5) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta volikogu koosseisu häälteenamusega. Päevakorda võib võtta küsimusi, mis ei nõua õigusakti vastuvõtmist.

(6) Päevakorra väliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil päevakorra lõpus

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;

3) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks;

4) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult;

5) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse.

(7) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

(8) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(9) Volikogu istungi läbiviimisel

1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;

2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;

3) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut;

4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;

5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 1 minut;

6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;

8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;

9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale;

10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.

(10) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(11) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.

(12) Volikogu võib töökorralduslikes või õigusakti andmist mittenõudvates küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsustusi.

(13) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

(14) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(15) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(1) Kui volikogu istungit soovitakse audio- või audio-videovahendiga salvestada, v.a volikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb sellest volikogu istungi algul või enne salvestamist volikogu teavitada.

(2) Volikogu istungist on audiosalvestit õigusteha istungi protokollijal. Salvestit kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestisi säilitatakse dokumendiregistris volikogu istungi vastava protokolli juures. Salvestisi säilitatakse 1 aasta.

(3) Salvestistega on õigustutvuda volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ning ametiasutuse teenistujatel. Vajadusel võib salvestist kasutada järelevalve-, uurimis- või kohtumenetluses.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.

(3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(4) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

(5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.

(6) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud

volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

(7) Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab otsuse poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(8) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos, esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(9) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.

(10) Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja.

(11) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Vajadusel võib istungi juhataja välja kuulutada kuni 15 minutulise vaheaja. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(2) Isikuvalimised korraldatakse samadel alustel volikogu esimehe valimisega. Hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

(1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretäri kaudu, volikogu esimehe kaudu või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale.

(3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi, millisteks on suuline vastus volikogu istungil või kirjalik vastus arupärijale.

(4) Kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele 30 päeva jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

(5) Kirjaliku ja suulise vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt ning kantakse suuliselt ette järgmisel korralisel volikogu istungil.

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.

(2) Volikogu istungi protokolli koostamiseks võib istungit helisalvestada. Istungi helisalvestusi võivad volikogu ja vallavalitsuse liikmed ning huvitatud isikud kuulata vallavalitsuse ruumides vallasekretäri juuresolekul. Tehniliste võimaluste olemasolul võib istungi salvestise avaldada valla veebilehel.

(3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(4) Protokolli märgitakse

1) istungi toimumise aeg ja koht;

2) istungist osavõtjate nimed;

3) kinnitatud päevakord;

4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;

5) vastuvõetud otsused;

6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;

8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

(5) Protokolli juurde lisatakse istungist osavõtnud volikogu liikmete registreerimisleht, vastuvõetud otsuste ja määruste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

(6) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokolli õigsuse eest.

(7) Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit. Protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ja valla teeninduskeskustes ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(8) Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, komisjoni liikmete arv ning tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.

(3) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

(4) Komisjoni (va revisjonikomisjon) koosseis kinnitatakse ja koosseisu muudetakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme kinnitamisel on eelduseks tema nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi komisjoni koosseisu kinnitamise juures, peab tema nõusolek olema kirjalik. Revisjonikomisjoni puhul valitakse kõik komisjoni liikmed salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

(5) Komisjonide koosseisud moodustatakse üldjuhul arvestades volikogu valimiste tulemusi ja volikogusse pääsenud nimekirjade proportsionaalset esindatust. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(6) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

(7) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(8) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeest asendab tema äraolekul aseesimees.

(9) Alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

(10) Komisjoni tegevuse lõpetamine toimub komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada ja esitada volikogu õigusakti eelnõusid;

2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

3) algatada arutelusid vallaelu küsimustes;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eelarveliste vahendite olemasolul tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.

(2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul.

(3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Komisjoni koosoleku päevakord edastatakse teadmiseks vallasekretärile.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ning komisjoni esimehe poolt koosolekule kutsutud isikud.

(6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(7) Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks valla ametiasutusele.

(8) Protokollid peavad olema kättesaadavad valla ametiasutuses hiljemalt viiendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt järgmiseks volikogu istungiks kui volikogu esimees ei ole määranud pikemat läbivaatamise tähtaega. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni.

(3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.

(4) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsustusega.

(1) Volikogu komisjonid võivad volikogu esimehe ettepanekul või komisjonide esimeeste omavahelisel kokkuleppel korraldada ühise koosoleku.

(2) Komisjonide ühist koosolekut juhib eelnõu juhtivkomisjoni esimees või üks komisjoni esimeestest omavahelisel kokkuleppel.

(1) Vajadusel ja tehniliste võimaluste olemasolul võib komisjoni liige komisjoni koosolekul osaleda elektrooniliselt. Elektroonilise koosolekul osalemise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees. Komisjoni liikme (te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.

(2) Erandolukorras ja üksikküsimuse otsustamiseks võib komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees volikogu esimehe teadmisel korraldada komisjoni elektroonilise koosoleku ja hääletuse. Elektroonilise hääletuse korral peavad komisjoni liikmed etteantud ajavahemiku jooksul edastama elektrooniliselt oma seisukoha arutatava küsimuse kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.

(1) Komisjoni esimees koostab ja komisjon kinnitab hiljemalt 1. veebruariks jooksva aasta tööplaani. Tööplaan esitatakse teadmiseks volikogu esimehele ja avalikustatakse valla veebilehel.

(2) Komisjoni esimees koostab ja komisjon kinnitab hiljemalt esimese kvartali jooksul eelmise kalendriaasta tööaruande ja komisjoni esimees tutvustab seda korralisel volikogu istungil. Tööaruanne esitatakse teadmiseks volikogu esimehele ja avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Volikogu revisjonikomisjon moodustatakse seadus sätestatud korras.

(2) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus

1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;

2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;

3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

(3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile ning kontrollülesandest teavitatakse vallavanemat või tema asendajat.

(4) Volikogul on õigus anda revisjonikomisjonile ühekordne kontrollülesanne.

(5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

(6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga.

(7) Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis

1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;

2) vallavara kasutamise õigsust;

3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;

4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;

5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

(8) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(1) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

(2) Revisjonikomisjonil on kohustus esitada volikogule kirjalik aruanne majandusaasta aruande kohta.

(3) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

(1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

(4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi. Konkursi korraldamise tingimused sätestatakse volikogu poolt.

(3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel.

(4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine toimub järgmises korras

1) kandidaadi võib üles seada volikogu liige, kes esitab selle kohta istungi juhatajale ettepaneku. Kui vallavanem valitakse avaliku konkursi korras, siis on kandidaatide esitamise õigus konkurssi läbi viival komisjonil;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni kümne minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni 3 küsimust. Pärast küsimustele vastamise lõppu on kandidaadil õigus lõppsõnaks kuni 1 minuti jooksul.

(5) Pärast nimekirja sulgemist moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid.

(6) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

(7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(8) Enne sedelite väljajagamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

(9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

(10) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(11) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.

(12) Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri «poolt»või «vastu».

(13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

(15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel tehtud valik ei ole üheselt mõistetav, loetakse kehtetuks.

(16) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

(17) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(18) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

(19) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas lõikes sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Kui ükski kandidaat ei saavuta vajalikku häälteenamust, jätkatakse küsimuse arutelu järgmisel volikogu istungil lõikes 5 sätestatud korras.

(20) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist.

(21) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel.

(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Lääne-Nigula valla ametiasutuse juht, kes

1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;

2) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, kinnitab vallavalitsuse istungi päevakorra projekti ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi;

3) juhib vallavalitsuse istungeid;

4) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest;

5) juhib ja korraldab valla ametiasutuse teenistust;

6) koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppideks liigitamise eelnõu ning esitab selle kehtestamiseks vallavolikogule;

7) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad (teenistusalased aktid) ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest;

8) kinnitab ametnike ametijuhendid, nimetab ametnikud konkursi korras ametikohale ning sõlmib töötajatega töölepingud ja täidab teisi õigusaktidega asutuse juhi või tööandja pädevusse antud ülesandeid;

9) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks vajadusel teisi ametnikke, töötajaid või isikuid;

10) kinnitab vallaeelarvest lähtuvalt ametiasutuse arved;

11) otsustab ametiasutuse ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise kooskõlas riigihangete seadusega;

12) otsustab ametiasutuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ametiasutuse ametnikele;

13) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse teenistujatega;

14) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud;

15) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks;

16) esindab valda, vallavalitsust ja ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees.

(3) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud kriisikomisjoni tööd.

(4) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.

(1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud.

(2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

(1) Vallavanemal on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele ja talle kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

(3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

(4) Vallavanema riigisisese ja välislähetusse saatmise otsustab volikogu esimees ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu esimehe käskkirjaga.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema asendaja, kelle nimetab vallavalitsus vallavanema ettepanekul vallavalitsuse esimesel istungil vallavalitsuse liikmete hulgast. Asendaja lahkumisel vallavalitsuse koosseisust nimetatakse samas korras uus asendaja.

(2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige.

(3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavanema asendaja.

(1) Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või vallavanema lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita

1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud 2 kuni 8 aastat;

2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud rohkem kui kaheksa aastat.

(2) Vallavanemale ei maksta hüvitist, kui ta valitakse uuesti vallavanemaks või kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel).

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks.

(2) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

(3) Vallavanemal on ametisse valimisest ühe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks.

(4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(5) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(6) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(7) Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel.

(8) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(9) Vallavalitsus

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavalitsusele;

5) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;

6) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

(2) Vallavanem on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.

(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.

(4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas, kokkulepitud päeval ja kellaajal. Vallavanem võib mõjuval põhjusel määrata istungi korraldamiseks teise aja või päeva.

(5) Istungi kokkukutsumise teade tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks üldjuhul neli päeva enne istungi toimumist. Teates edastatakse istungi toimumise aeg ja koht, päevakorra eelnõu ning korralduste ja määruste eelnõud.

(6) Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse üldjuhul neli päeva enne istungi toimumist istungi toimumise koht ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkti arutamise aeg.

(7) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale või vallasekretärile.

(8) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

(10) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab selle vallavalitsus poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse istungil on lubatud viibida vallasekretäril või tema asendajal, konkreetse päevakorrapunkti ettekandega esineval isikul ja arutelu juurde vallavanema poolt kutsutud isikutel vastava punkti arutamisel.

(11) Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega.

(12) Vallavalitsuse istungi päevakorraprojekti koostab vallasekretär ning kinnitab vallavanem. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär.

(13) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse

1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;

2) volikogu määruste ja otsuste eelnõud;

3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist;

4) informatsioon.

(14) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha

1) vallavanem;

2) vallavalitsuse liikmed;

3) vallasekretär.

(15) Istungi alguses võib päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või lisada. Istungi alguses lisatud päevakorrapunkti eelnõu võib formuleerida istungi käigus.

(16) Päevakord kinnitatakse enne küsimuste arutamisele asumist poolthäälteenamusega. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad.

(17) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega ja eelnõu tutvustamisega. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks ja repliikideks vastavalt soovijate märguannetele. Sõna andmise kutsutud isikutele otsustab istungi juhataja. Kui päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud õigusakti eelnõu, koosneb arutelu küsimuse tõstatanud isiku ettekandest ja küsimustele vastamisest. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(18) Kõigil istungil osalejatel on õigusteha õigusakti osas muudatusettepanekuid. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek, siis muudatusettepanekud nende esitamise järjekorras. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.

(19) Erandolukorras ja üksikküsimuse otsustamiseks võib vallavanem või tema äraolekul asendaja korraldada elektroonilise arutelu ja hääletuse. Elektroonilise hääletuse korral peavad valitsuse liikmed etteantud ajavahemiku jooksul edastama elektrooniliselt oma seisukoha arutatava küsimuse kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise korral tehakse protokolli sellekohane märge.

Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone, mille koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustavas vallavalitsuse korralduses.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija.

(2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3) Istungi protokolli märgitakse

1) istungi toimumise aeg ja koht;

2) istungist osavõtjate nimed;

3) kinnitatud päevakord;

4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;

5) vastuvõetud otsustused;

6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(4) Protokolli juurde lisatakse volikogule suunatud õigusaktide eelnõud.

(5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, tehakse protokolli vastav märge koos kellaajaga.

(6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud isikud.

(7) Protokoll avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ja teeninduskeskustes ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil;

3) Volikogu fraktsioonil

4) vallavalitsusel;

5) vallavanemal;

6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras;

7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõu kooskõlastab enne volikogule esitamist vallasekretär või tema asendaja. Määruse eelnõu avalikustatakse vähemalt 4 päeva enne vastuvõtmist valla veebilehel. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (avalik arutelu, vallavalitsuse arvamus)

(3) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(4) Vähemalt kahel lugemisel tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid

1) valla põhimäärus;

2) valla eelarve;

3) valla arengukava;

4) valla eelarvestrateegia;

(5) Arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.

(6) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantselei kaudu vallasekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale, vallavalitsusele ja juhtivale komisjonile. Juhtivkomisjon kuulab muudatusettepanekute osas ära eelnõu algataja ja vallavalitsuse seisukoha ning esitab eelnõu koos omapoolse seisukohaga volikogule. Komisjoni seisukohti muudatusettepanekute kohta hääletatakse volikogus üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Volikogu istungil saab eelnõu kohta teha üksnes keelelisi ja normitehnilisi muudatusettepanekuid. Volikogu võib suunata eelnõu järgmisele lugemisele ja määrata uue muudatusettepanekute tähtaja.

(7) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(8) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

(9) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

(10) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist kinnitanud.

(11) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(12) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

(13) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(14) Volikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavakstegemisest.

(15) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Õigusaktid avalikustatakse elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vallakantseleis ning teeninduskeskustes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes.

(16) Volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

(17) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(1) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on

1) vallavanemal;

2) vallasekretäril;

3) vallavalitsuse liikmel;

5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;

7) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras;

8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti eelnõu esitatakse valitsuse istungile. Eelnõu kooskõlastatakse enne vallavalitsuse istungit vallasekretäriga. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

(3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse liige, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võib lisada oma kirjalikult esitatud eriarvamuse kandmist protokolli. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse või määruse eelnõu kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt.

(4) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(5) Vallavalitsuse korraldus kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

(6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. Vallavanemat või vallasekretäri asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma nime lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes“ või "vallasekretäri ülesannetes“.

(7) Vallavalitsus suunab läbivaadatud volikogu õigusaktide eelnõud edasi protokollilise otsustusega. Protokollilise otsustuse võib vastu võtta ka nendes küsimustes, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

(8) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.

(9) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär.

(10) Õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Õigusaktid avalikustatakse elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vallakantseleis ning teeninduskeskustes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes.

(11) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem või revisjonikomisjon.

(1) Lääne-Nigula valla asutusteks on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.

(2) Lääne-Nigula valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(1) Lääne-Nigula Vallavalitsus on valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus), mida finantseeritakse Lääne-Nigula valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Lääne-Nigula valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

(3) Ametiasutuse teeninduskeskused asuvad Taebla ja Risti alevikus ning Linnamäe külas.

(4) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.

(5) Ametiasutust juhib vallavanem. Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palgamäärad ja palgajuhendi kinnitab volikogu.

(1) Valla arengukava ja eelarvestrateegia või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.

(2) Valla ametiasutuse hallatavad asutused ning sõltuvad üksused esitavad hiljemalt 1. maiks vallavalitsuse poolt kehtestatud korras ettepanekud arengukava ja eelarvestrateegia täiendamiseks.

(3) Kohaliku omavalitsuse seaduse tuleneva iga-aastase arengukava läbivaatamise otsuse eelnõu, kus kajastatakse arengukava täitmist ning muutmise vajadust, koos arengukava täitmise aruandega esitatakse hiljemalt augustikuisele volikogu istungile.

(4) Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ning valla veebilehel.

(5) Arengukava või selle eelnõu kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.

(6) Vallavalitsus võib kehtiva arengukava täpsustamiseks või seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks koostada valdkondliku või valla territooriumi osa arengukava. Nimetatud arengukavade menetlemise kohta kohaldatakse valla arengukava menetlemise kohta kehtivaid sätteid. Valdkondliku või territooriumi osa arengukava võib menetleda ühel lugemisel.

(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on

1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);

2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);

3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);

4) eelarve hõlmab kindla perioodi- eelarveaasta- tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);

5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

(2) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimisepõhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.

Eelarve menetlemisel arvestatakse järgnevaid põhimõtteid

1) valla arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades kehtestab vallavalitsus eelarve projekti vormid 1. juuniks;

2) valla asutused ja teised alaeelarvete vastutajad ning volikogu komisjonid esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused majandusliku sisu lõikes koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 30. augustiks (või sellele eelneval tööpäeval);

3) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavatele ehitustele või programmidele, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valmiva ehituse sisustamise ja majandamise kulude kohta;

4) vallaasutused ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud esitavad eelarve projekti koostamiseks omatulude projekti 30. augustiks;

5) teised juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad esitada taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. augustini.

(1) Eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos ettepanekutega.

(2) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.

(3) Eelarve projektile lisatakse täiendavalt seaduses ettenähtule ka ülevaade laenude võtmise piirmäära ja laenude võtmise võimaluste kohta lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest.

(4) Eelarve projekti koostamiseks kinnitab vallavalitsus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. augustiks eelarve koostamise lähteseisukohad, arvestades valla arengukava ja teisi antud valdkonda reguleerivaid volikogu õigusakte investeeringute, töötasufondi, vallapoolsete sotsiaaltoetuste ja mittetulundusühingutele eraldatavate toetuste määrasid.

(5) Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab vallavalitsus volikogule eelarve projekti hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks.

(6) Eelarve projekti esimese lugemise seletuskirjas sisaldub

1) eelmise aasta eelarve ja selle täitmine, käesoleva aasta eelarve ja üheksa kuu täitmine, eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulud ja kulud ning finantseerimistehingud vastavalt nende liigendusele

2) võetud laenudest tulenevad kohustused eelseisvate eelarveaastate lõikes;

3) ületulevad ja üleminevad kohustused.

(7) Eelarve projekti teisel lugemisel näidatakse seletuskirjas eraldi ettepanekud, mis ei olnud eelarveprojektis kajastatud.

(8) Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal.

Eelarve võtab vastu volikogu seaduses ja selles põhimääruses sätestatud korras.

(1) Lääne-Nigula valla esindamise all mõistetakse Lääne-Nigula valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Lääne-Nigula valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

(2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel.

(2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

(3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel.

(4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu volikogu otsuse alusel.

(5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

(6) Valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Valla osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

(8) Halduslepingu alusel avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele esindab valda pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel vallavanem või tema volitatud isik.

Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.

(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad üldjuhul valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

(2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

(3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.

(4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.

(5) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

(1) Volikogu esindab Lääne-Nigula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Lääne-Nigula valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

(3) Vallavalitsus esindab Lääne-Nigula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

(4) Vallavanem esindab Lääne-Nigula valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

(5) Avalikel üritustel esindavad Lääne-Nigula valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.

Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

Tunnistatakse kehtetuks Oru Vallavolikogu 13.02.2006 määrus nr 11 „Oru valla põhimäärus“; Risti Vallavolikogu 22.12.2011 määrus nr 10 „Risti valla põhimäärus“ ja Taebla Vallavolikogu 16.03.2006 määrus nr 15 „Taebla valla põhimäärus“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.