Pärnu linnas hooldekoduteenuse osutamise kord

Käesolev kord reguleerib rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavatele isikutele hooldekoduteenuse osutamist Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatavate hoolekandeasutuste poolt.

(1) Hooldekoduteenust osutatakse reeglina rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavatele isikutele, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

(2) Väljastpoolt Pärnu linna pärit isikutele osutatakse teenust vaba koha olemasolul ning isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse maksmist tõendava garantiikirja või lepingu või isikuga või tema lähedastega sõlmitud maksmist tõendava lepingu alusel.

(1) Hooldekoduteenust osutab ööpäevane hoolekandeasutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine ja rehabilitatsioon.

(2) Pärnu linnas osutavad teenust kaks linnavalitsuse hallatavat hooldekodu.

1) Üldtüüpi hooldekoduteenust osutab Vanurite Hoolekandekeskuse hooldekodu asukohaga A. H. Tammsaare pst 11, 80015 Pärnu. Hooldekodus on 42 kohta, nendest 40 linnaeelarvelist ja 2 tasulist kohta. Vanurite Hoolekandekeskuse hooldekodu (edaspidi hooldekodu) võtab vastu isikud, kelle tervislik seisund võimaldab neil ise liikuda ning lihtsamate igapäevaste toimingutega ise toime tulla.

2) Segatüüpi hooldekoduteenust osutab Tammiste hooldekodu asukohaga Tammiste tee 1, 80044 Pärnu. Hooldekodus on 71 linnaeelarvelist kohta. Tammiste hooldekodu (edaspidi hoolekodu) võtab vastu isikud, kelle tervislik seisund võimaldab neil ise liikuda ning lihtsamate igapäevatoimingutega toime tulla, samuti isikud, kes on voodihaiged, ise ei liigu ja igapäevatoimingutega ise toime ei tule.

(1) Teenuse saamiseks esitab taotleja avalduse linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) vanurite ja puuetega inimeste hoolekande peaspetsialistile (edaspidi peaspetsialist) või piirkonna sotsiaalkonsultandile.

(2) Taotleja juurde esmase külastuse teinud sotsiaaltöötaja koostab taotleja materiaalse/sotsiaalse olukorra akti, mis on aluseks teenuse vajaduse hindamisel ja taotleja majandusliku olukorra selgitamisel.

(3) Hooldekodu kohta taotlevate isikute järjekorda peab peaspetsialist.

(1) Hooldekodu kohtade eraldamise otsuse teeb linnavalitsuse hoolekandekomisjon (edaspidi komisjon). Kohtade eraldamisel arvestatakse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning vaba koha sobivust konkreetsele isikule.

(2) Erandkorras võib isiku hooldekodusse suunata sotsiaalosakonna juhataja nõusolekul erakorralise suunamiskirjaga kuni komisjoni otsuseni. Erandkorraks loetakse juhtu, kus isik vajab oma tervisliku seisundi tõttu kiiret paigutamist, sobiv koht hooldekodus on olemas ning ei ole võimalik oodata korralist komisjoni.

(3) Vabade kohtade olemasolul võib hooldekodu võtta isikuid tasulisele hooldusele.

Hooldekodusse vastuvõtmisel tuleb esitada järgmised dokumendid

1) isiku avaldus,

2) materiaalse/sotsiaalse olukorra akt,

3) suunamiskiri, mille aluseks on komisjoni otsus ja mille väljastab sotsiaalosakond,

4) arstitõend tervisliku seisundi kohta, mis ei ole vanem kui kümme (10) päeva,

5) haigekassakaart,

6) isikut tõendav dokument,

7) pensionitunnistus.

(1) Teenuse osutamise aluseks on kliendi ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kahepoolne leping. Vajadusel on üheks lepingu osapooleks ka teenuse saaja lähedane isik või väljastpoolt Pärnut pärit isikutel teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitsus, sellisel juhul sõlmitakse kolmepoolne leping.

(2) Lepingus sätestatakse kõik teenuse osutamise ja teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas teenuse osutamise korras.

(1) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel või kliendi soovil.

(2) Leping lõpeb kliendi surma korral.

(3) Korrarikkumiste või muude asjaolude tõttu hooldekodust välja suunamise otsustab komisjon.

Teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.

(1) Teenuse saaja tasub hooldekodule teenuse maksumuse eest kaheksakümmend viis protsenti (85%) oma pensionist või muudest talle riigi poolt makstavatest sissetulekutest. Teenuse saaja poolt makstav summa kantakse linna omatuludesse.

(2) Kui teenuse saajal ei ole lapsi ja/või lapselapsi, kaetakse teenuse maksumuse ja pensioni vahe linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

(3) Kui teenuse saajal on lapsed ja/või lapselapsed, tasuvad nemad teenuse maksumuse ja teenuse saaja pensioni vahe. Kui teenuse saaja lastel ja/või lastelastel puudub materiaalse olukorra tõttu võimalus tasuda teenuse maksumuse eest täismahus, võib komisjoni otsuse alusel teenuse maksumuse ja pensioni vahe katta osaliselt linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

(4) Teenus on isikule tasuline, kui komisjon leiab, et isiku kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad võimaldavad teenuse eest tasuda.

(linnavolikogu määrus 17.11.2005 Nr.34 jõust.01.12.2005)

Vaidluste puhul on osapooltel õigus pöörduda komisjoni poole lahenduse saamiseks.

Määrus jõustub 01. detsembril 2003.