Anija valla sotsiaalteenuste osutamise kord

(1) Käesolev kord sätestab Anija valla (edaspidi valla) eelarvest finantseeritavate sotsiaalteenuste loetelu, osutamise tingimused ja korra vallas.

(2) Sotsiaalteenuseid osutatakse käesoleva korra alusel valla elanikeregistrisse kantud abi vajavatele isikutele, kelle tegelik alaline elukoht on valla haldusterritoorium ja kellel üldreeglina puuduvad seadusjärgsed töövõimelises eas ülalpidajad.

Käesolevas korras kasutatakse sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid alljärgnevaid mõisteid

1) Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.

2) Koduteenus - isikule lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus, mis aitab tal harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla.

3)

4) Hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenus - isikule, kellel on püsiv tervisekahjustus ja seoses sellega puudub iseseisev toimetulekuvõime. Teenuse eesmärgiks on haigele parima võimaliku funktsionaalse seisundi kindlustamine.

5) Transporditeenus - isikule, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suuteline iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni -, hooldus-, haridus- või abivahendit väljastavasse asutusse.

6) Isiklik abistaja - isik, kes on määratud isikule, kes erivajaduse tõttu ei saa iseseisvalt korraldada oma igapäevaseid toiminguid.

7) Sotsiaalhooldaja - koduteenuseid osutav vallavalitsuse töötaja.

8) Tugiisikuteenus - psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimeste, abi vajavate perekondade või õigushälvikute abistamine igapäevaeluga toimetulekul ja ümbritseva keskkonnaga suhtlemisel.

9) Sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaalnõustamise alaliigina eristatakse ka toimetulekunõustamist, mille eesmärgiks on toetada isikut või perekonda toime tulema enda ja/või oma perekonna elu korraldamisega.

10) Toetatud elamine – riiklikult rahastatav erihoolekande teenus tööealistele psüühilise erivajadusega keskmise või raske puudega isikutele.

11) Igapäevaelu toetamine - riiklikult rahastatav erihoolekande teenus tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele, kel on keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos või töövõime kaotus.

12) Toetatud töötamine - riiklikult rahastatav erihoolekande teenus tööealistele psüühilise erivajadusega keskmise või raske puudega isikutele.

13) Päevakeskuse teenus - teenus eakatele ja puudega inimestele igapäevaelu toetamiseks. Reeglina osutavad teenust päevakeskused. Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus. Päevakeskused pakuvad nö teenuse sees sageli erinevaid abi liike (nt pesupesemine, juuksur, massaaž, saun, toitlustamine jmt teenuseid, aga ka huviringe, üritusi ja tasuta ajakirjanduse lugemise võimalust). Teenust osutatakse klientidele kas tasuta või soodushinnaga.

14) Häirenupu teenus - lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus eakatele ja puudega inimestele turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks ning õnnetuste raskete tagajärgede ennetamiseks.

(1) Koduteenust osutatakse isikutele, kelle toimetulek sõltub kõrvalabist.

(2) Koduteenust taotlev isik esitab Anija Vallavalitsusele (edaspidi valitsusele) avalduse, milles näitab ära vajatava abi ulatuse ja liigi ning lisab vajadusel avaldusele tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. Koduteenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, tervishoiutöötaja või keegi teine.

(3) Pärast avalduse või teate saamist on sotsiaaltöö spetsialist või teda asendav isik kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti koduteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.

(4) Sotsiaaltöö spetsialisti ettepaneku alusel määrab teenust osutava sotsiaalhooldaja abivallavanem.

(5) Koduteenuseid osutatakse kirjaliku koduteenuste osutamise lepingu alusel, mis sõlmitakse abivallavanema ja kõrvalabi vajava isiku vahel.

(6) Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine.

(7) Koduteenuste osutamise lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus, sagedus. Hoolduskava allkirjastavad abivallavanem, kõrvalabi vajav isik või tema esindaja ja teenust osutav sotsiaalhooldaja.

(8) Koduteenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja isiku omaosalusest.

(9) Omaosalusest on kas osaliselt või täielikult vabastatud raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud ja paljulapselised pered.

(10) Omaosalusest vabastamise ettepanekud vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

(11) Omaosalusest vabastamise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.

Hoolekandeasutuse teenus

(1) Hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenust osutatakse isikutele, kellel on selleks vastav suunamiskiri tervishoiuasutuselt, pere- või raviarstilt.

(2) Tasulise teenuse kompenseerimise taotlemiseks esitab taotleja, tema lähedane või tervishoiutöötaja valitsusele kirjaliku avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega, millele lisab

1) sissetulekut tõendavad dokumendid;

2) andmed laste ja ülalpidajate kohta;

3) laste ja ülalpidajate sissetulekut tõendavad dokumendid.

(3) Valla sotsiaalhoolekande eelarvest kompenseeritakse hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenus kas täielikult või osaliselt.

(4) Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.

(1) Transporditeenust osutatakse kõrvalabi vajavatele isikutele.

(2) Teenust vajav isik esitab Kehra Sotsiaalkeskusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe ja marsruudi. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.

(3) Valitsus kinnitab korraldusega teenuse maksumuse.

(4) Teenust vajav isik tasub osutatud teenuse eest sularahas või arve alusel valitsuse raamatupidamisele.

(1) Isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule erivajadusega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi vajadustest ja tööjuhistest.

(2) Isikliku abistaja poolt osutatavateks teenusteks on abistamine

1) liikumisel;

2) söömisel;

3) riietumisel;

4) suhtlemisel (raske kõnepuudega kliendi puhul);

5) hügieeniprotseduuride sooritamisel;

6) kirjutamisel ja lugemisel;

7) tööpaiga korrastamisel.

(3) Konkreetsele isikule osutatava teenuse vajadust ja mahtu hindab valitsuse sotsiaalkomisjon. Otsuse tegemisel lähtub komisjon isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.

(4) Isikliku abistaja teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest. Isiklikule abistajale raha eraldamiseks teeb otsuse valitsus. Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.

(1) Psüühiliste erivajadustega inimestele pakutavad riigi finantseeritavad teenused on

1) igapäevaelu toetamine;

2) toetatud töötamine;

3) toetatud elamine.

(2) Riigi poolt finantseeritavate teenuste vahendamist psüühiliste erivajadustega inimestele korraldab Kehra Sotsiaalkeskus.

(3) Teenuste saamise eelduseks on rehabilitatsiooniplaani olemasolu. Teenusele suunatakse Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel.

(1) Valla eakatele ja puuetega inimestele pakub Kehra Sotsiaalkeskus järgmiseid toetavaid teenuseid

1) sotsiaalnõustamine;

2) päevakeskuse teenus;

3) päevahoiu teenus.

(2) Teenusele suunab abivallavanem või vastava ala sotsiaaltöö spetsialist.

(3) Sotsiaalnõustamist ja päevakeskuse teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja/või sihtotstarbelistest laekumistest või isiku omaosaluse baasil.

(1) Häirenupu teenust osutatakse seadusjärgsete ülalpidajateta üksi elavale eakale või puudega kõrvalabi vajavale isikule.

(2) Teenust vajav isik esitab valla sotsiaaltöö spetsialistile kirjaliku avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.

(3) Häirenupu teenuse vajalikkuse kohta teeb valitsusele ettepaneku valitsuse sotsiaalkomisjon. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud. Teenuse osutamise otsuse teeb valitsus oma korraldusega.

(4) Häirenupu teenust osutatakse kirjaliku lepingu alusel, mis sõlmitakse teenuse pakkuja, valitsuse ja teenust vajava isiku vahel.

(5) Häirenupu teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja isiku omaosalusest.

(6) Omaosalusest vabastamise ettepanekud vaatab läbi valitsuse sotsiaalkomisjon.

(7) Omaosalusest vabastamise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.

Hinnad sotsiaalteenustele kehtestab valitsus.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub 01.10.2013.