Imavere valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Imavere valla raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.

(2) Imavere valla raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava, „Raamatupidamise seaduse“, Raamatupidamise Toimkonna Juhendite (edaspidi RTJ) ja „Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga“ (edaspidi üldeeskiri).

(3) Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

(4) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(5) Eeskirjas sätestatakse nõuded vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel, algdokumentide käibel ja säilitamisel, vara liigitamisel põhi- ja käibevaraks, varade ja kohustuste inventeerimisel, arvutitarkvara kasutamisel raamatupidamisarvestuses ning finantsaruannete koostamisel.

(6) Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel, vallavalitsuse töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt üldeeskirja ja teistest seadustest tulenevatest muudatustest.

(1) Imavere vallas ja tema allasutustes peetakse tsentraliseeritud arvestust tegevusalade ja allasutuste lõikes. Eraldi arvestust peetakse allasutuse siseselt sihtfinantseerimiseks saadud ja vallaeelarvest finantseeritavate kulude osas.

(2) Imavere valla raamatupidamise sise-eeskiri laieneb ka Imavere Põhikooli, Imavere Lasteaed „Mõmmi“, Imavere Rahvamaja, Imavere Päevakeskuse, Imavere Valla Avatud Noortekeskuse, Imavere Raamatukogu ja Käsukonna Külaraamatukogu raamatupidamisarvestusele. Imavere Põhikooli osas peetakse eraldi arvestust riigieelarvest saadavate hariduskorralduslike vahendite osas ja Imavere Päevakeskuses peetakse eraldi arvestust psüühiliste erivajadustega isikutele riigieelarvest eraldatavate vahendite osas.

(3) Raamatupidamises kasutatakse üldeeskirjaga sätestatud kontoplaani.

(4) Alates 1. jaanuarist 2003 kasutatakse raamatupidamise arvestuses raamatupidamise tarkvara PMEN Windowsi põhist varianti, mis võimaldab tänu pidevale edasiarendamisele ja uuenduste sisseviimisele pidada arvestust kõigi kehtivate seadusandlusest tulenevate nõuetega kooskõlas.

(5) Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht, kes vastutab finantsmajandusliku tegevuse eest. Raamatupidamist juhib ja korraldab valla pearaamatupidaja koos talle alluva raamatupidajaga. Nende õigused ja kohustused on määratud nende ametijuhendites.

(6) Ametiasutuse ja hallatava asutuse juht vastutab majandustehinguid tõendavate algdokumentide õigeaegse esitamise eest raamatupidamisele. Majandustehingute algdokumendid peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud asutuse juhi või volitatud isiku poolt.

(7) Asutuse juht või volitatud isik vastutab, et

1) dokument vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele;

2) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

3) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

4) tehing on seaduspärane ja vajalik;

5) tehing on kooskõlas eelarvega;

6) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

7) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

8) dokumendile tuleb märkida valdkonna eest vastutava isiku poolt kulu täpsustavad selgitused juhul, kui kulu täpsem sisu ei selgu dokumendi sisust;

9) dokument peab jõudma allkirjaga kinnitatult õigeaegselt raamatupidamisse.

(8) Raamatupidaja peab tagama dokumendi kontrollimisel ja sisestamisel raamatupidamisearvestuse infosüsteemi

1) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;

2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklasifikaatori koodide õigsuse;

3) maksetähtpäev;

4) tekkepõhine periood;

5) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumendi kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku poolt.

(9) Ettemaksete tasumiseks peab olema aluseks vastavalt viseeritud dokument.

(10) Pangatehinguid teostab pearaamatupidaja internetipõhiste pangakanalite vahendusel, tehinguid kontrollib vallavanem. Sularaha tehinguid teostab raamatupidaja ja tehinguid kontrollib pearaamatupidaja.

(11) Hallatava asutuse juhile väljastatakse pearaamatupidaja või raamatupidaja poolt tema asutuse raamatupidamist puudutavad väljavõtted.

(12) Sotsiaalnõuniku poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid (toimetuleku- ja hooldajatoetus) toimetatakse raamatupidamisse STAR programmi kaudu, trükitakse välja pearaamatupidaja poolt ja esitatakse sotsiaalnõunikule allkirjastamiseks raamatupidamises. Toetused kannab üle arvetele pearaamatupidaja või maksab välja sularahas raamatupidaja pearaamatupidajalt saadud korralduse alusel. Samal põhimõttel toimub ka sotsiaalkindlustusameti poolt valla arvele kantavate pensionite väljamaksmine valla kassast.

(13) Ühekordsete sotsiaaltoetuste väljamaksmise aluseks on vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekul vallavalitsuse korraldus.

(14) Vallavalitsuse korralduse alusel toimub ka vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ettepanekul makstavate õppetoetuste ja lapse sünnitoetuse väljamaksmine või ülekandmine arvetele.

(15) Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode aruandeid ja registreid säilitatakse arvutis varukoopiatena, CD-l ja paberil väljatrükituna.

(16) Andmete kirjendamisel raamatupidamisregistritesse on aluseks algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(17) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) isikute allkirjad, kes vastutavad algdokumendil märgitud andmete õigsuse eest;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber ja andmed sisestaja kohta.

(18) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi või koonddokumendi nimetus ja number.

(19) Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente

1) arved (ostuarved, müügiarved);

2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid;

3) sularaha kviitungid, tšekid;

4) kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid;

5) avansi- ja töölähetusaruanded;

6) palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed);

7) pangakonto väljavõtted;

8) ümberhindlus-, arvelevõtmis- ja mahakandmisaktid (põhivara,kaubad);

9) ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud;

10) raamatupidamisõiendid;

11) inventuurilehed;

12) sõiduautode teekonnalehed ja sõidupäevikud.

(20) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(21) Raamatupidamiskirjendid sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMEN, kus peetakse raamatupidamisarvestust tegevusvaldkondade, tegevusalade ja asutuste lõikes.

1) Programmis on alljaotused järgnevateks tegevusteks

pank/kassa;

arveldused;

töötasu;

põhivara;

materjalid;

arved;

pearaamat;

2) Programmi väljatrükid teostatakse igakuuliselt

panga kanded;

kassa kanded- igapäevaliselt;

hankijate kanded ja koond;

ostjate kanded ja koond;

palgalehed;

tasuliikide tabel;

töötasu teatised töötajatele;

3) Programmi väljatrükid teostatakse kord kvartalis

pearaamatu koond;

põhivarade nimekiri;

saldoandmik;

Raamatupidamisregistrites raamatupidamiskirjendite kajastamise õigsuse eest vastutab peale saldoandmiku koostamist pearaamatupidaja.

(22) Parandused

Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument).

Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile.

(23) Dokumendikäive Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi eitamise eest vastutav isik Müügidokumendid iga päev, kuid hiljemalt järgmise nädala esmaspäevaks tegevusala juht Hankijate arved iga päev tegevusala juht Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks aruandev isik Laoaruanne kuu viimasel tööpäeval tegevusala juht Palgaarvestuse algandmed hiljemalt järgmise kuu esimesl tööpäeval tegevusala juht Tööaja tabelid järgmise kuu esimesel tööpäeval tegevusala juht Puhkuste ajakava 31. märts vallasekretär, põhikooli ja lasteaia direktor Materjalide kuluaruanded kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav töötaja

(1) Iga iseseisva raamatupidamisarvestusega asutus, kes omab üldeeskirja tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi, on kohustatud koostama ja esitama rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt saldoandmikke ja majandusaasta aruandeid vastavalt üldeeskirjas sätestatud arvesetuspõhimõtetega, tähtaegadeks ja korras.

(2) Imavere Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, konsolideerides tütarettevõtte OÜ Imavere Soojus andmed ja avalikustab aruande valla kodulehel.

(3) Imavere valla eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud vormil ja esitatakse Järva Maavalitsusele elektroonselt tema poolt nõutud tähtajaks. Aruande koostab pearaamatupidaja.

(4) Väljavõtted allasutustele nende eelarve täitmisest koostatakse vähemalt kord kvartalis vastava allasutuse juhi nõudmisel. Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektroonselt vastavalt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadeks. Maksudeklaratsioonid koostab ja esitab pearaamatupidaja. Peale esitamist trükib ta deklaratsiooni paberkandjale.

(5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. Palgastatistika aruanded koostab ja esitab elektroonselt raamatupidaja, teised aruanded koostavad vastava ala spetsialistid või vastutavad töötajad ja esitavad elektroonseks esitamiseks sekretärile.

Imavere valla raamatupidamises kasutatakse üldeeskirjaga riigiasutustele ja avalikule sektorile kehtestatud kontoplaani, tegevusalade-, tehingupartnerite-, allikate ja rahavoogude koode. Vastavalt vajadusele on kehtivatele kontode koodidele arvestuse täpsustamiseks ja detailiseerimiseks lisatud 7-s koht. Tegevusalade koodidel on ühe täiendava koha lisamisega saavutatud tegevusala kulude jaotamine erinevate allasutuste lõikes. Osakonna koodi lisamisega on saavutatud ühe tegevusala ja asutuse piires erinevate rahastamisallikate katteks tehtavate kulude eristamine.

Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularahana kassas.

(1) Sularaha arvestus

Kassaoperatsioonide arvestust peab raamatupidaja, kellel on ka kassapidaja kohustused (selles osas edaspidi kassapidaja). Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema täielik materiaalne vastutus. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga.

(2) Arvestus arvelduskontodel

Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Riigikassaga arveldamiseks kasutatakse internetipõhist keskkonda ja välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid ja tellitakse pangakontode väljavõtteid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod erinevate pankade ning sihtotstarbeliste ja üldmajanduslike tehingute tarbeks.

(1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi-ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõue või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille makse tähtaeg on ületatud

1) 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses (üldeeskiri § 37)

Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele vaatab läbi ja kinnitab vallavalitsus.

(3) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(4) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(5) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(6) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Imavere valla põhimääruses sätestatud korras.

(7) Kohustuste arvestust hankijate ja tehingupartnerite lõikes peetakse tekkepõhiselt

(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel.

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2 000 eurot.

(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja § 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja tulud maksukulu kontole.

(2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 2000 eurot, ilma käibemaksuta.

(3) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse ametiasutuses. Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni 1 kuu enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse.

(1) Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud” sätestatust. Kinnisvarainvesteeringuna arvestatakse ainult sellist maad, hoonet või hoone osa, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvaleüksusele renditulu saamise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Arvestus toimub soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon ja müügi tehingud kajastatakse vastavalt üldeeskirjale.

(2) Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast. Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (ilma käibemaksuta). Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. Arvestust selliste varade osas koguseliselt ja rahaliselt peab allasutus. Raamatupidamises peetakse arvestust summaliselt bilansivälisel kontol. Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

1) Maad võetakse arvele soetamise momendil ja soetushinnaga.

Tasuta saamisel - katastrisse kandmise momendil;

Korterite alused pinnad – kinnistamisel;

Maatükkide jagamisel tehakse muudatus jagamise kinnitamiseks valla korralduse momendi seisuga;

Tasuta saadud maad võetakse arvele maa maksustamishinnas.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevaid demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodil kuludes. Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

2) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised

hooned, eluhooned, korterid 2 %

teed 5,0 %

rajatised 5-10%

masinad ja seadmed 10,0 %

transpordivahendid 20,0 %

muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20,0 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavalt muudatuste tegemiseks. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja § 45 ja § 54 lõikest 5. Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmiseakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses vallavalitsuse korralduse alusel. Ettepaneku vara arvelevõtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik). Põhivara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja mahakandmine toimub vallavara valitsemise korra alusel. Põhivara inventarinumber sisaldab vara soetamise aastat ja vastava raamatupidamiskande numbrit.

(3) Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes

Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Aruandekohuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

(4) Bilansiväline vara ja selle arvestus

Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 32 kuni 1999 eurot ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli ja rendile antud vara kohta. Väikevara kantakse kuludesse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes rahaliselt. Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vallavara valitsemise korra alusel. Kingituste arvelevõtmine toimub asutuses koostatud akti alusel. Allasutused esitavad vähemalt kord kvartalis bilansivälise vara kohta liikumist kajastavad aktid (vara asutustevaheline liikumine, tasuta saamise ja annetuste-kingituste kohta).

(1) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. Maksutulud kajastatakse tekkepõhiselt. Lõivutulu kajastab ametiasutus. Tulud majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.

(2) Kulud kajastatakse tekkepõhiselt selle asutuse tulemiaruandes, kelle tegevuseks kulu kasutati.

(3) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontogrupis 601 olenemata käibemaksu tagasisaamisest.

(4) Sihtfinantseerimisena arvestatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kohustuste või teatud tingimuste tagamiseks. Toetused, mille sihtotstarve on määramata ja eritingimustega sidumata, arvestatakse mittesihtotstarbeliste finantseerimistena.

(5) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama, renoveerima või muul viisil soetama teatud põhivara. Kui toetuse saaja ja andja on mõlemad avaliku sektori üksused, siis peavad nad kokku leppima toetuse liigi, kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid vastavad kulutused on veel tegemata, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise kohustusega seotud kontol. Laekunud sihtfinantseerimist arvestatakse kohustuse kontol seni kuni kulutused on tehtud ja toetuse andja poolt ka aktsepteeritud. Sihtfinantseerimine kantakse tuludesse pärast kulude aktsepteerimisteatise saamist.

(6) Mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine kajastatakse toetuse laekumisel või ülekandmisel.

(7) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldeeskirjast ja rahandusministeeriumi juhenditest.

(1) Analüütilist arvestust töötajatega ja aruandvate isikutega peetakse töötajate ja aruandvate isikute lõikes.

(2) Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse aruandvale isikule sularahas kassast. Majanduskuludeks avanssi saanud aruandev isik on kohustatud esitama asutuse raamatupidamisse hiljemalt jooksva kvartali viimaseks tööpäevaks kulusid tõendavad asutuse juhi poolt kinnitatud dokumendid ja avansiaruande.

(3) Töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Imavere Vallavolikogu või Imavere Vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabelid.

(4) Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. Erandkorras võib palga kätte saada vallavalitsuse kassast.

(5) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minemist.

(6) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga vallavalitsuse raamatupidamises.

(7) Maksud peetakse töötasudest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksu-deklaratsioonid esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja poolt. Palgalehed koostatakse ametiasutuse raamatupidamises tegevusalade lõikes. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt arvutist tasuliikide jaotus. Töötajale võib esitada töötasu teatise tema nõudmisel.

(1) Inventuurid

Inventuurid on korralised ja erakorralised.

1) Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmisteks tähtaegadeks

kassa inventuur - üks kord kvartalis ja 31. detsembril;

nõuete ja kohustuste inventuur - üks kord aastas 31. detsembril

varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) - üks kord aastas 01. novembril.

Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse inventeerimise käskkirjaga. Raamatupidaja edastab käskkirja inventeerimiskomisjoni esimehele ja juhendab teda inventuuri läbiviimisele esitatud nõuetest. Inventeerimiskomisjoni esimees teeb käskkirja sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise. Erakorralised inventuurid viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju (viivitamata) ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel. Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava töötajaga töölepingu ja materiaalse vastutuse lepingu lõppemisel. Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab vallavalitsusele kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastavalt materiaalse vastutuse lepingule.

(2) Kassa inventuur

Kassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga vallavalitsuse töötajatest moodustatud kolmeliikmeline komisjon, mille üheks liikmeks on vallavalitsuse raamatupidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule.

1) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuuriakt), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: inventuuri läbiviimise kuupäev;

komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Nõuete ja kohustuste inventuur

Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi vallavalitsuse nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 32 eurost. Saldoteatistest jääb vallavalitsusele koopia.

1) Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;

nõuete ja kohustuste summad;

nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt;

erinevused vallavalitsuse raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;

inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.

Inventuuri võrdlusleht esitatakse pearaamatupidajale. Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.

(4) Varade inventuur

Põhivarade inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga vallavalitsuse töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Varude inventuuri viib läbi tegevusalajuhi käskkirjaga allasutuse töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja.

1) Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid

kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber;

kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus;

mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse;

inventuuri läbiviimise aeg ja koht;

komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

komisjoni liikmete allkirjad.

Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja.

Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb tegevjuht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded.

(5) Raamatupidamishinnangud ja nende muutused

Raamatupidamishinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid.

Muutuseid raamatupidamishinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse toimumise perioodis (või vajadusel ka järgnevates perioodides), mitte tagasiulatuvalt. Varasema raamatupidamishinnangu korrigeerimise mõju kajastatakse samal kasumiaruande kirjel, kus oli kajastatud algse hinnangu mõju.

(1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kuni vastava majandusaasta aastaaruande valmimiseni. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Imavere Vallavalitsuse asjaajamiskorrale. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Euroopa Liidu poolt kaasrahastatavate projektidega seotud dokumendid tuleb säilitada vastavalt projekti lepingus märgitud tähtaegadele (üldjuhul 10 aastat).

(3) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(4) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest.

(5) Tegevuse lõpetamisel annab tööandja nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele. Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul annab tööandja dokumendid üle enda õigusjärglasele.

(6) Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab raamatupidaja. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht.

(7) Dokumendid hoitakse kogu säilituse aja jooksul arhiivikapis. Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, koostatakse varukoopiad iga tööpäeva lõpul. Vähemalt kord nädalas (nädala viimase tööpäeva lõpul) salvestatakse varukoopia disketile või CD-le. Diskette või CD-sid hoitakse rahakapis.

(8) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt. Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat. Ülejäänud raamatupidamisdokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 - 25 aastat vastavalt Imavere Vallavalitsuse dokumentide loetelule.

Määrus jõustub 2. jaanuaril 2012.