Türi Vallavolikogu — Türi Vallavolikogu 26. novembri 2020 määruse nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine — RT IV, 2023, 1
Statutory Text (1 Articles)
Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 ning § 16 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra muutmine
Türi Vallavolikogu 26. novembri 2020 määrust nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (RT IV, 04.12.2020, 26) (edaspidi määrus) muudetakse alljärgnevalt
1) paragrahv 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(3) Koduteenust osutatakse vastavalt sotsiaalministri kehtestatud määrusele.“;
2) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 33 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses
„(2)1 Lõimitud sotsiaalteenuse osutamisega seotud tehniliste abivahendite (koduandur, pliidivalvur, häirenupp vm) kasutamisel tasutakse vastava abivahendi soetamise või toimimise hind. Hinna iga konkreetse abivahendi kasutamiseks kehtestab vallavalitsus korraldusega.“;
5) paragrahv 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(1) Sotsiaaltransporditeenuse osutamise eest võetakse teenuse kasutajalt üldjuhul tasu. Tasu ei võeta lõimitud sotsiaalteenuse ja koduteenuse raames osutatava sotsiaaltransporditeenus eest, kui transporditeenus jääb Türi valla haldusterritooriumi piiridesse.“;
6) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(1) Eluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga. Eluruumi tagamise teenust võib osutada ka madala või keskmise abi- ja toetusvajadusega inimesele, kelle enda eluruumi ei ole võimalik tema vajadustele vastavaks kohandada.“;
7) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt
„(2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule või madala või keskmise abi- ja toetusvajadusega isikule kuuluva või eespool nimetatud isiku valduses oleva eluruumi (s.o puudega isiku või madala või keskmise abi- ning toetusvajadusega isiku koduse keskkonna) kohandamist nii, et puudega või madala või keskmise abi- ning toetusvajadusega isik saaks võimalikult kaua elada oma koduses keskkonnas ja selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.“;
8) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses
„(41) Kõrvalabiga sotsiaalkorter on eluaseme teenusena madala või keskmise abi- ning toetusvajadusega, erivajadusega või puudega isiku ja tema perekonna või leibkonna kasutusse antav eluruum, kus on tagatud sotsiaalhooldaja kõrvalabi, kes aitab korraldada elukondlikke toiminguid, abistab lihtsamates töödes, vajaduse korral suhtleb lähedastega ning koordineerib teiste sotsiaalteenuste osutamist.“;
9) paragrahv 60 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt
„ § 60. Õigus hüvitisele
Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, s otsiaal-majanduslikest, madalast või keskmisest abi- ja toetusvajadusest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole oma elu ja tervist ohtu seadmata suuteline senises eluruumis iseseisvalt hakkama saama või kellele kuuluvat eluruumi või elamispinda (kodu) ei ole võimalik kohandada tema erivajadustele vastavaks.“;
10) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses
„(11) Kui eluruumi tagamise teenuse taotlemise põhjuseks on taotleja suutmatus jätkata elamist talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis, teostab ametiasutus koostöös taotlejaga taotlejale kuuluvas või taotleja valduses olevas eluruumis teenusvajaduse hindamise. Ametiasutus hindab taotleja elukvaliteeti kodukeskkonnas ning abi- ja toetusvajaduse suuruse. Eluruumi tagamise teenust osutatakse taotlejale juhul, kui hindamise tulemusel on tuvastatud, et taotleja ei ole suuteline talle kuuluvas või tema valduses olevas elukohas hakkama saama ning taotleja toimetulekut ei ole võimalik saavutada teiste sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmisega.“;
11) paragrahvi 64 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt
„(1) Eluruumi tagamise teenuse eest tuleb maksta tasu.“;
12) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses
„(5) Kui isikul tekivad eluruumi tagamise teenuse eest tasumisel toimetulekuraskused, on tal õigustaotleda toimetulekutoetust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 132 lõikes 4 sätestatule.“;
13) määrust täiendatakse paragrahviga 641 järgmise sõnastuses
„ § 641. Eluruumi tagamise teenuse vajaduse korduvhindamine
Ametiasutus hindab vähemalt kord kolme aasta jooksul eluruumi tagamise teenust saava isiku õigust teenuse jätkamiseks. Eluruumi tagamise teenuse jätkamise vajaduse väljaselgitamiseks peab teenuse saaja enda ja oma perekonna sotsiaal-majandusliku olukorra hindamisel esitama ametiasutuse nõudmisel ja määratud ajaks viimase poole aasta kohta määruse § 61 lõikes 3 nimetatud andmed.“;
14) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„ § 65. Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks
(1) Ametiasutusel on õigus pärast eluruumi tagamise teenuse vajaduse korduvhindamist teenuse osutamine lõpetada, kui isik ei vasta enam eluruumi tagamise teenuse saamiseks sätestatud nõuetele või esineb mõni muu sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud alus hüvitise saamise õiguse lõppemiseks.
(2) Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaalkorteri kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui
1) sotsiaalkorteri kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse §-s 63 sätestatud nõudeid;
2) sotsiaalkorteri kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata;
3) sotsiaalkorteri kasutaja on ühe kuu jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata ja eluruumi ei kasuta;
4) sotsiaalkorteri kasutaja ei ole eluruumi kasutanud rohkem kui kolm kuud.“;
15) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(2) Kui teenust ei osuta Türi vald ning taotlejal on hüvitise saamiseks teada teenuse eeldatav maksumus ja maht, märgitakse taotlusele andmed teenuse mahu ja maksumuse kohta.“;
16) paragrahvi 89 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(3) Halduslepinguga määratakse teenuse osutamine juhul, kui Türi vald korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusega.“;
17) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses
„(3)1 Ametiasutus võib korraldada hüvitise andmise ka viisil, et sõlmib käsunduslepingu teenuseosutajaga ning määrab hüvitise teenuse saajale haldusaktiga.“;
18) paragrahvi 90 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt
„(1) Lastega peredele osutatavate ja korraldatavate teenuste eest võetakse üldjuhul tasu. Tasu ei võeta, kui hüvitis antakse määruse § 89 lõikes 31 sätestatud korras.“;
19) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„ § 91. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus on Türi valla eelarvest makstav ühekordne toetus, mille eesmärk on toetada lapse vanemat imiku kasvatamise ja hooldamisega seotud kulutuste või imiku kasvatamiseks ja hooldamiseks tehtud kulude osalisel katmisel. (Määruse 6. peatüki 1. jao 1. jaotises kasutatakse mõistet „imik“ edaspidi „laps“).
(2) Sünnitoetust makstakse üldjuhul järgmiselt
1) 350 eurot pärast lapse sünni registreerimist;
2) 350 eurot pärast lapse aastaseks saamist.
(3) Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga lapse kohta.
(4) Määruse § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel makstakse sünnitoetust ühekordse maksena 350 eurot.“;
20) paragrahv 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„ § 92. Õigus hüvitisele
(1) Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal ning tingimusel, et lapse ning sünnitoetuse taotleja elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas ning sama lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ei ole eelnevalt mõni teine omavalitsus sünnitoetust maksnud.
(2) Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas, kuid kelle laps sündis surnult, s.o pärast 22. rasedusnädalat.
(3) Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas, kuid kelle laps suri määruse § 93 lõikes 3 sätestatud tähtaja sees.
(4) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.“;
21) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses
„(11) Surnult sündinud lapse korral tuleb taotlusele lisaks esitada surnult sündinud lapsele antud unikaalne kood ja surma kohta väljastatud surmateatis.“;
22) paragrahv 117 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„ § 117. Hüvitise suurus
Hüvitist makstakse summas, mida teenuse saaja ei ole võimeline enda või oma pere tavapärast toimetulekut kahjustamata täies ulatuses vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale tasuma.“;
23) paragrahvi 119 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt
„(2) Hüvitist makstakse summas, mida teenuse saaja ei ole võimeline enda või oma pere tavapärast toimetulekut kahjustamata täies ulatuses vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale tasuma.“;
24) määruse 6. peatüki „Türi valla eelarvest makstavad toetused“ 3. jao „Erivajadusest tulenevad toetused“ 1. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„ 1. jaotis
Hooldajatoetus ja teenuse osutamisega seotud kulu hüvitamine “;
25) määruse 6. peatüki „Türi valla eelarvest makstavad toetused“ 3. jao „Erivajadusest tulenevad toetused“ 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„ 2. jaotis
Isikliku abistaja toetus ja teenuse osutamisega seotud kulu hüvitamine “;
26) määrust täiendatakse paragrahviga 1301 järgmises sõnastuses
„ § 130.1 Teenuse osutamisega seotud transpordikulu hüvitamine
(1) Isikule, kes sotsiaalhoolekande seaduse §-des 27-29 ning käesoleva määruse 5. peatüki 5. jaos sätestatud alustel on määratud puudega isiku isiklikuks abistajaks, hüvitab Türi vald teenuse osutamisega seotud transpordikulu järgmistel alustel
1) 10 eurot kuus, kui isikliku abistaja ja abistatava elukohtade vahemaa on 5 kuni 9 km;
2) 15 eurot kuus, kui isikliku abistaja ja abistatava elukohtade vahemaa on 10 ja enam kilomeetrit.
(2) Hüvitise suuruse väljaselgitamisel võtab ametiasutus aluseks teenust osutava ja teenust saava isiku elukoha aadressid ning selgitab Transpordiameti rakenduse Tark Tee abil kindlaks teenuse osutaja elukohast teenuse saaja elukohani võimaliku lühima vahemaa. Teekonna pikkus ümardatakse täisnumbrini.
(3) Teenuse osutamisega seotud kulu hüvitamine ning hüvitise suurus vormistatakse ametniku haldusaktiga.”
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus on jõus 1. oktoobrist 2023, v.a määruse § 1 punktid 1 ja 2, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2025.